Valitsuskoalitsioon umbusaldas end ÜRO ränderaamistiku avalduse hääletusel

Riigikogu võttis vastu avalduse ÜRO ränderaamistiku kohta vähemuse toetusel, 41 poolthäälega. Kuna Reformierakonna muudatusettepanekuid arvesse ei võetud, polnud meil võimalik seda avaldust ka toetada. Kogu seda protsessi jääb varjutama taak, et valitsus saatis oma tegemata töö parlamendile kiirkorras arutamiseks … sest Marrakechi kohtumiseni, kus Eesti oma seisukohta peab väljendama, on jäänud vaid napid kaks nädalat. Ometigi olnuks korrektse asjaajamise korral selle teema avalikuks selgitamiseks ja debateerimiseks kordades rohkem aega. See ei ole tavapärane praktika. Nüüd läheb Eesti esindaja ÜRO konverentsile esindama Riigikogu vähemuse seisukohta. Vähemalt mulle tundub kummaline. Muuhulgas uurisin välisministrilt, milliseid kitsaskohti ja ohte ta rändeleppes näeb.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Eestil on suveräänne õigus kujundada ise oma rändepoliitikat

Homme hääletame riigikogus avaldust ÜRO ränderaamistiku kohta, leppe enese üle ehk poolt või vastu otsustab aga valitsus, sest sedasorti rahvusvahelised lepped on täidesaatva võimu pädevuses.

Lühidalt: peamine on see, et Eestil on suveräänne õigus kujundada ise oma rändepoliitikat. Riigikogu avalduse tekst on lakooniline ja selge, mahub ühele lehele. Seal defineeritakse alusväärtused ja põhimõtted, millest lähtuvalt Eesti riik rändeteemat käsitleb. Lühidalt öeldes, meie ise oleme oma riigi ja piiri peremehed ning kontrollime, mis alustel ja keda siia laseme.


Näiteks rõhutab riigikogu avaldus ränderaamistiku põhimõtet, et igal riigil on õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning et raamistik austab riikide suveräänsust ja kinnitab nende võõrandamatut õigust kujundada oma immigratsioonipoliitikat ja -seadusandlust. Globaalne ränderaamistik peab riikide julgeoleku tagamisel esmatähtsaks tõhusat piiride haldamist.

Kirjeldan lühidalt oma põhimõtteid ja otsuse kujunemise protsessi:

1. Soovin, et mu lapsed ja nende järeltulijad saavad elada vabas Eestis, kus räägitakse eesti keeles, hoitakse aus Eesti rahvuskultuuri ja tavasid ning kus otsuseid tehakse lähtuvalt Eesti rahva enamuse soovist nagu demokraatlikule riigile kohane.

2. Kuna eestlasi on vaid tilgake ookeanis, peame olema väga valvsad, targad ja julged, hoidmaks neid väärtusi, mida eestlus endas kannab. See tähendab muuhulgas ranget kontrolli selle üle, keda ja mis alustel oma riiki lubame – nii nagu see siiani on olnud. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, omariiklus, mis on laotud vabadusele, õigusele ja õiglusele, nagu sätestab meie põhiseadus, on minu kui riigikogu liikme töö lähtealus.

3. Selleks, et Eesti saaks ka edaspidi olla iseseisev ja sõltumatu, tuleb omada häid sõpru ja liitlassuhteid. Oleme need leidnud Euroopa Liidu, USA ja veel paljude teiste demokraatlikke väärtusi ja vabadusi kandvate ning kaitsvate riikide näol. Oleme lubanud teineteist aidata – üks kõigi ja kõik ühe eest, loodetavasti ka tulevikus. Ja et me ei peaks eales enam jääma üksi. Meie turvalisuse garant on usaldusväärsus. Just see usaldusväärsus on kaalul ka leppe üle otsustamisel, kuigi minu hinnangul ei juhtu ka midagi katastroofilist, kui valitsus otsustab sellele leppele oma allkirja mitte anda. Meie suurim liitlane, USA, seda lepet näiteks ju ei toeta. Siiski tundub mulle, et lepet toetades on meil suuremad šantsid ülemaailmse rändeprobleemi lahendamiseks, sest seal rõhutatakse muuhulgas, et riigid oma kodanikud tagasi võtaksid. Tagasisaatmise võimaluse tagamine on oluline osa kogu ränderaamistikust.

