Hasartmängumaksu nõukogu kaotamine on vana kaevu täis ajamine enne uue valmimist

Uudis ilmunud ka Delfis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaotatakse-sporti-ja-noori-toetav-hasartmangumaksu-noukogu-uut-kohta-kus-sporditoetusi-kusida-pole-riik-valja-pakkunud?id=84005562

 

Hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse järgmise aasta algusest Hasartmängumaksu Nõukogu, aga seda, kuidas rahade jagamine edaspidi käima hakkab, pole seaduses täpsustatud. Novembrikuus on 2019. a suurprojektide esitamise tähtaeg, sajad taotlejad esitavad oma aastaprojektid ehk sisuliselt 2019. aasta eelarve Nõukogule, mida jaanuarist enam ei ole. „Millise kindluse see küll meie MTÜ-dele annab,“ küsib Reformierakonna fraktsiooni liige ja Eesti Koolispordi Liidu President Lauri Luik.

 

„Hasartmängumaksu Nõukogu soovitakse kaotada põhjusel, et muuta riigieelarve raha jagamist nö läbipaistvamaks ja eesmärgipärasemaks. Kultuurivaldkonnas hakkavat raha jaotama Rahvakultuuri Keskus, spordivaldkonnas pidavat see toimuma koostöös Eesti Olümpiakomiteega. Samuti pidavat raha jagama Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kes nendes MTÜ-des ja ministeeriumites hakkab aga täpsemalt rahade jagamise üle otsustama? Seda me seadusest ega seletuskirjast välja lugeda ei saa,“ tõstatab Luik murekoha.

 

„Nõukogu on siiani olnud üks efektiivsemaid ja läbipaistvamaid fonde, kuna projektid läbivad mitu sõela- nii ministeeriumi kui ka riigikogu poolt. Esimeses voorus vaadatakse projektid läbi valdkonnaministeeriumide poolt, seejärel saadetakse nõuetele vastavad projektid riigikogusse Hasartmängumaksu Nõukogule, kus kõigi parlamendierakondade esindajatest ja valdkonnaministeeriumide kantsleritest koosnev nõukogu projektid uuesti läbi vaatab ja oma otsuse teeb. Kes hakkab uue korra järgi otsuseid tegema ja kuidas saab see olla läbipaistvam ning eesmärgipärasem kui spetsialistide sõela ja kogu poliitilise spektri läbinud otsustusprotsess?,“ soovib Luik selgust saada.

 

„Olen saanud palju negatiivset tagasisidet Nõukogu kaotamise plaanile. Ollakse mures, milline saab olema tulevik ning mida see väljapakutav alternatiiv endast ikkagi kujutab. Olen igati nõus, et riigi asjaajamine peab olema efektiivne ja läbipaistev, aga ei aktsepteeri riigikogule esitatud eelnõud, mis lammutab toimiva süsteemi, pakkumata välja uut toimivat alternatiivi. Liiga palju küsimusi on vastuseta ning puudulik eelnõu tekitab sadades taotlejates vaid täiendavat segadust ja ebakindlust. Poolikut lahendust kiirustades vastu võttes on tulemus ette teada, ometigi pole meil kuskile kiiret. Soovitan hoo maha võtta, valmistada ette korralik alternatiivplaan ning tulla sellega riigikogu ette peale järgmise aasta märtsikuud,“ võttis Luik oma seisukoha kokku.

 

Video Lauri Luige sõnavõtust Riigikogu suures saalis SIIN

 

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Hasartmängumaksu nõukogu lakkab olemast?!

Vana kaev aetakse täis enne kui uus valmis. Vanasõnade vastu sõtta minna on hirmus julge tegu, et mitte öelda lauslollus. Ometigi valitsuskoalitsioon nii tegi, astudes täna sammu lähemale hasartmängumaksu nõukogu kaotamisele. Kahjuks läbis eelnõu teise lugemise ning suure tõenäosusega läheb nii ka järgmisel nädalal, mil seadusemuudatus vastu võetakse. Novembris on suurprojektide esitamise tähtaeg. Sajad organisatsioonid üle Eesti esitavad siis nõukogule 2019. aasta eelarvete taotlused. Eelnõuga aga lakkab hasartmängumaksu nõukogu eksisteerimast 1. jaanuaril 2019. Tasub kord mõelda, millise sõnumi see meie vabaühendustele saadab. Ülemäära julgustav just pole.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Giba andis Kiili gümnaasiumis näidistunni

