Suur tänu toetuse eest!

Rahvas on rääkinud. Respekt. Olen valijate tahet alati austanud. Suur tänu, head Ridala ja Haapsalu inimesed, kes meid toetasite. Sügav kummardus Reformierakonna meeskonnale, põhimõtteid ei saa unustada. Reformierakond jätkab Haapsalu eest seismist. Kohtume volikogus. Seniks aga, hoidke oma tervist!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Tenzin Gyatso – mees, kes toob valgust

Kasvult väike, kuid vaimult ja võimult tohutu; olemuselt üdini elurõõmus, aga sisult surmtõsine; pehme ja sooja käepigistusega, kuid ülimalt tugeva tahtejõuga ning haruldaselt julge. Oma väljendustes lihtne, mõtestatuses aga sügavam kui ookean. Selline on ehk tänapäeva kõige imetletum ja vahetum juht maailmas – Tenzin Gyatso.

Foto: Artur Talvik

Dalai-laamaga kohtumine on alati erakordne ja sügavalt puudutav kogemus. Esimest korda õnnestus mul temaga kohtuda 2011. aastal Tallinnas, mil ta külastas riigikogu ja pidas avaliku loengu. Läinud pühapäeval kohtusime taas, sedakorda Riias, kus tema pühadus oli kolmepäevasel ringreisil. Eesti parlamendi Tiibeti toetusrühmast olime Andres Herkeli ja Artur Talvikuga kolmekesi, Sven Grünberg teejuhiks.

Balti rahvastega on Tenzin Gyatsol eriline side, sest me mõistame, kuid ennekõike tunnetame ehedalt seda, mille eest ta võitleb ning millele ta on kogu oma elu pühendanud – see on vabadus ja rahu. Vabaduse tõelist väärtust tunnetab vaid see, kellelt see on kord võetud. Meil ei ole kunagi olnud tarvis teineteist veenda, baltlased mõistavad tiibetlasi lennult. Mõistavad tegelikult isegi need, kes seda teatud põhjustel välja ei soovi näidata.

Minu jaoks jäi dalai-laamaga kohtumiselt kõige enam kõlama tema palve: “Mis sest, et Tiibet on väike ja Hiina tohutu suur, palun ärge unustage meie väikest Tiibetit.” See võtab hästi kokku kõik selle, millele ta on oma elu pühendanud. Südantsoojendav oli kuulda, et ta lootus lähitulevikus paranevate suhete üle Hiinaga oli niivõrd entusiastlik. Ei looda nad ju iseseisvumist, pigem Tiibeti kultuuri, keele ja tavade hoidmist ning kaitsmist, iseolemise võimalust.

Kes on dalai-laama tekste lugenud või kõnesid kuulanud, need teavad, kui sügavat tähendust omavad tema sõnad. Need ei ole pelgalt teoreetiline budistlik õpetus paremast maailmast vaid kogetu ja läbi elatud tarkus õnneliku ning küllusliku oleviku nautimiseks. Kuulates tema sõnavõtte tekib soov kõik lausutu kirja panna, sest igast fraasist saaks moodustada aforismi. Näitena üks mitmetest tarkustest, mida ta jutu sees meiega jagas: “Tõe jõud on kaugele vaadates kõige tugevam.” Nii lihtne, kuid samas erakordselt vägev ja sügav.

Kuigi paljud on dalai-laamale omistanud lausa müstilisi võimeid, mida ma ei soovikski kahtluse alla seada, on ta minu arvates eelkõige üks tark, siiras, hea ning elukogenud mees, kes on suutnud leida armastuse, rahu ja tasakaalu endas ning levitab seda kõikjal, kuhu satub, nagu valgust.

 

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kuidas meelitada Haapsallu kõrgepalgalisi töökohti?

Ühineva Ridala ja Haapsalu lähituleviku peamine küsimus on elanike arvu kasvule pööramine. Selleks, et inimesed tahaksid Haapsallu tulla, siin elada ning oma peret kasvatada, peavad meil olema hästi tasustatud töökohad. Töökohtade küsimus osutus prognoositult ka üheks peamiseks arutlusteemaks Altmõisas toimunud linnapeakandidaatide debatil. Mida saab omavalitsus teha, et motiveerida ettevõtjaid Haapsallu uusi kõrgepalgalisi töökohti looma?

Liialt tihti kiputakse avalikus sektoris eraettevõtjate tööpõllule. Haapsalus on näiteks üheks mureks linna poolt pakutavad majutusteenused, mille hinnaga on ettevõtjatel raske konkureerida. Omavalitsuse ülesanne peab olema ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine uute töökohtade siia meelitamiseks. Linn peab olema ettevõtjale koostööpartner, mitte konkurent.

