Euro, siit me tuleme

Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofini koosolek palju üllatusi ei toonud ning kroonid vahetatakse varsti eurodeks siiani kehtinud ametliku kursiga 15,6466. Eesti liitub euroalaga 1. jaanuaril 2011.
Hästi!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haridus vajab jätkuvalt reforme

Riigikogu võttis möödunud nädalal vastu uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS), mis tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Seadus toetab kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsema gümnaasiumihariduse teket. Kuid vaatamata kinnitatud koolireformile vajab haridusvaldkond jätkuvalt edasiarendamist.
Riigikogus ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes PGS-i eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi selle koosseisu ajal. Seaduses on sätestatud mitmed olulised valdkonnad õppetegevuse ja koolitöö paremaks korraldamiseks, seda nii õpetaja ja koolijuhi kui ka õpilase ning lapsevanema seisukohalt vaadates.

Nii näiteks on seaduses defineeritud õppekava alusväärtused, kus on selgelt välja toodud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded ning õppe korraldamise põhimõtted. Selgelt on lahutatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Kui põhikooli õppekava on rangemini paigas ja üldbaasi loov, siis gümnaasiumi õppekavas on senisest enam valikuvabadust edasiseks suunavalikuks läbi mitmete valikainete.

Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele läbi osapoolte kohustuste ja vastutuse täpsustamise ning väljalangevuse vähendamisele läbi paindlikumate õpivõimaluste.

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele koolis on pühendatud terve seaduse peatükk, kus on täpsustatud kooli õppekorralduslikke kohustusi, nt eripedagoogilise, psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise teenuse kättesaadavus. Samuti on reguleeritud klassikomplekti suurused lähtuvalt puudeliigist. Täiendatakse ja muudetakse ka rahastamise aluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ja hariduslikke erivajadusi.

Vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamiseks koolis on loetletud terve rida olulisi meetmeid alustades osapoolte õiguste ja kohustuste määratlemisest, abinõudest vägivalla ennetamiseks ning lõpetades järelevalve ja mõjutusmeetmetega.

Seaduses on mitmeid teemasid, mis tekitasid ka avalikkuses põhjalikke debatte ja arutelusid. Näiteks vaidlus koolikohustusliku ea üle, mida sooviti tõsta aasta võrra, kuid milleks jäi lõpuks ikkagi täna kehtiv 17 eluaastat. Täna kehtival kujul säilib ka kohalike omavalitsuste vaheline tasaarvlemine ühe omavalitsuse territooriumil elavate, kuid teise koolis käivate õpilaste osas. Uue seadusega lisandub ka erakoolidega arveldamine munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumi astmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Samuti usundi- ja riigikaitseõpetus. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb edaspidi sooritada kolm riigieksamit (eesti keel, võõrkeel ja kitsam või laiem matemaatika). Lisaks uurimistöö ja komplekseksam, mis sisaldab õppesuuna peamisi aineid ning sotsiaal- ja loodusteaduste alusaineid. Eksam tuleb sooritada vähemalt 50%-le. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda.

Kuigi suur töö on PGS-i vastuvõtmisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi reformimist.

Nii näiteks tuleb enam rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada senisest veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks ning enamat vabadust pakkuvateks. E-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud õppematerjalid ja loodud võimalused interaktiivseks õppetööks, peab olema üks prioriteetidest.

Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.

Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata  ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Noortevolikogud said seadustatud

Eile kinnitas riigikogu uue noorsootööseaduse, mis annab kohalike oma valitsuste juures tegutsevatele noortevolikogudele õigusliku aluse.
Reformierakonna Noortekogu esimees Kalle Palling lausus oma sõnavõtus, et tänane Riigikogu otsus noortevolikogude seadustamise kohta annab kindlustunde eelkõige noortele endile osalemaks otsustusprotsessides ja rääkimaks kaasa kohaliku elu küsimustes.
 
„Noorsootöö mõiste on saanud endale senisest enam Euroopaliku sisu ka seaduse
tasandil,“ sõnas Palling.
 
Kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige sõnul võib antud seaduse vastuvõtmist lugeda esimeseks tiigrihüppeks noorsootöö valdkonnas.
 