4. Eesti on üks nendest riikidest, kes on pidanud taluma okupatsiooni ja sõja piinarikast ja halastamatut valu ning hävitustööd. Soovin, et midagi sellist ei tuleks meie lastel kunagi tunda. Samas tahan, et nad ei unustaks neid kannatusi, mida esivanemad on pidanud kogema ning millist hinda maksma vabaduse ja väärtuste eest, mille nad on meile välja võidelnud. Seetõttu on mõistetav, et teinekord väljendame end rahvusvahelisi ühiseid tekste koostades reljeefsemalt ning oleme mitmetimõistetavatel ja hägustel puhkudel väga ettevaatlikud. Eesti riigijuhtide ülesanne on sellistel puhkudel ka rahvusvahelisele üldsusele (eriti neile, keda pole sääraselt anastatud) selgitada, miks me nii tundlikud oleme. Ja muidugi ei tohi enam juhtuda, et peame niivõrd põhimõttelist vaidlust pidama kiirkorras, kuna valitsus ei ole suutnud õigel ajal suud lahti teha ning vajalikke otsuseid langetada.

5. Lauri Mälksoo on toonud ÜRO ränderaamistiku teksti lahates välja olulised ohukohad. Õiguskantsler Ülle Madise on andnud oma eksperitiisi, mis paljuski maandab sisuliste õiguslike argumentidega ohud, mis mulle siiani muret on teinud (mis kattuvad suuresti Mälksoo väljatooduga). Madise rõhutab muuhulgas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik. Kuna mul ei ole seni kunagi tulnud kahelda Ülle Madise ekspertiisi asjakohasuses, ei näe ma selleks põhjust ka praegu.

Kokkuvõtvalt: Riigikogu avalduse teksti ma toetan, kui selle sõnastus jääb selline, nagu väliskomisjon oma koosolekul otsustas.

Avalduse tekst ise, ja seletuskiri, on leitav siit: https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/10c736d8-ca11-47fe-936e-a20e4d401424/Riigikogu%20avaldus%20_ÜRO%20globaalse%20ränderaamistiku%20kohta_?fdx_switcher=true

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Majanduskasvu tingimustes peab eelarve olema plussis või vähemalt tasakaalus

Möödunud kolmapäeval arutasime 2019. a riigieelarvet. Kolm peamist tähelepanekut minu sõnavõtust:

1. Riigieelarve peab olema selge, läbipaistev ja mõistetav ka neile, kelle jaoks see tehtud on, ehk siis Eesti inimestele. Paraku on eelarve aasta-aastalt muutunud segasemaks.

2. Headel aegadel ei tohi elada keeruliste arvelt. Majanduse kasvuaastatel on tark koguda reserve, et paratamatult tulevad keerulisemad ajad üle elada. Eesti pole paraku kasutanud soodsaid aastaid reservide kogumiseks.

3. Majanduskasvu tingimustes peab eelarve olema plussis või vähemalt tasakaalus. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt on meie oma aga struktuurses puudujäägis 0,7% SKP-st

Esitasime Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepanekud eelarvetasakaalu parandamiseks. Muuhulgas oleme andnud Riigikogule üle eelnõu aktsiiside vähendamiseks, et ohjata piirikaubandust ja suurendada maksulaekumisi. Tegime ettepaneku vähendada vastuolulise ja jätkusuutmatu “tasuta” ühistranspordi ja riiklike üürimajade programmi mahte. Lisaks esitasime muudatuse omavalitsuste rahastamise parandamiseks läbi tasandusfondi suurendamise. Sama oluliseks peame teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamist 2020. aastaks ühe protsendini SKP-st ja üleminekut eestikeelsele haridusele juba lasteaiast, et teisi keeli kõnelevatel noortel oleks samaväärsed võimalused Eesti ühiskonnas edukalt hakkama saada.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Hasartmängumaksu nõukogu kaotamine on vana kaevu täis ajamine enne uue valmimist