Ridala ja Haapsalu ühinemine loob ettevõtluse arenguks sootuks uued võimalused. Kiiresti arenev Uuemõisa, Kiltsi tööstusala, aga ka armsad väikesed Ridala külad, sadamad ning osa Matsalu looduskaitsealast saavad sügisest olema linna koosseisus. Neid kõiki tuleb oskuslikult rakendada siinse ettevõtluse arendamise vankri ette. Turismisektoril on Läänemaal jätkuvalt oluline ja kandev roll, kuid senisest enam tuleb rõhku pöörata infotehnoloogiaettevõtete siia meelitamisele. IT kui kiirelt arenev, innovatiivne ja hästitasutatud valdkond sobib olemuslikult ühineva Haapsaluga väga hästi.

Omavalitsus saab toetada ettevõtjaid oma äri Haapsallu rajamisel näiteks läbi kommunikatsioonidega liitumise soodustamise ja soodsa asukoha leidmise. Igapäevaselt liigub Haapsalu ja pealinna vahel üle tuhande inimese, väga paljud on aga töö tõttu sootuks Tallinnasse ära kolinud. Seetõttu näeme kaugtöövõimaluste taristu arendamises üht võtmekohta inimeste koju tagasi meelitamisel. Meil on eeskujulikud haridusasutused – riigigümnaasium, kutsehariduskeskus ja ülikooli kolledž – nendega koostöös tuleb välja töötada siinset ettevõtlust toetavad õppekavad. Ettevõtja peab leidma kvalifitseeritud tööjõudu kohapealt.

Koostöö Vabariigi valitsuse ja parlamendiga on samuti oluline. Tulumaksumäära teatavas vahemikus ise reguleerimine on üks võimalus omavalitsuse atraktiivsuse tõstmiseks. Riigiastuste siia meelitamisel tuleb teha senisest tõsisemat tööd, valitsuse otsus suunata tuhandest riigitöökohast Läänemaale vaid seitse on huumoriruubriigist. Uute riigiasutuste Haapsallu meelitamisega kavatseme linnavalitsuses jõuliselt tegeleda. Valitsusel on ka oluline roll otsustamisel, kas ja millal tuleb Haapsalu raudtee. Kaasaegne transpordiühendus pealinnaga on meie arvates elementaarne, et siinne ettevõtlus areneks.

Läänemaa arenduskeskuse ja linna oskusteavet kasutades tuleb senisest enam olla ettevõtjatele toeks Euroopa struktuurivahendite taotlemisel ning keerulisest bürokraatiarägastikust läbi murdmisel. Ridala väikesed külad, kaunid sadamad ning võrratu Matsalu looduskaitseala omavad tohutut potentsiaali, mille avamiseks saab omavalitsus koostöös turismiinfokeskusega kohalikele ettevõtjatele toeks olla, aidates neid reklaamida ning suhtlusvõrgustikke luua. Haapsalu sõpruslinnasid tuleb pelgalt reisimise asemel senisest praktlisemalt ära kasutada – sealsed ettevõtjad tuleb kohalike ettevõtjatega ära siduda.

Kaasaegse jagamismajanduse tugevusi, eelkõige säästlikkust ja operatiivsust, annab Ridala ja Haapsalu hüvanguks ära kasutada. Väiksemates kohtades saab näiteks sedasi aidata kaasa inimeste liikumisvõimaluste parendamisele, aga ka soodsate majutusvõimaluste pakkumisele meid külastavatele turistidele.

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Head teed

Teeme nii, et edaspidi keskendume positiivsele programmile ja räägime teemast, mis Ridala ja Haapsalu inimesi tegelikult huvitab – need on meie teed ja tänavad.

Head teed on üheks eelduseks, et meil oleks ühinevas Haapsalus hea elada. Peamine külastushooaeg möödus meil linnas küll kahjuks teedelappimise tähe all, kuid vaatamata ebamugavustele on osa kohutavaid teelõike nüüd esinduslikus kuues. Tõsi, ajastust saanuks ka paremini valida.

Palju on aga veel tarvis teha. Eks teede-tänavatega olegi selline paratamatu lugu, et kui üks ots valmis saab, on teine juba lagunenud. Kuid kindlasti saab teederemonti senisest veelgi paremini kavandada ja targemalt realiseerida.

Iga suuremahulise tegevuse aluseks on põhjalik ja pikaajaline tegevuskava. Nii tuleb ka teede ja tänavate rekonstrueerimiseks koostada konkreetne plaan objektidest koos maksumuse ja kuupäevadega.

Esmajärjekorras tuleb viia mustkatte alla koolibussiliinide teed. Tallinna maantee ja Metsa tänava äärsed ning Uuemõisas asuvad kõnniteed tuleb kiiremas korras kasutuskõlblikuks teha. Selleks, et kõnniteede renoveerimine ei jääks venima, kavatseme parandada vähemalt ühe kilomeetri kõnniteid aastas.

Kes on sõitnud Haapsalust Pullapääle, see teab, miks oleme prioriteetide hulka tõstnud ka Ungru tee.

Altmõisas toimunud linnapeade debatil tõstatus ühe teemana ka kergliiklusteede küsimus, sest Ridala inimestele lähevad need rohkem korda kui kesklinna reguleeritud ristmik. Kindlasti tuleb lähiaastatel leida vahendid, et rajada Haapsalust Jõõdresse kergliiklustee, mis on jalakäijate ja ratturite turvalisuse huvides kriitilise tähtsusega.