„11 aastat tagasi, mil esimene versioon noorsootööseadusest välja töötati,  ei olnud olemas noorteühenduste katusorganisatsiooni ja ka noortevolikogu oli tol ajal suhteliselt tundmatu mõiste,“ sõnas Luik.
 
„On väga tähtis, et see seadus ei jääks muutumatuks järgmiseks 11 aastaks, vaid oleks avatud noorte olukorda parandavatele muudatustele igal ajal.“

Seaduses said täpsustatud ka noorteühingute aastatoetused. „Loodan, et edaspidi käsitletakse toetusi rohkem vajaduspõhisena just noortetöö korraldamiseks mitte erakondade topeltrahastamiseks, mis paljude seas on tekitanud põhjendamatut pahameelt,“ sõnas reforminoorte esimees Palling.
 
Noorsootööseadus jõustub 2010. aasta 1. septembril.
 
 
 
Lisainformatsioon:
 
Kalle Palling
kalle.palling@riigikogu.ee
56 639 005
 
Lauri Luik
lauri.luik@riigikogu.ee
56 659 599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Asutasime Riigikogu spordi toetusrühma

Täna asutasime Riigikogus spordi toetusrühma, mille eesmärk on toetada spordivaldkonna arengut Eestis.
Antud toetusrühma idee sai alguse Riigikogu juures tegutsevast spordi töögrupist.

Toetusrühma esimeheks valisime konsensuslikult Jaak Salumetsa ning aseesimeheks Erki Noole.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakonna Üldkogu Haapsalus

Tegemised 3. mai- 13. juuni 2010
Mai- ja juunikuu on möödunud üsna tormiselt. Seda nii tegemiste kui ka osaliselt ilma poolt vaadates.

5. mail kohtusime EAS-i juhtkonnaga, et rääkida eurorahade kasutamisest ning süsteemi efektiivsemaks muutmisest.


Samal päeval esines Riigikogus sõnavõtuga Soome president Tarja Halonen. Foto: erakogu

Mai- ja juunikuus toimusid ka korralised maaelu edendamise sihtasutuse nõukogu koosolekud, kus päevakorras, nagu ikka, laenud ning garantiid maaelu arendavatele ettevõtetele.


Estonia teater käis Riigikogus külas. Foto: erakogu

7. mail toimus Läänela juhatuse koosolek, kus tegime ettevalmistusi tulevaks Üldkoosolekuks.

9. mail toimus Tartu jooksumaraton. Loe lähemalt SIIT!

10. mail toimus selle hooaja viimane koopaorava üritus Kaberneemes. Oma tööst ja tegemistest oli rääkimas Europarlamendi liige Kristiina Ojuland.


Kevadekuulutaja. Foto: erakogu

12. mail osalesin Läänemaa Omavalitsusliidu koosolekul Kullamaal, kus päevakorras riigieelarvestrateegia, eurorahad ning tasandusfond ja KOV-idele laekuv tulmaksuprotsent.

15. mail toimus Raplamaal Valtus erakonna spordipäev. Samal päeval jõudsin ka Valgasse, kus toimus Loskutov cup.

Esmaspäeval, 17. mail osalesin Taebla piirkonnaorganisatsiooni koosolekul, kus valisime muuhulgas uue PKO esimehe. Loe lähemalt SIIT.


Taebla vallavalitsus. Foto: erakogu

18. mail toimus spordiliit Läänela üldkoosolek, kus mina andsin oma teatepulga üle uuele presidendile, kelleks valiti Enn Kerge.

20. mail kohtusime erakonna maakonnajuhtidega. Päevakorras uute liikmete kaasamise projekt ning valimiskampaania.

Samal õhtul toimus ka RE Lääne MKO juhatuse koosolek. Päevakorras poliitiline hetkeolukord, organisatsiooni areng ning kampaania. Külas oli erakonnakaaslane Tarmo Mänd.


Kohtumine Kalli talus. Foto: erakogu

Järgmisel päeval käisime Aegviidus metsa istutamas.

27. mail külastasime Riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga Järvamaad, et kohtuda kohalike inimestega ning tutvuda maakonna viimaste arengutega.


Kohtumine Türi Kultuurimajas haridustöötajatega. Teemaks PGS. Foto: erakogu

Järgmisel päeval osalesin meediatreeningul.

29. mail külastasin RE Saaremaa MKO laiendatud juhatuse koosolekut Oitmel, kus rääkisin oma valimiskampaania kogemusest.