Ajaloo üheks parimaks võrguässaks tituleeritud Giba andis täna Kiili gümnaasiumis noortele näidistunni. Suure mehe tunneb ära tema soojast ja siirast olemusest, ilma OMi ja MMi medaleid kokku lugematagi. Aitäh Eesti Võrkpalliliidule eesotsas Hannoga, kes suurmehe Eestisse tõi. Suured tänud ka Kiili Gümnaasiumile ning auväärt kolleegidele Eesti Koolispordi Liidust. Olümpiatšempion, kahekordne OM hõbe ja kolmekordne maailmameister on meie koolinoortele kahtlemata suureks innustajaks.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Brasiilia võrkpallilegend Giba annab Kiili koolis näidistreeningu

Oktoobri aluses Eesti Võrkpalli Liidu kutsel Eestisse treenereid koolitama tulev Brasiilia võrkpallilegend Giba külastab 3. oktoobril Kiili kooli ja annab sealsetele lastele ka näidistreeningu.

Eesti Võrkpalli Liidu koostööpartneri Eesti Koolispordi Liidu initsiatiivil Kiili õpilastega kohtuv endine tippmängija jagab lisaks näidistreeningule lastele autogramme ja räägib võrkpallimängu võludest.

Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on võrkpalliliit ja koolispordiliit teinud aastaid tulemuslikku koostööd, millest eredamateks näideteks on ühiselt korraldatav Kooliliiga, Miniliiga ja Pallilahing. “Noorte huvi võrkpalli vastu on tänu võrkpalliliidu ja õpetajate-treenerite heale tööle ning muidugi ka koondise suurepärastele tulemustele aktiivselt kasvamas. Giba tulek Eestisse on märgilise tähendusega ning loodetavasti aitab võrkpalli juurde tuua veelgi rohkem koolinoori. Kohtumine Kiili Gümnaasiumiski on märgiline, kuna nende võistkond valmistub juba aktiivselt 2020. aastal Brasiilias toimuvaks koolide MM-iks,” sõnas Luik. 

Giba, kodanikunimega Gilberto Amauri de Godoy Filho on 2000. aastatel üheks maailma paremaks võrkpalluriks peetud brasiillane, kelle auhinnakapis on Ateena olümpia kuldmedal ja kolm maailmameistritiitlit. Kokku on ta võitnud 44 tiitlivõistluste ja suurturniiride medalit. Giba on Rahvusvahelise Võrkpalli Föderatsiooni (FIVB) sportlaskomisjoni president ja tuleb Eestisse loengut pidama Eesti Võrkpalli Liidu presidendi Hanno Pevkuri kutsel.

 

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kes tasub tasuta lõuna? Kui puistame õhukese kihina toetusi kõigile, jäävad tegelikud abivajajad hätta

 
Mõiste tasuta näikse olevat vasakpoole kalduvas poliitikas imerelv, mis toob koju vajalikud hääled. Pakume kõigile tasuta transporti, tasuta kõrgharidust, tasuta hambaplommi, tasuta … Ometigi on see sulaselge inimeste lollitamine. Maailmas ei ole ühtegi tasuta asja, ei avaliku sektori poolt pakutavat, rääkimata erasektorist. Tasuta asjade juttu on lihtne rääkida kergeusklikule valijale, kuid see on ilmselge teadmatule kärbeste päheajamine. Iga mõtlev inimene peaks mõistma, et ringiga maksab oma nö tasuta lõuna kinni igaüks ise, või siis vähemalt emme-issi või kanada onu. Nii on hariduses, ühistranspordis, arstitädi juures, kodus laua taga, kus iganes. Kõik tehtavad kulutused peab keegi kinni maksma ning iga tore asi saab reaalsuseks millegi/kellegi arvelt. 
 
Seega, ei ole meil mingit tasuta ühistransporti, kõrgharidust või hambaplommi. On kellegi poolt tasutud asjad. See roheline buss, mis maja ette veereb ja heldelt kõik peale korjab, on meie endi poolt kinni makstud, nii ka õpetajate ja professorite palgad, kaasaegsed õppehooned, hambaravihüvitis ja kõik muu, mida valitsus nii hirmsasti soovib enda arvele kirjutada. 
 