Haapsalu rannapromenaad on üks kuurorti visiitkaarte, mistõttu tuleb aktiivselt otsida võimalusi kergliiklustee pikendamiseks Aafrika rannast Uuemõisa pargini.

Ridala ja Haapsalu ühinemisest peavad võitma mõlemad osapooled. Ka maapiirkonna teede ja tänavate ehitus ning hooldus peab säilima samas mahus eelnevate aastatega.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakond esitas Haapsalu valimisnimekirja

Reformierakonna nimekirjas kandideerib oktoobrikuistel kohalikel valimistel 23 Ridala ja Haapsalu inimest.

Haapsalu linnapeakandidaadi, riigikogu liikme Lauri Luige sõnul on Reformierakonna meeskonnas mitmete eluvaldkondade esindajaid ning poliitikas juba tuntud tegijaid, näiteks endine Lääne maavanem Sulev Vare, Ridala vallavolikogu esimees Olev Peetris, vallavolikogu liikmed ja ettevõtjad Reimo Nebokat ja Anti Ratas ning paljud teised aktiivsed Ridala ja Haapsalu inimesed.

“Reformierakonnal on valimisteks tugev programm. Me tahame üheskoos üles ehitada Haapsalu, mis on kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada ja kuhu soovivad külalised üle maailma tulla. Järgnevate aastate teema number üks on pöörata Haapsalu elanike arv kasvule. See on võimalik vaid siis, kui suudame siia meelitada ettevõtjaid, kes loovad uusi hästi tasustatud töökohti. Meie ülesanne on üles ehitada tugev linn, kus inimestel on hea elada aastaringi ning kus Ridala ja Haapsalu moodustavad üheskoos harmoonilise terviku,” sõnas Luik.

 

Reformierakonna Haapsalu valimisnimekirja kuuluvad:

Lauri Luik – riigikogu liige

Reimo Nebokat – Ridala vallavaolikogu liige, ettevõtja

Urmas Koppe – Haapsalu Linnamajanduse AS-i juhataja ja ehitusinsener

Erki Teras – ettevõtja

Kädly Künnap – Ühendus Asuküla Selts MTÜ juhatuse liige, endine koolidirektor

Olev Peetris – Ridala Vallavolikogu esimees

Veiko Aasa – Helland Baltic OÜ ostuspetsialist

Erki Erik – Ehituse ABC kliendihaldur

Helina Evert – Haapsalu Rimi SM juhataja

Rait Kikas – ettevõtja

Janar Kuld – OÜ Hansaliinid, stjuuard

Silvi Kurisman – OÜ Nurme Production, õmbleja

Jaanus Müür – Politsei- ja Piirivalveameti ametnik

Karel Möll – Haapsalu Linna Spordibaasid müügijuht

Karel Nappus – üliõpilane, ettevõtja

Urmas Naudre – Haapsalu Hoolekandekeskuse kasvataja, ettevõtja

Olari Nebokat – üliõpilane

Mari-Liis Pällo – Maxima Eesti OÜ Haapsalu kaupluse juhataja

Anti Ratas – Ridala vallavolikogu liige, ettevõtja

Reimo Saar – mehaanikainsener

Kari Antero Tynkkynen – kirikuõpetaja

Caspar Vikkisk – ettevõtja

Sulev Vare – Keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja, endine Lääne maavanem

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Eesti Reformierakonna programm Haapsalus

Foto: visithaapsalu.com

 

Meie visioon: Haapsalu on kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada ja kuhu soovivad külalised üle maailma tulla.

Haapsalu tuleviku võtmeküsimus on meie elanikud- need, kes siin elavad ning need, keda soovime linna arengusse panustamas näha homme. Teema number üks on pöörata Haapsalu elanike arv kasvule.

 

Hästi tasustatud töökohad

Selleks, et inimesed tahaksid Haapsalus elada ning oma peret kasvatada, peavad siin olema hästi tasustatud töökohad. Meie ülesanne on ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine uute töökohtade siia rajamiseks, olles sealjuures ettevõtjate koostööpartner, mitte konkurent. Peamiste ettevõtlusvaldkondadena Haapsalus näeme turismi- ja infotehnoloogiasektorit.