Saare MKO laiendatud juhatus. Foto: erakogu

31. mail korraldasin Riigikogus sporditöörühma koosoleku, kus päevakorras antud valdkonna edasiste arengute kavandamine.

1. juunil toimunud rattaretke korraldusmeeskonna koosolekul tegime plaane juuni alguses toimuva erakonna rattaretke organiseerimiseks.


Hiiepuu Paliveres. Foto: erakogu

8. juunil asutasime Riigikogus Kaasaegsete hoonete toetusrühma. Sellele järgnes valitsusliidu üldkoosolek Harjumaal Endla talus.

Juunikuus võtsime vastu nii uue PGS-i kui ka spordiseaduse muudatuse.


Rattaretkel toitu valmistamas. Foto: erakogu

12. -13. juunil korraldasime Läänemaal ja Haapsalus erakonna Rattaretke.  Järgmisel päeval toimus Haapsalu linnuses erakonna Üldkogu.


Erakonna Üldkogu Haapsalu linnuses. Foto: erakogu

12. juunil osalesin ka Harku järvejooksul.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik: üldhariduse kvaliteet paraneb

Täna Riigikogus vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus toetab kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsemat gümnaasiumiharidust.
’’Riigikogus ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes PGS-i eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi selle Riigikogu koosseisu ajal,’’ toonitas Lauri Luik oma sõnavõtus. ’’Uus seadus tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Seaduses on sätestatud mitmed olulised valdkonnad õppetegevuse ja koolitöö paremaks korraldamiseks, seda nii õpetaja, koolijuhi kui ka õpilase ning lapsevanema seisukohalt.’’
 
Luige sõnul on seaduses defineeritud õppekava alusväärtused, kus on selgelt välja toodud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded ning õppe korraldamise põhimõtted. ’’Selgelt on lahutatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. ’’Gümnaasiumi õppekavas on senisest enam valikuvabadust edasiseks suunavalikuks läbi mitmete valikainete. Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele läbi osapoolte kohustuste ja vastutuse täpsustamise ning väljalangevuse vähendamisele läbi paindlikumate õpivõimaluste,’’ lisas Luik.
 
’’Erakoolidega arveldamine hakkab toimuma munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumiastmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Samuti usundi- ja riigikaitseõpetus.’’
 
Luik lisab, et kuigi PGS-i vastuvõtmisega on ära tehtud suur töö, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama haridussüsteemi reformimist. ’’Nii näiteks tuleb enam rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.’’
 
Lisainfo:
 
Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
 
Teate koostas ja edastas:
 
Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 456 79

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haridusmaastik korrastub

Minu sõnavõtt Riigikogus PGS-i III lugemisel
Oluline samm haridusmaastiku korrastamisel on uue PGS-iga astutud, kuid Eesti haridusvaldkond vajab jätkuvalt reformimist.

Riigikogus ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes PGS-i eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi selle koosseisu ajal. Kaasatud olid väga mitmed osapooled ja huvigrupid, mis pani aluse laiapõhjalisele arutelule ning mille tulemusena sai esialgu üsna palju küsimusi tekitanud reformikavast suhteliselt hea seaduseelnõu.

Uus PGS tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama toetades kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsema gümnaasiumihariduse teket.

Seaduses on defineeritud õppekava alusväärtused, lahutatud on põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele ja väljalangevuse vähendamisele. Samuti hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele ning vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise tagamisele koolis.

Kehtival kujul säilib senine koolikohustuslik iga- 17 a. Kohalike omavalitsuste vaheline tasaarvlemine jääb samuti täna kehtivale kujule. Lisandub erakoolidega arveldamine munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumi astmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb edaspidi sooritada kolm riigieksamit (eesti keel, võõrkeel ja matemaatika). Lisaks uurimistöö ja komplekseksam. Gümnaasiumiastmes peab edaspidi olema tagatud vähemalt kolm õppesuunda.

Kuigi suur töö on PGS-i väljatöötamisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi jõulist ja kiiret arendamist. Reformierakonnal on selleks selge plaan.

Senisest enam tuleb rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks ning õpilasele enamat vabadust pakkuvateks, et ise kujundada oma haridustee. Paindlikud õppekavad peavad looma ka võimalused mitmekesiseks huvihariduseks.