Toetan maksumaksjana hea meelega õpihimulise ja püüdliku noore kõrgharidust, kes näitab, et soovib saada targemaks. Selle toetuse nimi on stipendium, igati õiglane ja aus instrument, tõsi, võiks olla alati suurem. Isegi nende kõrghariduskulude kompenseerimises olen nõus maksumaksjana osalema, kes pole kõige teravamad pliiatsid, kuid näitavad, et soovivad paremaks saada ning kelle perekonna materiaalne seis lihtsalt ei võimalda neid püüdlusi iseseisvalt toetada. Panustan hea meelega ka nende inimeste ühistranspordi- ning vajadusel muudegi kulude kompenseerimisse, kes oma eluga ise toime ei tule. Selle nimi on vajaduspõhine toetus, mille eesmärk on aidata inimene hädast välja, võttes aluseks leibkonna materiaalse seisu. Küll aga ei poolda ma inimeste raha raiskamist, et seda õhukese kihina mööda Eestimaad mõtlematult laiali määrida, võttes kõigilt ja andes kõigile. 
 
Abivajajat peab aitama, see on kaasaegses ühiskonnas täiesti loomulik. Seepärast toetan kahe käega vajaduspõhiste toetuste maksmist neile, kes oma eluga ise hakkama ei saa, seda eesmärgiga inimesed uuesti rajale aidata. Kurb reaalsus on see, et nii mõnigi, näiteks raskelt haige, jääb elu lõpuni ülalpeetavaks, ja põhjendatult. Nende aitamine on meie püha kohus. Küll aga ei ole loomulik, usutav ega ka jätkusuutlik rääkida mureliku näoga hoolivusest ja tasuta asjadest, mida kõikevõimas riik heldelt kõigile jagab. Kui puistame õhukese kihina toetusi kõigile, jäävad tegelikud abivajajad hätta ehk efekt on vastupidine, sest hädasolija vajaks hoopis rohkem kui talle laustoetusi jagades võimaldada suudetakse. Ärme usu jama juttu tasuta asjadest, eksisteerivad vaid kellegi poolt tasutud asjad, mis kõik on tehtud millegi/kellegi arvelt. Seda maksab ka kevadel valikut tehes silmas pidada.
 
Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kes maksab tasuta asjade eest?

Allpoolviidatud loo pealkiri on eksitav, nagu ikka. Maailmas ei ole ühtegi tasuta asja, ei avaliku sektori poolt pakutavat, rääkimata erasektorist. Tasuta asjade juttu on lihtne rääkida kergeusklikule valijale, kuid see on ilmselge teadmatu lollitamine. Iga mõtlev inimene peaks mõistma, et ringiga maksab oma nö tasuta lõuna kinni igaüks ise, või siis vähemalt emme-issi. Nii on hariduses, ühistranspordis, arstitädi juures, kodus laua taga, kus iganes. Kõik tehtavad kulutused peab keegi kinni maksma ning iga tore asi saab reaalsuseks millegi arvelt. 

Seega, ei ole meil mingit tasuta ühistransporti, haridust või hambaplommi. On kellegi poolt tasutud asjad. See roheline buss, mis maja ette veereb ja heldelt kõik peale korjab, on meie endi poolt kinni makstud, nii ka õpetajate ja professorite palgad, kaasaegsed õppehooned, hambaravihüvitis ja kõik muu, mida valitsus nii hirmsasti soovib enda arvele kirjutada.

Toetan maksumaksjana hea meelega õpihimulise ja püüdliku noore haridust, kes näitab, et soovib saada targemaks. Selle toetuse nimi on stipendium, igati õiglane ja aus instrument, tõsi, võiks olla alati suurem. Isegi nende hariduskulude kompenseerimises olen nõus maksumaksjana osalema, kes pole kõige teravamad pliiatsid, kuid näitavad, et soovivad paremaks saada ning kelle perekonna materiaalne seis lihtsalt ei võimalda neid püüdlusi iseseisvalt toetada. Panustan hea meelega ka nende inimeste ühistranspordi- ning vajadusel muudegi kulude kompenseerimisse, kes oma eluga ise toime ei tule. Selle nimi on vajaduspõhine toetus, mille eesmärk on aidata inimene hädast välja, võttes aluseks leibkonna materiaalse seisu. Küll aga ei poolda ma inimeste raha raiskamist, et seda õhukese kihina mööda Eestimaad mõtlematult laiali määrida, võttes kõigilt ja andes kõigile. 