Uudis ilmunud ka Delfis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaotatakse-sporti-ja-noori-toetav-hasartmangumaksu-noukogu-uut-kohta-kus-sporditoetusi-kusida-pole-riik-valja-pakkunud?id=84005562

 

Hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse järgmise aasta algusest Hasartmängumaksu Nõukogu, aga seda, kuidas rahade jagamine edaspidi käima hakkab, pole seaduses täpsustatud. Novembrikuus on 2019. a suurprojektide esitamise tähtaeg, sajad taotlejad esitavad oma aastaprojektid ehk sisuliselt 2019. aasta eelarve Nõukogule, mida jaanuarist enam ei ole. „Millise kindluse see küll meie MTÜ-dele annab,“ küsib Reformierakonna fraktsiooni liige ja Eesti Koolispordi Liidu President Lauri Luik.

 

„Hasartmängumaksu Nõukogu soovitakse kaotada põhjusel, et muuta riigieelarve raha jagamist nö läbipaistvamaks ja eesmärgipärasemaks. Kultuurivaldkonnas hakkavat raha jaotama Rahvakultuuri Keskus, spordivaldkonnas pidavat see toimuma koostöös Eesti Olümpiakomiteega. Samuti pidavat raha jagama Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kes nendes MTÜ-des ja ministeeriumites hakkab aga täpsemalt rahade jagamise üle otsustama? Seda me seadusest ega seletuskirjast välja lugeda ei saa,“ tõstatab Luik murekoha.

 

„Nõukogu on siiani olnud üks efektiivsemaid ja läbipaistvamaid fonde, kuna projektid läbivad mitu sõela- nii ministeeriumi kui ka riigikogu poolt. Esimeses voorus vaadatakse projektid läbi valdkonnaministeeriumide poolt, seejärel saadetakse nõuetele vastavad projektid riigikogusse Hasartmängumaksu Nõukogule, kus kõigi parlamendierakondade esindajatest ja valdkonnaministeeriumide kantsleritest koosnev nõukogu projektid uuesti läbi vaatab ja oma otsuse teeb. Kes hakkab uue korra järgi otsuseid tegema ja kuidas saab see olla läbipaistvam ning eesmärgipärasem kui spetsialistide sõela ja kogu poliitilise spektri läbinud otsustusprotsess?,“ soovib Luik selgust saada.

 

„Olen saanud palju negatiivset tagasisidet Nõukogu kaotamise plaanile. Ollakse mures, milline saab olema tulevik ning mida see väljapakutav alternatiiv endast ikkagi kujutab. Olen igati nõus, et riigi asjaajamine peab olema efektiivne ja läbipaistev, aga ei aktsepteeri riigikogule esitatud eelnõud, mis lammutab toimiva süsteemi, pakkumata välja uut toimivat alternatiivi. Liiga palju küsimusi on vastuseta ning puudulik eelnõu tekitab sadades taotlejates vaid täiendavat segadust ja ebakindlust. Poolikut lahendust kiirustades vastu võttes on tulemus ette teada, ometigi pole meil kuskile kiiret. Soovitan hoo maha võtta, valmistada ette korralik alternatiivplaan ning tulla sellega riigikogu ette peale järgmise aasta märtsikuud,“ võttis Luik oma seisukoha kokku.

 

Video Lauri Luige sõnavõtust Riigikogu suures saalis SIIN

 

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Hasartmängumaksu nõukogu lakkab olemast?!

Vana kaev aetakse täis enne kui uus valmis. Vanasõnade vastu sõtta minna on hirmus julge tegu, et mitte öelda lauslollus. Ometigi valitsuskoalitsioon nii tegi, astudes täna sammu lähemale hasartmängumaksu nõukogu kaotamisele. Kahjuks läbis eelnõu teise lugemise ning suure tõenäosusega läheb nii ka järgmisel nädalal, mil seadusemuudatus vastu võetakse. Novembris on suurprojektide esitamise tähtaeg. Sajad organisatsioonid üle Eesti esitavad siis nõukogule 2019. aasta eelarvete taotlused. Eelnõuga aga lakkab hasartmängumaksu nõukogu eksisteerimast 1. jaanuaril 2019. Tasub kord mõelda, millise sõnumi see meie vabaühendustele saadab. Ülemäära julgustav just pole.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Giba andis Kiili gümnaasiumis näidistunni