Uute tasuvate töökohtade siia meelitamiseks:

  • pakume ettevõtjatele soodustusi oma äri Haapsallu rajamisel (nt kommunikatsioonidega liitumisel)
  • töötame koostöös valdkonnaspetsialistidega välja kaasaegse kaugtöövõimaluste taristu
  • töötame koostöös kohalike haridusasutustega välja siinset ettevõtlust toetavad õppekavad
  • teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku luua omavalitsustele võimalus teatavas määras ise tulumaksumäära reguleerida
  • aitame ettevõtjatel taotleda Euroopa Struktuurifondide toetusi
  • teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku täiendavate riigiasutuste siia toomiseks
  • kasutame efektiivsemalt ära sõpruslinnade võrgustikku ja sealseid ettevõtjaid
  • oleme Vabariigi Valitsusele igakülgselt abiks Haapsalu ja pealinna vahelise transpordiühenduse kaasajastamisel
  • aitame kaasa jagamismajanduse arengule erinevates valdkondades
  • kasutame Ridala ja Haapsalu ühinemisest tulenevaid eeliseid (nt loodusturism)
  • loome vajaliku taristu karavaniturismi arendamiseks
  • kasutame isiklikke kontakte, et tuntud ettevõtjates huvi äratada

 

Hea elu aastaringselt

Linn on aastatega arenenud kauniks Euroopalikuks suvekuurordiks ja Ridalast on kujunenud looduskaunis ning turvaline elukeskkond. Kultuurikava on täidetud kümnete põnevate ettevõtmistega ning külastajaid on suvel üle kogu Eesti ja laia maailma. Kohalike inimestena huvitab meid aga veelgi enam see, mida teha Haapsalus ülejäänud üheksal kuul aastast. Seisame selle eest, et inimestel oleks aastaringselt Haapsalus hea elada ning turistidel põhjust külastada.

Selleks, et Haapsalus oleks hea elada aastaringselt:

  • teeme teed ja tänavad korda, koostame selleks pikaajalise tegevuskava (sh muudame koolibussiliinide teed tolmuvabaks ning toetame Ungru tee remontimist ja kergliiklustee rajamist Haapsalust Jõõdresse. Pikendame kergliiklustee Aafrika rannast Uuemõisa pargini. Esmajärjekorras remondime Metsa tänava ja Tallinna maantee äärsed ning Uuemõisas asuvad kõnniteed)
  • tagame maapiirkonna teede ja tänavate ehituse ning hoolduse samas mahus eelnevate aastatega, renoveerime vähemalt 1km kõnniteid aastas
  • paigaldame maapiirkonna bussipeatustesse päikesepatareidel töötava valgustuse
  • korrastame Paralepa, Holmi ja Pullapää rannad, rajame üldkasutatava välibasseini
  • ehitame linnale korraliku turu, et elanikud saaksid tervislikku toitu ja kaupu otse kohalikelt tootjatelt
  • taastame Krahviaeda viiva vallikraavi silla
  • kaasame noori linna juhtimisse, luues Haapsalu Linnavolikogu juurde noorteesindaja koha
  • toetame eakaid, sh tõstame matusetoetuse 270 euroni, ravimite toetuse 64 euroni, hambaravi hüvitise 32 euroni ja tagame tasutud bussiliikluse. Aitame kaasa eakate seltsitegevusele ning tugiteenuste kvaliteedi tõstmisele. Sotsiaalteenused peavad olema vajaduspõhised
  • koostöös Läänemaa Puuetega Inimeste Kojaga töötame välja programmi elukeskkonna kohandamiseks ka erivajadustega inimestele
  • sisustame linna kultuurikava ka kevadel, sügisel ja talvel, meelitades siia üle-Eestilisi ja rahvusvahelisi sariüritusi
  • Hoiame elus Läänemaa laulu- ja tantsupeo traditsiooni. Tähistame väärikalt Eesti Vabariigi tähtpäevi
  • võtame eeskuju Otepääst kui talvepealinnast ja Pärnust kui konverentsiturismi arendajast
  • anname uuele valmivale Haapsalu Põhikoolile kaasaegse sisu ja renoveerime Haapsalu Linna Algkooli ning Uuemõisa Algkooli
  • tagame vene keelt kõnelevatele lastele efektiivse eesti keele õppe juba lasteaias
  • tagame muusikakoolile kaasaegsed ruumid
  • tagame lasteaiakoha igale lapsele aastaringselt (ka suvel), avame lasteaedade mänguväljakud ühiskasutuseks
  • laiendame Haapsalu spordikooli tegevuse ka uude Panga spordihoonesse
  • tagame aastaringsed harjutamisvõimalused jalgpalluritele
  • pöörame senisest suuremat tähelepanu vandalismiga võitlemisele
  • tagame, et linna pakutavad teenused on kaasaegselt mugavad ning kättesaadavad igale abivajajale

 

Tugev Ridala ja Haapsalu

Ridala ja Haapsalu ühinemine avab meile sootuks uued arenguvõimalused. Looduskaunid väiksed Ridala külad, aga ka kiirelt arenev Uuemõisa, moodustavad sügisest kuurortlinnaga sõbraliku terviku. Läänemaa üks eredamaid pärleid, Matsalu looduskaitseala, hakkab tulevikus osaliselt Haapsalu koosseisu kuuluma. See loob huvitava koosluse, mida maailmale tutvustada. Seisame selle eest, et Ridala ja Haapsalu ühinemine sujuks tõrgeteta ning linn moodustaks tulevikus hästi toimiva terviku. Kõigil Haapsalu elanikel, nii Panga külas kui kesklinnas, peavad olema võrdsed võimalused kaasaegsete ja kvaliteetsete avalike teenuste saamiseks.