Abivajajat peab aitama, see on kaasaegses ühiskonnas täiesti loomulik. Seepärast toetan kahe käega vajaduspõhiste toetuste maksmist neile, kes oma eluga ise hakkama ei saa, seda eesmärgiga inimesed uuesti rajale aidata. Küll aga ei ole loomulik, usutav ega ka jätkusuutlik rääkida mureliku näoga tasuta asjadest, mida kõikevõimas riik heldelt kõigile jagab. 

 

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/09/18/reformierakond-toetab-tasuta-korghariduse-kaotamist

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Aitäh head raamatusõbrad! Kõik, kes kodulehel huvi üles näitasid, said mult täna e-kirja ja juhised minu tagasihoidliku kingituse kättesaamiseks. Ülejäänud on lahkelt palutud külastama Amazoni ning oma pre-orderi seal sisse andma, raamat stardib universumiavarustesse juba 21. augustil

 

Do you want to achieve everything you really desire? Do you want to be super healthy, truly happy, loved and free in every sence? Do you want to live in abundance? If you dream about living 100% and to a hundred, this book is for you.

It is wise to think your life and values through. The better we know ourselves, the easier it is to make choices in life and determine one’s schedule and priorities. Often people are unable to do this in today’s hectic world as they are always rushing somewhere and paying attention to oneself is forgotten about. The purpose of this book is to help you reach your core values, think them through and make them work for yourself and our surroundings. If you want to join me, let’s go!

You will discover how focusing on simple but fundamental things in life can make an absolute change. We will go deep on 6 core values:

1. health
2. happiness
3. love
4. freedom
5. wisdom
6. abundance

These values have helped me a lot in life – mainly to stay on the right path; acknowledge what is important; make choices and important decisions; laugh and feel good, alive and happy; and love. They will help you find yourself when you are lost, conquer seemingly impossible challenges and bring a smile to your face even in those moments when you would like to damn everything to hell. If you follow these principles, life will automatically become awesome, motivating and worth living.

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Minu uus raamat- “Live 100% and to a hundred”- peagi saadaval

Lubage tutvustada, minu uus raamat. Sedapuhku küll veel ainult inglise keeles ja Kindle’s, kuid seda kaasahaaravam, uskuge.

Lugematul hulgal kohtumisi ja vestlusi kõikvõimalike inimestega üle maailma, sh iseendaga, on andnud ainest selle kirjutise sünniks. Suurim osa on siiski tulnud loodusest, selle jälgimisest ja selles olemisest. Kõik, millest raamatus räägin, on isiklikult kogetud või tunnetatud, ehk ka õpitud.

Olen sellesse lakoonilisse teksti koondanud kõige olulisema, millest soovin, et minu lapsed oma elus lähtuksid. Lihtsustatud kujul, et seda raamatut saaksid lisaks täiskasvanutele lugeda ka juba koolinoored, on kirja saanud elu alusväärtused ja filosoofia, elamaks sajaga ja vähemalt sajaseks.

Kuna mul on au olla Sinu tutvusringis või oled mingil muul imelisel viisil leidnud tee minu kodulehele, võimaldan Sul ühe päeva vältel minu uue raamatu kuludeta alla laadida. Ole hea anna enda soovist märku minu lehel www.lauriluik.com ning ma teavitan Sind üsna pea, kunas 24-tunnine sooduskampaania algab. Kaunist suve jätku!

 

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakonna fraktsioon Saaremaal

Neljapäeval ja reedel külastasime Riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga Saaremaad.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Eesti Koolispordi Liidu üldkoosolek


Meie võistlustele on kaasatud üle 40000 koolinoore 16 spordialal. EKSL-i tuumikuks on 20 koolispordiorganisatsiooni kõigist maakondadest ja suurematest linnadest. Meie missioon on sütitada koolinoortes armastus spordi ja tervislike eluviiside vastu kogu eluks.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) asepresident tutvub Eestis koolinoorte orienteerumise MM 2019 ettevalmistustega

01.-04.juunini Eestis ametlikul visiidil viibiv Rahvusvahelise Koolispordi Liidu asepresident Robson Aguair tutvub 2019.aasta kevadel Otepääl korraldatava koolinoorte orienteerumise MM ettevalmistustega.