Ajaloo üheks parimaks võrguässaks tituleeritud Giba andis täna Kiili gümnaasiumis noortele näidistunni. Suure mehe tunneb ära tema soojast ja siirast olemusest, ilma OMi ja MMi medaleid kokku lugematagi. Aitäh Eesti Võrkpalliliidule eesotsas Hannoga, kes suurmehe Eestisse tõi. Suured tänud ka Kiili Gümnaasiumile ning auväärt kolleegidele Eesti Koolispordi Liidust. Olümpiatšempion, kahekordne OM hõbe ja kolmekordne maailmameister on meie koolinoortele kahtlemata suureks innustajaks.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Brasiilia võrkpallilegend Giba annab Kiili koolis näidistreeningu

Oktoobri aluses Eesti Võrkpalli Liidu kutsel Eestisse treenereid koolitama tulev Brasiilia võrkpallilegend Giba külastab 3. oktoobril Kiili kooli ja annab sealsetele lastele ka näidistreeningu.

Eesti Võrkpalli Liidu koostööpartneri Eesti Koolispordi Liidu initsiatiivil Kiili õpilastega kohtuv endine tippmängija jagab lisaks näidistreeningule lastele autogramme ja räägib võrkpallimängu võludest.

Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on võrkpalliliit ja koolispordiliit teinud aastaid tulemuslikku koostööd, millest eredamateks näideteks on ühiselt korraldatav Kooliliiga, Miniliiga ja Pallilahing. “Noorte huvi võrkpalli vastu on tänu võrkpalliliidu ja õpetajate-treenerite heale tööle ning muidugi ka koondise suurepärastele tulemustele aktiivselt kasvamas. Giba tulek Eestisse on märgilise tähendusega ning loodetavasti aitab võrkpalli juurde tuua veelgi rohkem koolinoori. Kohtumine Kiili Gümnaasiumiski on märgiline, kuna nende võistkond valmistub juba aktiivselt 2020. aastal Brasiilias toimuvaks koolide MM-iks,” sõnas Luik. 

Giba, kodanikunimega Gilberto Amauri de Godoy Filho on 2000. aastatel üheks maailma paremaks võrkpalluriks peetud brasiillane, kelle auhinnakapis on Ateena olümpia kuldmedal ja kolm maailmameistritiitlit. Kokku on ta võitnud 44 tiitlivõistluste ja suurturniiride medalit. Giba on Rahvusvahelise Võrkpalli Föderatsiooni (FIVB) sportlaskomisjoni president ja tuleb Eestisse loengut pidama Eesti Võrkpalli Liidu presidendi Hanno Pevkuri kutsel.

 

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kes tasub tasuta lõuna? Kui puistame õhukese kihina toetusi kõigile, jäävad tegelikud abivajajad hätta

 
Mõiste tasuta näikse olevat vasakpoole kalduvas poliitikas imerelv, mis toob koju vajalikud hääled. Pakume kõigile tasuta transporti, tasuta kõrgharidust, tasuta hambaplommi, tasuta … Ometigi on see sulaselge inimeste lollitamine. Maailmas ei ole ühtegi tasuta asja, ei avaliku sektori poolt pakutavat, rääkimata erasektorist. Tasuta asjade juttu on lihtne rääkida kergeusklikule valijale, kuid see on ilmselge teadmatule kärbeste päheajamine. Iga mõtlev inimene peaks mõistma, et ringiga maksab oma nö tasuta lõuna kinni igaüks ise, või siis vähemalt emme-issi või kanada onu. Nii on hariduses, ühistranspordis, arstitädi juures, kodus laua taga, kus iganes. Kõik tehtavad kulutused peab keegi kinni maksma ning iga tore asi saab reaalsuseks millegi/kellegi arvelt. 
 
Seega, ei ole meil mingit tasuta ühistransporti, kõrgharidust või hambaplommi. On kellegi poolt tasutud asjad. See roheline buss, mis maja ette veereb ja heldelt kõik peale korjab, on meie endi poolt kinni makstud, nii ka õpetajate ja professorite palgad, kaasaegsed õppehooned, hambaravihüvitis ja kõik muu, mida valitsus nii hirmsasti soovib enda arvele kirjutada. 
 