E-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud õppematerjalid ja loodud võimalused interaktiivseks õppetööks, peab olema üks prioriteetidest.

Selleks, et vähendada õpilaste väljalangevust põhikoolist ning parandada koolikohustuse täitmist, peab enam rõhku panema kvaliteetsele alusharidusele.

Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.

Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata  ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.

Kui me tahame Põhjamaade parimat haridussüsteemi, siis peame reformidega jätkama. Reformierakonnal on selleks selge plaan.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik: kaasaegne hoone olgu säästlik ja keskkonnasõbralik

Täna Riigikogus loodud kaasaegsete hoonete toetusrühma eestvedaja Lauri Luige sõnul vajab Eesti säästlikke, mugavaid ja keskkonnasõbralikke ehitisi.
Luige sõnul on toetusrühma eesmärk aidata kaasa ja propageerida kaasaegsete hoonete valdkonna arengut Eestis, mille idee on tulevikku suunatud säästva ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi soosimine tänapäevaste ehitiste loomisel.
 
’’Kaasaegne hoone peaks muutma selle kasutaja elutegevuse võimalikult säästlikuks ja mugavaks. Sinna kuuluvad nii passiivmajad, targad majad, “rohelised” majad kui ka automatiseeritud tehnosüsteemidega hooned,’’ lausus Luik.
 
’’Tänases Eesti seadusandluses on veel kohti, mida annab antud valdkonna toetamiseks ja arendamiseks kohaldada.’’
 
Valdkond hõlmab endas kõikvõimalikke erinevaid hoonetüüpe, nii ühepere- ja korterelamuid, äri- ja tootmispindu, hotelle, koole ning lasteaedu.
 
Luige sõnul on samuti tähtis, et kaasaegne hoone oleks turvaline, mis aitaks ära hoida tuleõnnetusi ja veeavariisid.

Lisainfo:
 
Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599
 
Teate koostas ja edastas:
 
Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
55 456 79

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Paranduseks Samostile ja Pilvrele

“Ajakirjanikud Anvar Samost ja Barbi Pilvre leiavad, et erinevate valimiste viimine ühele päevale aitab koos kuludega ka demokraatiat kokku hoida,” sõnab Postimees online. Olgu täpsuse huvides öeldud, et ajakirjanikud on asjast sedapuhku valesti aru saanud. Mitte samal päeval vaid alates 2027. aastast samal aastal!
Samuti kirjutab Postimees online (http://www.postimees.ee/?id=272603): "Lõppeval nädalal esitasid 53 riigikogu liiget riigikogus menetlusse põhiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt alates 2027. aastast toimuksid riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimised samal päeval." Mina sellist eelnõud küll ei esitanud.

Täpsuse ja korrektsuse huvides olgu öeldud, et käesoleva eelnõu järgi valitakse alates 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati SAMAL AASTAL, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. Ning alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel ja samal aastal.

Seaduseelnõu eesmärk on valimisaastate arvu vähendamine, VÄHENDAMATA SEALJUURES DEMOKRAATIAT ning KODANIKE VÕIMALUSI riigi arengu määramisel kaasa rääkida.

Tänase valimiskorralduse jätkudes ootab Eestit ees olukord, kus järgmise saja aasta jooksul tervelt 70-l aastal toimuvad valimised ja ülejäänud 30 aastat on vahetult neile valimisaastaile eelnevad aastad. Seega elaks Eesti järgmised sada aastat põhiseadusemuudatust tegemata jättes pideva valimiskampaania olukorras.

Kestev valimiseelne olukord võib põhjustada survet lühiajalistele huvidele orienteeritud eelarvepoliitika läbiviimiseks niiviisi kumuleerudes ohustada Eesti Vabariigi pikaajalisi strateegilisi huve.

Valimisaastate arvu vähendamine valimiste arvu samaks jättes vähendab kirjeldatud riski ja loob pikas perspektiivis pinnase ratsionaalsema avaliku poliitilise keskustelu tekkeks.

Käesoleva eelnõu järgi valitakse alates 2027. aastast Riigikogu ja kohalikud volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris. Ning alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi saadikud ja president korraliselt samuti alati ühel ja samal aastal.