Laupäeval 02.juunil Otepääl toimunud võistluse korralduskomitee koosolekul arutati koostöös Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Orienteerumisliidu ja Tehvandi Spordikeskuse esindajatega suurvõistluse ettevalmistusega seotud küsimusi. Koosolekul osalenud Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ja Eesti Orienteerumisliidu president Meelis Mälberg kinnitasid valmisolekut 800 osavõtjaga võistluse edukaks läbiviimiseks.

Eesti on 2017.aastal Tartus edukalt läbiviidud orienteerumise MM järgselt väga tugevalt kinnitatud eduka korraldajariigina spordiala maailmakaardile. Tehvandi Spordikeskuse kompetents erinevate talialade suurvõistluste korraldamisel on samuti tuntud üle maailma. ISF asepresident Robson Aquairi sõnul on Rahvusvahelisel Koolispordi Föderatsioonil Otepää piirkonna spordi-ja majutusasutuste ja korraldusmeeskonnaga tutvumise järel väga kõrged ootused järgmise aasta koolinoorte suurvõistluse kõrgetasemeliseks läbiviimiseks.

Täna pärastlõunal toimub kultuuriministeeriumis kohtumine spordi asekantsler Tarvi Pürniga, kellega arututakse koostöövõimalusi suurvõistluse ettevalmistamisel. Seejärel külastab asepresident Robson Aguair Riigikogu ja kohtub Riigikogu liikme ning EKSL presidendi Lauri Luigega.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused toimuvad 2019. aastal Lõuna-Eestis

Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) president Lauri Luik ja Rahvusvaheline Koolispordi Föderatsiooni (ISF) president Laurent Petrynka allkirjastasid lepingu, mille kohaselt toimuvad koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused 2019. aasta mais Lõuna-Eestis.

“Eesti Koolispordi Liidu jaoks on sedapuhku tegu juba viiendate maailmameistrivõistluste korraldamisega. 1995. aastal toimusid koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises, 2009. aastal kergejõustikus, 2014. aastal murdmaasuusatamises ning 2016. aastal 3×3 korvpallis. Siiani oleme korraldatud suurvõistlustele vaid positiivset tagasisidet saanud. Rahvusvaheline toetus julgustas meid taaskord seda vastutusrikast ülesannet võtma,” ütles EKSL-i president Lauri Luik.

“EKSL-i peamine eesmärk on edendada tervislikke eluviise ja sporti koolinoorte hulgas. Peame oluliseks koolispordi arendamist ka rahvusvahelisel tasandil. Oma võimete proovilepanek ülemaailmses konkurentsis on noortele kahtlemata ainulaadne ja unustamatu kogemus. Lisaks võistlemisele kõrges konkurentsis on rahvusvahelised võistlused kultuuriliselt harivad ja silmaringi laiendavad,” sõnas Luik.

EKSL-i peasekretäri Madis Pettai sõnul on enam kui 900 osavõtjaga rahvusvahelise koolinoorte tiitlivõistluse korraldamine Eestis väljakutse mitte ainult EKSL-le, vaid meie spordistruktuurile tervikuna, mis annab hea võimaluse näidata väikese riigi tugevusi. “Koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises toimuvad koostöös Eesti Orienteerumisliiduga. 2017.aastal Tartus toimunud täiskasvanute orienteerumise MM-i edukas läbiviimine Eesti Orienteerumisliidu ja orienteerumisklubide poolt annab meile kindluse õnnestuda tuleval aastal võistluse läbiviimisel samal tasemel . Eesti koolinoorte koondisele on kodused tiitlivõistlused aga taaskord suureks võimaluseks hästi esineda ja püüda kõige kirkamaid medaleid.”

ISF on ülemaailmne koolispordiföderatsioon, kuhu kuulub 104 liikmesriiki.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik valiti Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni juhatusse

Pühapäeval, 20. mail Brasiilias Rio de Janeiros toimunud Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) üldkoosolekul valiti riigikogu liige ja Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ISFi juhatuse liikmeks.

“Eestil on koolispordi edendamisel suurepärane kogemus juba alates 1990. aastast. 16 spordialal lööb igal aastal kaasa üle 40 000 koolinoore. See on väärtus, mida jagame hea meelega ka teiste liikmesriikidega üle maailma,” sõnas Lauri Luik.