Toetan maksumaksjana hea meelega õpihimulise ja püüdliku noore kõrgharidust, kes näitab, et soovib saada targemaks. Selle toetuse nimi on stipendium, igati õiglane ja aus instrument, tõsi, võiks olla alati suurem. Isegi nende kõrghariduskulude kompenseerimises olen nõus maksumaksjana osalema, kes pole kõige teravamad pliiatsid, kuid näitavad, et soovivad paremaks saada ning kelle perekonna materiaalne seis lihtsalt ei võimalda neid püüdlusi iseseisvalt toetada. Panustan hea meelega ka nende inimeste ühistranspordi- ning vajadusel muudegi kulude kompenseerimisse, kes oma eluga ise toime ei tule. Selle nimi on vajaduspõhine toetus, mille eesmärk on aidata inimene hädast välja, võttes aluseks leibkonna materiaalse seisu. Küll aga ei poolda ma inimeste raha raiskamist, et seda õhukese kihina mööda Eestimaad mõtlematult laiali määrida, võttes kõigilt ja andes kõigile. 
 
Abivajajat peab aitama, see on kaasaegses ühiskonnas täiesti loomulik. Seepärast toetan kahe käega vajaduspõhiste toetuste maksmist neile, kes oma eluga ise hakkama ei saa, seda eesmärgiga inimesed uuesti rajale aidata. Kurb reaalsus on see, et nii mõnigi, näiteks raskelt haige, jääb elu lõpuni ülalpeetavaks, ja põhjendatult. Nende aitamine on meie püha kohus. Küll aga ei ole loomulik, usutav ega ka jätkusuutlik rääkida mureliku näoga hoolivusest ja tasuta asjadest, mida kõikevõimas riik heldelt kõigile jagab. Kui puistame õhukese kihina toetusi kõigile, jäävad tegelikud abivajajad hätta ehk efekt on vastupidine, sest hädasolija vajaks hoopis rohkem kui talle laustoetusi jagades võimaldada suudetakse. Ärme usu jama juttu tasuta asjadest, eksisteerivad vaid kellegi poolt tasutud asjad, mis kõik on tehtud millegi/kellegi arvelt. Seda maksab ka kevadel valikut tehes silmas pidada.
 
Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kes maksab tasuta asjade eest?

Allpoolviidatud loo pealkiri on eksitav, nagu ikka. Maailmas ei ole ühtegi tasuta asja, ei avaliku sektori poolt pakutavat, rääkimata erasektorist. Tasuta asjade juttu on lihtne rääkida kergeusklikule valijale, kuid see on ilmselge teadmatu lollitamine. Iga mõtlev inimene peaks mõistma, et ringiga maksab oma nö tasuta lõuna kinni igaüks ise, või siis vähemalt emme-issi. Nii on hariduses, ühistranspordis, arstitädi juures, kodus laua taga, kus iganes. Kõik tehtavad kulutused peab keegi kinni maksma ning iga tore asi saab reaalsuseks millegi arvelt. 

Seega, ei ole meil mingit tasuta ühistransporti, haridust või hambaplommi. On kellegi poolt tasutud asjad. See roheline buss, mis maja ette veereb ja heldelt kõik peale korjab, on meie endi poolt kinni makstud, nii ka õpetajate ja professorite palgad, kaasaegsed õppehooned, hambaravihüvitis ja kõik muu, mida valitsus nii hirmsasti soovib enda arvele kirjutada.

Toetan maksumaksjana hea meelega õpihimulise ja püüdliku noore haridust, kes näitab, et soovib saada targemaks. Selle toetuse nimi on stipendium, igati õiglane ja aus instrument, tõsi, võiks olla alati suurem. Isegi nende hariduskulude kompenseerimises olen nõus maksumaksjana osalema, kes pole kõige teravamad pliiatsid, kuid näitavad, et soovivad paremaks saada ning kelle perekonna materiaalne seis lihtsalt ei võimalda neid püüdlusi iseseisvalt toetada. Panustan hea meelega ka nende inimeste ühistranspordi- ning vajadusel muudegi kulude kompenseerimisse, kes oma eluga ise toime ei tule. Selle nimi on vajaduspõhine toetus, mille eesmärk on aidata inimene hädast välja, võttes aluseks leibkonna materiaalse seisu. Küll aga ei poolda ma inimeste raha raiskamist, et seda õhukese kihina mööda Eestimaad mõtlematult laiali määrida, võttes kõigilt ja andes kõigile. 