Muudatuse eesmärgiks oleva valimiste rütmi saavutamiseks on vaja kahel korral ajutiselt lühendada kohaliku omavalitsuse volikogu ja presidendi volituste kestust. Eelnõu jõustumisel inimeste võimalused riigi arengus kaasa rääkida ei vähene. Kõik valimised jäävad endisel toimuma eraldi. (väljavõte stenogrammist)

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rõivas: investeerimine peab olema võimalikult lihtne

Täna võeti Riigikogus vastu tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul muudab eraisiku jaoks investeeringute tegemise võimalikult lihtsaks ja soodsaks.

Rõivase sõnul on eelnõu eesmärk parandada oluliselt Eesti investeerimiskliimat. ’’Tagame inimestele ja ettevõtetele võrdse kohtlemise väärtpaberitehingutest saadud kasumi maksustamisel. Seadus loob investeerimiskonto kasutamisel põhineva süsteemi, mis võimaldab investeeringutest saadud tulusid ilma teenitud kasumilt tulumaksu maksmata edasi paigutada.,’’ lausus Rõivas. „Näiteks lapse hariduse tarvis säästmine muutub oluliselt soodsamaks, kuna aktsiate ja fondiosakute vahetamisel ei pea teenitud tulult kohe maksu maksma.“

Rõivase hinnangul on just nüüd, mil Eesti on väljumas majanduskriisist, õige aeg laduda alust uuele majanduskasvule. Selleks peab rahanduskomisjoni esimehe sõnul pidevalt otsima võimalusi majanduskeskkonna soodsamaks muutmiseks.

Lisainfo:

Taavi Rõivas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
taavi.roivas@riigikogu.ee
5119799

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Spordiseadus riigikogus

Minu tänane sõnavõtt parlamendis (stenogramm)
Austatud juhataja, head kolleegid!

Mul on väga hea meel, et spordiseadus on jõudnud siia saali kolmandale lugemisele ja ma loodan, et võtame selle üheskoos ka kindlasti vastu.

Kõik ilmselt teavad, et selle  eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus Eesti Spordi Andmekogule, mis on väga oluline samm Eesti spordimaastiku korrastamisel. Edaspidi on kõik spordiorganisatsioonid, spordikoolid ja treenerid kohustatud esitama spordi andmekogusse enda kohta andmeid, kui senini oli see vabatahtlik ning puudus terviklik ülevaade.

Kuid antud spordi andmekogu loomine on vaid üks oluline samm spordimaastiku korrastamisel.

Teisi olulisi teemasid, millega kindlasti tuleb tegelda, on veel üksjagu ja millele ka härra Jüri Tamm on oma muudatusettepanekutes tähelepanu juhtinud.

Hea meel on, et spordi andmekoguga seoses tõstatus terve rida väga olulisi valdkondi, millele taas kord tähelepanu juhiti. Seetõttu olemegi võtnud Riigikogu juures kokku vastava töögrupi, kus on koguni kolm endist absoluutset tippsportlast kaasatud ja terve hulk teisigi huvilisi, kellele see valdkond korda läheb ja nende teemadega me kindlasti selles töörühmas edasi tegeleme.

Peamised teemad, millega peale selle spordi andmekogu seadustamist tuleks kindlasti edasi tegeleda. Üks on riiklike spordivaldkonna arengusuundade väljatöötamine ja sellega me oleme ka algust teinud. Me oleme kohtunud Eesti Olümpiakomitee esindajaga ja leppisime põhimõtteliselt kokku, et olümpiakomitee ühes ministeeriumiinimeste ja teiste osapooltega asub välja töötama riikliku spordi arengusuundasid, mis kinnitatakse loodetavasti sügisel toimuval Spordi Kongressil. Kui hästi läheb, võiksime me need kinnitada ka siinsamas Riigikogus ja miks mitte hakata kord aastas andma ülevaadet siin saalis sellest, kuidas sprodivaldkonnal parasjagu läinud on.

Teine oluline asi, millega kindlasti antud töörühm edasi tegeleb, on Eesti Spordi Nõukogu tänane funktsionaalsus ja toimimine. Kindlasti tuleb seda laiendada, tegevushaaret ja vastutusala laiendada ja miks mitte moodustada siia Riigikogu juurde vastav töörühm, kes selle valdkonnaga edaspidi tegeleks.