Luige sõnul on Eesti noored aastaid aktiivselt osalenud erinevatel ISFi rahvusvahelistel võistlustel. “Välisvõistlused on noortele hea võimalus end rahvusvahelisel tasandil proovile panna, saada unikaalseid kogemusi ja laiendada silmaringi.”

“Nii nagu Eestis, on meie eesmärk ka ISFis suunata fookus koolinoorte tervise ja sportlike eluviiside edendamisele. Noored on koolispordi prioriteet number üks. Kuna ISF on rahvusvaheline katusorganisatsioon, on oluline keskenduda ka liikmeskonna suurendamisele. Laiem eesmärk on kaasata ISFi tegevusse kõigi maailma riikide koolinoored. Iga organisatsiooni tuuma moodustavad inimesed- kohalikel koolispordi eestvedajatel on seejuures võtmeroll. Vaid kõigi liikmete ühise abiga suudame seista meie noorte tervise edendamise ja sportlike eluviiside arendamise eest,” ütles Luik.

ISF on ülemaailmne koolispordiföderatsioon, kuhu kuulub 104 liikmesriiki. ISFi juhatusse kuulub 12 esindajat, nendest kuus valiti Rio de Janeiros toimunud üldkoosolekul ametisse järgmseks neljaks aastaks, ülejäänud pool juhatusest valitakse järgmisel üldkoosolekul kahe aasta pärast. Eesti on olnud ISFi aktiivne liige üle 20 aasta. Eelnevalt on ISFi juhatuses Eestit esindanud Erika Salumäe,Madis Pettai ja Henri Ausmaa.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 1

Mõtlemapanev tõsiasi- iga neljas kooliteed alustav noor on ülekaaluline. Mida teha?!

Sel nädalal avaldatud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub hirmutav tõsiasi – iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline või rasvunud. See on punane hoiatustuli kõigile, alustades kodust, koolist ning spordi- ja terviseorganisatsioonidest, lõpetades omavalitsuse ja riigiga.

Terves kehas terve vaim

Hommikusöögi söömata jätmine ja treeningutel mitteosalemine olid uuringu kohaselt selgelt korrelatsioonis suurema kehakaaluga. Uuringust tuli välja, et võimalus koolisööklas hommikueinet süüa on olemas vaid ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse. Siin ilmnevad kaks murekohta – pooltes koolides hommikueinet ei pakuta ning enamikus koolipuhvetitest ei ole võimalik osta tervislikke suupisteid. Selgub, et laste tervise huvides on hommikusöögi tagamine koolis ning tervisliku valiku pakkumine koolipuhvetites hädavajalik – tegutsemise koht koolidele, omavalitsustele ja riigile.

 

Kõik algab siiski kodust. On elementaarne, et laps sööb hommikul kõhu täis kodus. Paraku on perekondi, kus seda ei juhtu ning seega peab kool selle rolli osaliselt enda kanda võtma.

 

Noore inimese elus mängivad olulist rolli eeskujud. Suurimaks eeskujuks on loomulikult vanemad. Kahjuks levib rasvumise ja vähese liikumise trend ka vanemate hulgas, mis mõjutab otseselt nende järeltulijaid. Lapsevanemate ja noorte endi teadlikkuse tõstmine tervislike eluviiside ja spordi olulisusest on võtmeküsimus. See on ka Eesti Koolispordi Liidu üks peamisi prioriteete. Meie kalenderplaan on seda arvesse võttes ka üles ehitatud. Nagu selgub, on tööpõld lai.

 

Tervislike eluviiside kolm peamist alussammast on: tervislik ja mitmekesine toitumine, korrapärane liikumine ja piisav puhkus. Kahjuks patustatakse massiliselt kõigi kolme vastu. Eriti noore inimese seisukohast on oluline süüa korrapäraselt ja mitmekesiselt kolm korda päevas, vahele on soovitatavad pisikesed tervislikud snäkid. Rangelt soovitatav on juua piisavalt vett ning vältida rafineeritud suhkrute ja rasvade liigset tarbimist. Korrapärane liikumine rahulikus aeroobses tempos vähemalt tund aega päevas võiks olla iga noore, aga ka lapsevanema kalenderplaanis, piisab vabalt ka kiirkõnnist. Selleks on hea võimalus lasta noortel kooli minna jalgsi ning motiveerida neid ka vahetunnis liikuma. Lisaks on veel kehalise kasvatuse tunnid, koolispordiüritused ja trennid. Loodetavasti lisandub peagi ka teiste õppeainetega integreeritud liikumisõpetus. Ja kolmandaks, puhkus. Seda kiputakse vaat et kõige enam kuritarvitama. Organism peab saama piisavalt puhata, sest just puhates toimub areng. Uneaja pikkus on individuaalne, kuid keskmiselt soovitatakse puhata kaheksa tundi ööpäevas. Siingi on olulisel kohal korrapärasus, st õigel ajal magama minek.