Sünergia loomiseks Ridala ja Haapsalu vahel:

  • töötame välja ning viime ellu Ridala ja Haapsalu kui ühtse terviku kuurortikontseptsiooni
  • aitame inimestel väiksematest piirkondadest oma koduküla reklaamida ning seal isikupäraseid tooteid/teenuseid pakkuda (koostöös Läänemaa Arenduskeskuse ja Innovatsioonikeskusega Innokas)
  • pöörame erilist rõhku väikeste kohtade identiteedi hoidmisele ja arendamisele
  • tugevdame külavanemate rolli ja toetame kogukonnateenuste arendamist
  • viime huviringid küladesse ning toetame kultuuri-, spordi- jm seltside tegevust
  • renoveerime seltsimajad, rajame valgustuse Mäemõisa parki ja seisame selle eest, et vajalikud investeeringud jõuaksid ka väiksematesse Haapsalu paikadesse (nt külakeskused)
  • tagame bussiliikluse praegusel tasemel
  • koostame avalikkust kaasates uue ühinenud omavalitsuse üldplaneeringu
  • tagame, et omavalitsuste ühinemine toimub ühinemislepingus kokkulepitu alusel

 

 

* Haapsalu all peame läbivalt silmas Ridala ja Haapsalu ühinemisel tekkivat omavalitsust

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakonna linnapeakandidaat Haapsalus on Lauri Luik

Eile Haapsalu linnavalitsuses toimunud valimisprogrammi ja nimekirja esitlemise koosolekul kinnitas Reformierakond Haapsalu linnapeakandidaadiks riigikogu liikme Lauri Luige.

Luige sõnul on Reformierakonna visioon ehitada üles Haapsalu, mis on kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada ja kuhu soovivad külalised üle maailma tulla.

“Haapsalu tuleviku võtmeküsimus on meie elanikud- need, kes siin elavad ning need, keda soovime linna arengusse panustamas näha homme. Teema number üks on pöörata Haapsalu elanike arv kasvule. Reformierakonna programm on üles ehitatud just sellest lähtuvalt,” sõnas Luik.

“Selleks, et inimesed tahaksid Haapsalus elada ning oma peret kasvatada, peavad siin olema hästi tasustatud töökohad. Meie ülesanne on ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine töökohtade siia rajamiseks. Seisame selle eest, et inimestel oleks aastaringselt Haapsalus hea elada ning turistidel põhjust linna külastada. Ridala ja Haapsalu peavad tulevikus moodustama hästi toimiva terviku. Kõigil Haapsalu elanikel, nii Panga külas kui kesklinnas, peavad olema võrdsed võimalused kaasaegsete ja kvaliteetsete avalike teenuste saamiseks ja taristu kasutamiseks.”

Endise Lääne maavanema Sulev Vare sõnul on Lauri Haapsalust pärit noor ja teotahteline mees, kes on näidanud end koostöövalmi ja kompromisse teha oskava poliitikuna. “Maratonijooksjana on ta visa ja sihikindel, kes suudab ka suurt pingutust nõudvad eesmärgid ellu viia. Nii, et igati sobilik eestvedaja uuele ühinenud omavalitsusele.”

Luige sõnul on Reformierakonna nimekirjas mitmete eluvaldkondade esindajad, aktiivsed Ridala ja Haapsalu inimesed. Näiteks endine maavanem Sulev Vare, Ridala vallavolikogu esimees Olev Peetris, Ridala vallavolikogu liikmed ja ettevõtjad Reimo Nebokat ning Anti Ratas. Lisaks kandideerivad Haapsalu Linnamajanduse AS-i juhataja Urmas Koppe ja spordibaaside müügijuht Karel Möll, Asuküla Seltsi juhatuse liige Kädly Künnap, Maxima Eesti OÜ Haapsalu kaupluse juhataja Mari-Liis Pällo ning politsei- ja piirivalveametnik Jaanus Müür. Reformierakonna nimekirjas kandideerivad ka ettevõtjad Erki Teras, Rait Kikas, Caspar Vikkisk ja Urmas Naudre. Lisaks üliõpilased Olari Nebokat ja Karel Nappus, õmbleja Silvi Kurisman, kliendihaldur Erki Erik, stjuuard Janar Kuld ja ostuspetsialist Veiko Aasa, kirikuõpetaja Kari Tynkkunen ning riigikogu liige Lauri Luik.
Luige sõnul Reformierakonna valimisnimekiri täieneb.

 

Lisainformatsioon:
Lauri Luik
56 659 599
lauri.luik@riigikogu.ee

 

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Valimiste võtmeküsimus

Ridala ja Haapsalu inimeste hea käekäik ei sõltu ainult sellest, kes on tulevane Haapsalu linnapea. Olulisem veelgi on see, milline saab olema meie linna tulevik ehk mida reaalset ära tehakse. Seetõttu peaks valimiste fookus edaspidi püsima eelkõige sisul. 
 