Ja loomulikult terve rida olulisi teemasid, mis on siin veel tõstatunud, mis puudutavad näiteks treenerite sotsiaalseid garantiisid, spordi rahastamist üldiselt ja ka näiteks noorte spordimeditsiini. Need teemad ei ole kellelegi üllatusena tõstatunud, need on teada-tuntud murelapsed selles valdkonnas, nii et loomulikult me nende kõigiga selles sporditöörühmas edasi tegeleme.

Lõpetuseks, mul on hea meel, et oleme esimese suure sammu astunud ja ma loodan, et võtame selle seaduse täna vastu.

Aitäh!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik: spordimaastik vajab korrastamist

Riigikogu võttis täna vastu spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse riiklik spordi andmekogu.

Reformierakonna fraktsiooni liige Lauri Luik toonitas oma sõnavõtus, et antud muudatus võeti vastu sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamise eesmärgil.
’’Edaspidi on spordiorganisatsioonid, koolid ning treenerid kohustatud esitama enda kohta andmed spordi andmekogusse. Senini oli see vabatahtlik ning puudus terviklik ülevaade,’’ lausus Luik.
 
Luige sõnul on spordi andmekogu loomine vaid üks oluline samm spordimaastiku korrastamisel. ’’Oleme riigikogus loonud sporditöörühma, mille eesmärk on tegeleda edasi teiste oluliste spordivaldkonna teemadega,’’ lisas Luik.
 
Luik lisas, et oluline on kirja panna riiklikud spordipoliitika arengusuunad. ’’Kindlasti on tarvis lähitulevikus tõsiselt tegeleda treenerite sotsiaalsete garantiide küsimusega, spordi rahastamisega laiemalt ning noorte spordimeditsiini ja tervisekontrolliga,’’ ütles Luik.
 
Lisainfo:
 
Lauri Luik
Riigikogu liige
56 659 599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Keit Pentus andis üle müügi- ja paadimaksu tühistava eelnõu


Täna andsid Reformierakonna ja IRLi fraktsiooni Riigikogus üle müügi- ja paadimaksu tühistava seaduseelnõu. Algatajate soov on müügi- ja paadimaksu tühistava eelnõu esimene lugemine läbi viia veel enne kevadistungjärgu lõppu.

Eelnõu üle andnud Keit Pentuse sõnul väheneb selle eelnõu tulemusel alates 1. jaanuarist 2011 surve hinnatõusule nii Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas kui kõigis teistes Eesti piirkondades.

’’Pärast müügi- ja paadimaksu tühistamist kohalike maksude nimekirjast ei pea tarbijad enam näpuga järge ajama, kas sai, mille nad poest ostavad, sisaldab muna ja kuulub seega müügimaksuga maksustamisele või ei sisalda ei muna, rosinaid ega puuvilju ja on seega müügimaksust vaba,’’ toonitas Pentus.

Pentuse sõnul peab Eesti elanikele ja siin tegutsevatele ettevõtjatele olema üheselt selge see õiguslik raamistik, milles neil tegutseda tuleb.

„Tallinna müügi- ja paadimaks on paraku suutnud tekitada olukorra, kus suure osa kogu Eesti ettevõtjate tegevuskohaks ja kolmandiku Eesti elanike elukohaks olevas linnas ei tea ei tarbijad ega ettevõtjad, mille eest neilt maksu kogutakse ja kuidas nad seda maksu tasuma peavad,’’ lausus Pentus.

’’Selline õigusselgusetus halvendab otseselt terve riigi ettevõtluskeskkonda ja see on üks peamine põhjus, miks parlament peab olukorra lahendamisse seadusandlikul tasemel sekkuma.’’

Eelnõu antakse üle praegu, et omavalitsustel oleks piisavalt kaua ette teada, et parlamendis on antud muudatus ettevalmistamisel ning et oleks võimalus hakata oma 2011. aasta eelarvet planeerima juba antud muudatust arvestades.