Abivajajat peab aitama, see on kaasaegses ühiskonnas täiesti loomulik. Seepärast toetan kahe käega vajaduspõhiste toetuste maksmist neile, kes oma eluga ise hakkama ei saa, seda eesmärgiga inimesed uuesti rajale aidata. Küll aga ei ole loomulik, usutav ega ka jätkusuutlik rääkida mureliku näoga tasuta asjadest, mida kõikevõimas riik heldelt kõigile jagab. 

 

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/09/18/reformierakond-toetab-tasuta-korghariduse-kaotamist

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Aitäh head raamatusõbrad! Kõik, kes kodulehel huvi üles näitasid, said mult täna e-kirja ja juhised minu tagasihoidliku kingituse kättesaamiseks. Ülejäänud on lahkelt palutud külastama Amazoni ning oma pre-orderi seal sisse andma, raamat stardib universumiavarustesse juba 21. augustil

 

Do you want to achieve everything you really desire? Do you want to be super healthy, truly happy, loved and free in every sence? Do you want to live in abundance? If you dream about living 100% and to a hundred, this book is for you.

It is wise to think your life and values through. The better we know ourselves, the easier it is to make choices in life and determine one’s schedule and priorities. Often people are unable to do this in today’s hectic world as they are always rushing somewhere and paying attention to oneself is forgotten about. The purpose of this book is to help you reach your core values, think them through and make them work for yourself and our surroundings. If you want to join me, let’s go!

You will discover how focusing on simple but fundamental things in life can make an absolute change. We will go deep on 6 core values:

1. health
2. happiness
3. love
4. freedom
5. wisdom
6. abundance

These values have helped me a lot in life – mainly to stay on the right path; acknowledge what is important; make choices and important decisions; laugh and feel good, alive and happy; and love. They will help you find yourself when you are lost, conquer seemingly impossible challenges and bring a smile to your face even in those moments when you would like to damn everything to hell. If you follow these principles, life will automatically become awesome, motivating and worth living.

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Minu uus raamat- “Live 100% and to a hundred”- peagi saadaval

Lubage tutvustada, minu uus raamat. Sedapuhku küll veel ainult inglise keeles ja Kindle’s, kuid seda kaasahaaravam, uskuge.

Lugematul hulgal kohtumisi ja vestlusi kõikvõimalike inimestega üle maailma, sh iseendaga, on andnud ainest selle kirjutise sünniks. Suurim osa on siiski tulnud loodusest, selle jälgimisest ja selles olemisest. Kõik, millest raamatus räägin, on isiklikult kogetud või tunnetatud, ehk ka õpitud.

Olen sellesse lakoonilisse teksti koondanud kõige olulisema, millest soovin, et minu lapsed oma elus lähtuksid. Lihtsustatud kujul, et seda raamatut saaksid lisaks täiskasvanutele lugeda ka juba koolinoored, on kirja saanud elu alusväärtused ja filosoofia, elamaks sajaga ja vähemalt sajaseks.

Kuna mul on au olla Sinu tutvusringis või oled mingil muul imelisel viisil leidnud tee minu kodulehele, võimaldan Sul ühe päeva vältel minu uue raamatu kuludeta alla laadida. Ole hea anna enda soovist märku minu lehel www.lauriluik.com ning ma teavitan Sind üsna pea, kunas 24-tunnine sooduskampaania algab. Kaunist suve jätku!

 

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakonna fraktsioon Saaremaal

Neljapäeval ja reedel külastasime Riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga Saaremaad.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Eesti Koolispordi Liidu üldkoosolek


Meie võistlustele on kaasatud üle 40000 koolinoore 16 spordialal. EKSL-i tuumikuks on 20 koolispordiorganisatsiooni kõigist maakondadest ja suurematest linnadest. Meie missioon on sütitada koolinoortes armastus spordi ja tervislike eluviiside vastu kogu eluks.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) asepresident tutvub Eestis koolinoorte orienteerumise MM 2019 ettevalmistustega

01.-04.juunini Eestis ametlikul visiidil viibiv Rahvusvahelise Koolispordi Liidu asepresident Robson Aguair tutvub 2019.aasta kevadel Otepääl korraldatava koolinoorte orienteerumise MM ettevalmistustega.