Usun, et nii praegusel linnapeal kui abilinnapeal jätkub püssirohtu kuni sügiseni, et teineteise musta pesu avalikult küürida, ometigi ei ole kahe meeskonnakaaslase omavaheline sõda see, mida sisuliste arutelude asemel näha tahame. Ei ole ilus lugeda vastastikust avalikku süüdistamist. Eriti kummaline on tembeldada tiimikaaslane pätiks, aga samas tõdeda, et läheme koos edasi. Las uurimisorganid tegelevad tõe väljaselgitamisega, emotsioonitult. Linna arengu huvides keskendume parem sisulistele teemadele, mis muudavad inimeste elu paremaks.  
 
Haapsalu tuleviku võtmeküsimus on meie elanikud- need, kes siin elavad täna ning need, keda soovime linna arengusse panustamas näha homme. Kas ja kuidas suudame Haapsalu elanike arvu kasvule pöörata, on teema number üks. Suveüritustel Haapsalut külastavad turistid toidavad hooajaliselt linna rahalist vereringet, kuid elutähtis on meelitada siia inimesi, kelle abiga linna aastaringselt arendada. Meie nägemuses on Haapsalu kasvava elanikkonnaga kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada ja töötada ning kuhu sooviksid külalised üle maailma tulla. 
 
 
Hästi tasustatud töökohad
 
Selleks, et inimesed tahaksid Haapsalus elada ning siin oma peret kasvatada, peavad meil olema hästi tasustatud töökohad. Teadvustame endile, et linna võimuses ei olegi töökohtade otsene tekitamine, kuivõrd ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine uute töökohtade siia rajamiseks. Olgu selleks siis riigilt teatavate maskusoodustuste väljakauplemine, omavalitsuse võimuses olevate soodustuste loomine, isiklikud kontaktid välismaiste ettevõtete siiameelitamiseks, Euroopa vahendite senisest nutikam kasutamine, kaasaegsete kaugtöövõimaluste loomine või mõne täiendava riigiasutuse siia toomine. Ka Haapsalu sõpruslinnade võrgustikku annab selles kontekstis märksa paremini ära kasutada. Kahtlemata mängib olulist rolli, et kohalik haridustaristu toetaks siinset ettevõtlust läbi vastava erialaõppe pakkumise. Loomulikult ei saa me üle ega ümber kaasaegsest transpordiühendusest pealinnaga. Ka tänapäevase jagamismajanduse pakutavaid piiramatuid võimalusi tuleb senisest hoogsamalt ja nutikamalt rakendada. Ridala ja Haapsalu liitumine loob ettevõtluse vaatenurgast samuti eeliseid. Mis iganes on motivaatorid, peamine, et ettevõtjal oleks siia kasulik tasuvaid töökohti luua, mis omakorda meelitaks meile noori haritud spetsialiste. Linn ei tohi kohalike ettevõtetega konkureerida vaid peab looma ettevõtluse arenguks soodsad tingimused.
 
Üheks tähtsamaks valdkonnaks on jätkuvalt turism ja sellega seotud ettevõtlusvaldkonnad, aga miks ka mitte kaasaegne IT-tööstus, nt tarkvaraarendus, serveripargid ja andmehaldus. Isegi mõni teaduskeskus sobib siia hästi. 
 
 
Ülejäänud üheksa kuud Haapsalus
 
Linn on aastatega arenenud kauniks Euroopalikuks suvekuurordiks. Aina enam selliseks, mida ma alveriaegsetelt postkaartidelt olen näinud ja oma vaimusilmas ideaalina ette kujutanud. Kui teed ja tänavad kõrvale jätta, siis on pisikese häbiplekina visiitkaardil vaid meie rannad. Väikese viigi suplusala on kodune ja kena, kuid Paralepa kiratseb, samuti Holmi rand. Need tuleb korda teha. Korralik välibassein annab meie rannale kahtlemata vägeva lisajume. Loomulikult ei tohi teid ja tänavaid unustada, ei külas ega linnas. 
 
Haapsalus on suvekuudel lausa lust elada- linna kultuurikava on täidetud kümnete põnevate ettevõtmistega ning külastajaid on  üle kogu Eesti ja laia maailma. Ettevõtjate käibed on mitmekordsed ning linnakassagi kosub jõuliselt. Kohalike inimestena huvitab meid aga veelgi enam see, mida teha ülejäänud üheksal kuul aastast. 
 
Kui töökohtade loomisele saab omavalitsus peaasjalikult kaudsel teel kaasa aidata, siis aastaringse kultuurikalendri ja elu sisustamisel on linnal märkimisväärselt suurem roll. Lisaks suvisele kontsertide ja muu meelelahutuse organiseerimisele, milles Haapsalu on julgelt Eesti esirinnas, tuleb meil sama julgelt sisustada sügis, talv ja kevad. Näiteks talvise elu täiendamisel saame eeskujuks võtta Otepää. Üle-Eestiliste sariürituste Haapsallu meelitamine annab kahtlemata linna arengule lisatõuke. Ka näiteks Pärnult kui suurepäraselt konverentsiturismi keskuselt saame edukalt snitti võtta. Rahvusvaheliste konverentside ja kohtumiste korraldamine sobib hästi meie linna profiiliga, tõsi, taristu vajab sel juhul kaasajastamist. 
 