 

 

Lauri Luik

Riigikogu liige

Eesti Koolispordi Liidu president

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Noori ei huvita roostes number 65

Minuealiste põlvkond on õnnesärgis sündinud. Saame õppida, mida soovime, reisida, kuhu hing ihkab ning teha tööd, mis kirgastab, lisaks tegeleda vabalt valitud hobidega. Elame inimkonna ajaloo haruldasel ajajärgul, omades rohkem vabu valikuid ja võimalusi kui eales varem. Eesti noortel on kasutada mugavam ja kordades kiirem transport kuhu iganes planeedi piires, võrreldamatult arenenumad suhtlus- ja infovahetusvõimalused ning ligipääs teabele ja kolossaalselt kõrgetasemelisem kaupade-teenuste valik kui 19. sajandi maailma rikkaimal inimesel. 

Mõiste pension on meie jaoks igav ja hirmutav igand. Tulevikus on meil valik, kas minna puhkusele või jätkata oma missiooni senikaua, kui tahame ja suudame. Meid ei huvita roostes number 65, mis inimesest alateadlikult hääbuja üritab kujundada. Tahame elada sajaga ja vähemalt sajaseks. Meil on võimalus õppida ja valida kutsumus, millega tegeleme senikaua kuni tahame. 

Tänapäeva noortel on väga palju vabadust, millega oleme ehk liigagi harjunud ning kipume teinekord iseenesestmõistetavana võtma. Üks, millest selle kõige juures aga vajaka jääb, on vastutus. Ja seda tuleb meil vabaduse nimel võtta, ka saja-aastase tulevase mina finantsilise vabaduse eest. Senikaua, kuni ühiskonnas levib hoiak, et inimene peale 65. eluaastat enam tööturule väga ei kõlba ning seejärel on tal võimalus viskuda riigi abistavatele kätele, jääb meisse sisseprogrammeeritud abitus. Kuritegu. 

Nukraid numbreid vaadates ei tundu kuidagi reaalne, et meie generatsioon ilma arvestatava isikliku panuseta vaid riigi kulul kunagi sajaselt Kariibidel võrkkiiges kookosemahla saab libistada. Aga tahaks. Minuvanuste hoiak peab olema ise hakkama saada. Riigipoolset võimalikku tuge peame võtma õnneliku boonusena. Selle kõige juures on noortel üks tohutu pluss – meil on aega valmistuda. 

Kardinaalselt teine lugu on juba pensionil olevate inimestega ning üsna pea sinna jääda soovijatega. Neil ei ole olnud meiega võrreldavat stardipositsiooni, tingimusi ega võimalusi. Nende eest tuleb hoolt kanda, neid austada ja lugupudamisega kohelda. Töötavate pensionäride nuhtlemine suuremate maksudega ning senise süsteemi peapealepööramine on aga samm vastupidises suunas. Valimiste eel pensionäridele lubatav ühekordne pensionitõus kuulub samasse ooperisse. 

Pensionidest rääkides ei tohi jätta mainimata, et parim sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika. Tugev majandus on kvaliteetse sotsiaalvaldkonna vundament. 

Pensioni baasosa tuleb järjepidevalt tõsta, see on elementaarne, kuna elu pidevalt kallineb. Baasosa senisest suuremas mahus tõstmine aitab vähendada erinevusi pensionide suuruses. Samas on oluline säilitada palgakomponent, milles mängib rolli nii palga suurus ehk töötatud ajal ühiskonda tehtud panus kui ka tööstaaž. Ka kehtiv pensionisüsteem peab võtma arvesse inimese panust ühiskonda – meie kõigi heaollu. Teise ja kolmanda samba süsteemi ei ole tark lõhkuda. Küll aga on turvaline arvestada, et tulevikus peab märgatavalt kasvama inimeste endi vastutus ja panus oma finantskindluse ehitamisse. 

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0