Laupäeval 02.juunil Otepääl toimunud võistluse korralduskomitee koosolekul arutati koostöös Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Orienteerumisliidu ja Tehvandi Spordikeskuse esindajatega suurvõistluse ettevalmistusega seotud küsimusi. Koosolekul osalenud Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ja Eesti Orienteerumisliidu president Meelis Mälberg kinnitasid valmisolekut 800 osavõtjaga võistluse edukaks läbiviimiseks.

Eesti on 2017.aastal Tartus edukalt läbiviidud orienteerumise MM järgselt väga tugevalt kinnitatud eduka korraldajariigina spordiala maailmakaardile. Tehvandi Spordikeskuse kompetents erinevate talialade suurvõistluste korraldamisel on samuti tuntud üle maailma. ISF asepresident Robson Aquairi sõnul on Rahvusvahelisel Koolispordi Föderatsioonil Otepää piirkonna spordi-ja majutusasutuste ja korraldusmeeskonnaga tutvumise järel väga kõrged ootused järgmise aasta koolinoorte suurvõistluse kõrgetasemeliseks läbiviimiseks.

Täna pärastlõunal toimub kultuuriministeeriumis kohtumine spordi asekantsler Tarvi Pürniga, kellega arututakse koostöövõimalusi suurvõistluse ettevalmistamisel. Seejärel külastab asepresident Robson Aguair Riigikogu ja kohtub Riigikogu liikme ning EKSL presidendi Lauri Luigega.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused toimuvad 2019. aastal Lõuna-Eestis

Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) president Lauri Luik ja Rahvusvaheline Koolispordi Föderatsiooni (ISF) president Laurent Petrynka allkirjastasid lepingu, mille kohaselt toimuvad koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused 2019. aasta mais Lõuna-Eestis.

“Eesti Koolispordi Liidu jaoks on sedapuhku tegu juba viiendate maailmameistrivõistluste korraldamisega. 1995. aastal toimusid koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises, 2009. aastal kergejõustikus, 2014. aastal murdmaasuusatamises ning 2016. aastal 3×3 korvpallis. Siiani oleme korraldatud suurvõistlustele vaid positiivset tagasisidet saanud. Rahvusvaheline toetus julgustas meid taaskord seda vastutusrikast ülesannet võtma,” ütles EKSL-i president Lauri Luik.

“EKSL-i peamine eesmärk on edendada tervislikke eluviise ja sporti koolinoorte hulgas. Peame oluliseks koolispordi arendamist ka rahvusvahelisel tasandil. Oma võimete proovilepanek ülemaailmses konkurentsis on noortele kahtlemata ainulaadne ja unustamatu kogemus. Lisaks võistlemisele kõrges konkurentsis on rahvusvahelised võistlused kultuuriliselt harivad ja silmaringi laiendavad,” sõnas Luik.

EKSL-i peasekretäri Madis Pettai sõnul on enam kui 900 osavõtjaga rahvusvahelise koolinoorte tiitlivõistluse korraldamine Eestis väljakutse mitte ainult EKSL-le, vaid meie spordistruktuurile tervikuna, mis annab hea võimaluse näidata väikese riigi tugevusi. “Koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises toimuvad koostöös Eesti Orienteerumisliiduga. 2017.aastal Tartus toimunud täiskasvanute orienteerumise MM-i edukas läbiviimine Eesti Orienteerumisliidu ja orienteerumisklubide poolt annab meile kindluse õnnestuda tuleval aastal võistluse läbiviimisel samal tasemel . Eesti koolinoorte koondisele on kodused tiitlivõistlused aga taaskord suureks võimaluseks hästi esineda ja püüda kõige kirkamaid medaleid.”

ISF on ülemaailmne koolispordiföderatsioon, kuhu kuulub 104 liikmesriiki.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0