Lisainfo:

Keit Pentus
Riigikogu aseesimees
keit@reform.ee
5040884

Teate koostas ja edastas:

Toomas Viks
Reformierakonna fraktsiooni pressinõunik Riigikogus
toomas.viks@riigikogu.ee
55 456 79
 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

200 miljonit Läänemaa teedesse

Eestimaa karged ilmastikuolud ja kohati suhteliselt tihe liiklus on osasid meie riigi ja kohalikke teid ning tänavaid üsna korralikult räsinud. Mõned lõigud on muutunud auklikuks möödunud talvega, teised ootavad parandamist kauem. Osa on juba ka korda tehtud.
Siiski tuleb mõista, et kõiki auke päevaga ära ei lapi, selleks puuduvad lihtsalt võimalused. Küll aga teeb riik omalt poolt nii palju kui tänases keerulises majanduslikus olukorras saab, et võimalikult suur osa riigimaanteedest, kuid ka kohalikest teedest saaks korda.

Vabariigi valitsus kinnitas aprillikuu esimesel poolel riigimaanteede teehoiukava aastateks 2010-2013, mille aastaseks mahuks on ca 4 miljardit krooni. Kokku puudutab see 16 000 km riigimaanteid. Läänemaale tuleb järgnevate aastatega üle 200 miljoni krooni teederaha.

Põhimaanteede rahastamiskavva kuuluvad Läänemaa teedest Risti-Virtsu (11 km Laiküla-Hälvati lõik) ning Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee (Rannaküla-Haapsalu ning Risti-Palivere lõigud kogupikkusega 16 km).

Nimetatud projektide kogumaksumus on 150 miljonit krooni. Rannaküla-Haapsalu lõigu remont on peagi algamas ning loodetavasti valmib sügisel. Lisaks maanteele rajatakse ka Haapsalu-Silma lõigule kergliiklustee, millel saab kahtlemata olema oma osa läänlaste tervisespordi harrastamisele kaasaaitamisel.

Ülejäänud projektide rahastamine on kavandatud aastatesse 2011-2013. Risti-Palivere 10 km lõigu ehitust ja remonti on plaanis rahastada 2013. aastal mahus 37 miljonit krooni.

Läänemaal asuvaid väiksemaid kõrvalmaanteesid (ca 18 km ulatuses) rahastatakse nelja aasta jooksul 33 miljoni krooniga.

Ettevõtlust toetava infrastruktuuri ehitamisel toetatakse meie maakonna põhimaanteedest Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla lõiku ning Rohuküla sadamatee laiendust 21 miljoni krooniga.

Veebruarikuus kinnitas valitsus ka avalikult kasutatavate kohalike teede rahade jaotuse käesolevaks aastaks kogumahus 178 miljonit krooni, millest Läänemaale eraldati üle 7 miljoni krooni. Haapsalu linn ja Lihula vald said kumbki ca 1,1 miljonit krooni, 900 000 sai Ridala vald. Ülejäänud omavalitsustele eraldatavad summad jäid 600 000 ja 150 000 krooni vahele.

Loetletud projektidele lisanduvad omavalitsuste endi investeeringud kohalikesse teedesse ja tänavatesse.

Järgneva nelja aastaga investeerib riik Läänemaa teede ehitusse ja remonti üle 200 miljoni krooni, mis parandab märkimisväärselt siinsete teede seisukorda. Kindlasti jääb ka peale nende investeeringute tegemist meie maakonda veel mitmeid oma järge ootavaid teid ja tänavaid, kuid me pingutame ühes siinsete kohalike omavalitsustega selle nimel, et järg võimalikult kiiresti ka nendeni jõuaks.

Lauri Luik
Riigikogu liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

RE Taebla piirkonna juhiks sai Aire Kiisk

Esmaspäeval, 17. mail toimus Reformierakonna Taebla piirkonna üldkoosolek.
Koosolekul valiti uus piirkonna juht ja juhatus.

Reformierakonna Taebla piirkonna juhiks sai Aire Kiisk, kes on tegev ka Kirimäe külaseltsi juhatuses. Väljakutseks peab Kiisk piirkonna kasvatamist ning kohalikele probleemidele lahenduste leidmist.

Taebla piirkonna juhatusse valiti Merle Noorveli ja Aija Koor.

Reformierakonnal on Taeblas kokku 23 liiget. Läänemaal on Reformierakonnal piirkondlik organisatsioon moodustatud 11. omavalitsuses. Kokku on Reformierakonnal Läänemaal 255 liiget.

Lisainfo,
Tõnu Parbus

Reformierakonna
Läänemaa arendusjuht
+372 51 84 888
laane@reform.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0