Selleks, et siin oleks aastaringselt hea elada, on tähtis suuta pakkuda tasemel avalikke teenuseid, seda nii noortele, keskealistele kui eakatele. Konkurentsivõimeline haridus, kättesaadav arstiabi jm sosiaalteenused, vajaduspõhised toetused neile, kes reaalselt abi vajavad, paindlik ja kiire asjaajamine linnaga jm elanikku abistavad teenused peavad arenema ülejäänud Eesti ja kaasaegse maailmaga samas rütmis. See eeldab kõva pingutust ning täiendavat kompetentsi. Mugavustsoonist tuleb välja tulla. 
 
 
Sünergia loomine Ridala ja Haapsalu vahel
 
Ridala ja Haapsalu liitumine avab meile sootuks uued arenguvõimalused. Looduskaunid väiksed Ridala külad, aga ka kiirelt arenev Uuemõisa, moodustavad sügisest kuurortlinnaga sõbraliku terviku. Läänemaa üks eredamaid pärleid, Matsalu looduskaitseala, hakkab tulevikus osaliselt Haapsalu koosseisu kuuluma. See loob sootuks huvitava koosluse, mida maailmale tutvustada. 
 
Väiksemate piirkondade inimestele tähendab liitumine uusi võimalusi oma koduküla reklaamida ning seal isikupäraseid tooteid/teenuseid pakkuda. Liituv omavalitsus peab seisma selle eest, et luua selleks kõigeks head eeltingimused. Elementaarne on, et avalikud teenused on kvaliteetsed ja hästi kättesaadavad nii Panga külas kui Haapsalu kesklinnas elavatele inimestele. Kohalike kogukondade aktivistide kaasamine erinevate teenuste tagamiseks on võtmetähtsusega. Haapsalu peab erilist rõhku pöörama just väikeste kohtade identiteedi hoidmisele ja arendamisele. Vajalikud investeeringud peavad jõudma ka kõige pisematesse paikadesse. Uues omavalitsuses on elu täpselt nii hea, kui kõige väiksemas tulevase Haapsalu külakeses. Kindlasti võtab liitumisega kaasnevate pisidetailide lihvimine aega, kuid ma näen selles tohutut võidupotentsiaali kõigi meie elanike jaoks. 
 
Lõpetuseks. Nii mõnigi on arvanud, et praeguse linnapea valimisliit on loodud selleks, et Reformierakonnaga hiljem kokku mängida, saades nii rohkem kohti volikogus. Kinnitan, et nii see ei ole. Kõik valimistel osalevad erakonnad ja ka nö apoliitilised poliitikud on meie silmis võrdsed ning koalitsioone moodustame alles peale valimistulemuste selgumist. Me ei lase end ülemäära mõjutada ka emotsioonidest, mida lahkunud kapteni ootamatu laeva hülgamine ja meeskonna omapäi jätmine tekitas. Reformierakonna kirg ja tahe on jätkata Haapsalu arendamist oma uue linnapeaga, sest näeme liituval Ridalal ja Haapsalul tohutut potentsiaali. Seisame jätkuvalt Ridala ja Haapsalu inimeste parema käekäigu eest ning teeme kõik endist sõltuva, et parim võimalik sisuline kooslus saaks Haapsalus võimule. Mina olen igatahes valmis. 
 
 
Lauri Luik
Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakond tutvustab visiooni ja meeskonda

Neljapäeval, 31. augustil kell 18 esitleb Reformierakond Haapsalu linnavalitsuses oma visiooni Haapsalu tulevikust ning meeskonda, kellega seda ellu viima asutakse.
 
Haapsalu linnapeakandidaadi, riigikogu liikme Lauri Luige sõnul on Reformierakonna visioon ehitada üles Haapsalu, mis on kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada ja kuhu soovivad külalised üle maailma tulla. 
 
“Haapsalu tuleviku võtmeküsimus on meie elanikud- need, kes siin elavad ning need, keda soovime linna arengusse panustamas näha homme. Teema number üks on pöörata Haapsalu elanike arv kasvule,” sõnas Luik.

“Selleks, et inimesed tahaksid Haapsalus elada ning oma peret kasvatada, peavad siin olema hästi tasustatud töökohad. Seisame selle eest, et inimestel oleks aastaringselt Haapsalus hea elada ning turistidel põhjust linna külastada. Ridala ja Haapsalu peavad tulevikus moodustama hästi toimiva terviku. Kõigil Haapsalu elanikel, nii Panga külas kui kesklinnas, peavad olema võrdsed võimalused kaasaegsete ja kvaliteetsete avalike teenuste saamiseks ja taristu kasutamiseks.”
 
Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul on Haapsalust kujunenud üks kaunemaid linnu Eestis. “Pärast ühinemist Ridalaga on ehk paras aeg tuua linnajuhtimisse värsket vaadet, et Ridala ja Haapsalu moodustaksid tugeva terviku. Seetõttu on mul hea meel, et Lauri Luik on otsustanud Reformierakonna nimekirja esinumbri ja linnapeakandidaadi rolli enda kanda võtta.”
 
Pevkuri sõnul on Luik end tõestanud kohusetundliku meeskonnamängija, hea läbirääkija ja oskusliku juhina. “Reformierakonna meeskond on talle igati toeks tugeva Haapsalu ülesehitamisel.”
 
Luige sõnul Reformierakonna meeskond täieneb, kuid praeguse seisuga on valimisnimekirjas 25 Ridala ja Haapsalu inimest.
 
 
Lisainformatsioon:
Lauri Luik
56 659 599
Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

E-valimised on Eesti kaubamärk

E-valimiste perioodi pikendamine tõstab valimisaktiivsust ja toetab Eesti e-kuvandit, ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Lauri Luik.

 

„Eestil kui e-riigil tuleb jätkuvalt uuendusmeelseid lahendusi pakkuda. E-valimiste pikendamisega seniselt seitsmelt päevalt kümnele suureneb valijate võimalus demokraatlikus otsustusprotsessis osalemiseks,“ lausus Luik.

 

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees tuletas meelde, et e-valimiste aktiivsus on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud – kui 2005. aastal osales kohalikel valimistel alla kahe protsendi hääletajatest, siis viimastel valimistel oli see protsent juba üle 30.

 

„Selle asemel, et trendiga kaasa minna ja tuua võimalikult paljudele inimestele valimised lähemale, töötab valitsusliit sellele risti vastu, lükates meie esitatud eelnõu tagasi,“ märkis Luik.

„Elektroonilise hääletamise perioodi lühendamine on e-Eesti eduloo umbusaldamine ja naeruvääristamine. Valitsusliidu põhjendused e-valimiste lühendamiseks on olnud alusetud ja kontekstivälised, samuti õiguslikult ebapädevad,“ lisas ta.

 

„Kui koalitsioon arvab, et elektrooniline hääletamine ei ole turvaline ning rikub valimiste ühetaolisuse põhimõtet, siis peaks nende loogikast lähtudes e-valimised üldse kaotama. Seda Keskerakond muidugi soovikski. Kui ka IRL täielikult oma senistest põhimõtetest loobuks, siis ilmselt nii lähekski,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

 

Riigikogus tuleb täna esimesele lugemisele Reformierakonna esitatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (401 SE), millega pikendataks elektroonilist eelhääletamise võimalust seitsmelt päevalt kümnele päevale ehk e-hääletamine toimuks 13. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning IRL-i parlamendifraktsioonide algatatud eelnõuga (400 SE) lüheneks europarlamendi valimistel e-valimiste periood seitsmelt päevalt kolme päevani.

 

Lisainfo:

 

Lauri Luik

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

lauri.luik@riigikogu.ee

56659599

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Viis küsimust, mis tuleb lahendada risti vastupidi

Valitsus on esimese saja päevaga jõudnud pea peale pöörata märkimisväärse hulga põhimõttelisi teemasid, mis on olnud Eesti arengu aluseks. Saan aru pikalt opositsioonipingil istunud Keskerakonna juhitava valitsuse vajadusest midagi ilmtingimata tegemise pärast ära teha, kuid see ei tohi toimuda Eesti inimeste heaolu ega riigi senise edu arvelt.
 
Esiteks. Eesti rahva ja riigi identiteedi üks olulisemaid osi on eesti keel. Juba paarkümmend aastat tagasi sai võetud põhimõtteline suund minna kõikides koolides järk-järgult üle eestikeelsele õppele. Selle eesmärk on tagada siin õppivatele ja elavatele inimestele võrdsed võimalused edukaks hakkamasaamiseks. Miskipärast soovib valitsus seda eesmärki hägustada, hakates jälle rääkima juttu erisustest mõnedele koolidele, kus polevat pädevaid õpetajaid.
 

Foto: ERR

 

Üks Eesti noormees kirjutas keeleõppeprogrammi nimega Lingvist, mis võimaldab keele omandada nädalatega, keerulisematel juhtudel mõne kuuga. Need, kes siin paarkümmend aastat elanud ning ikka veel riigikeelt ei oska, ehk ei tahagi seda osata, saati siis veel teistele õpetada. Selmet hägustada eestikeelsele õppele ülemineku tingimusi, tuleks viia keeleõpe sisse juba lasteaeda. 
 
Teiseks, innovatsioon. Lõpututel Nokia otsingutel ei pruugi me ehk ise enam teadvustadagi, kui olulise positsiooni oleme e-Eestit ehitades maailmas saavutanud. E-teenused e-maksuametist e-koolini on loomulik osa igapäevaelust. Mugavad, turvalised ja kiired asjaajamiseks. Iga samm vastassuunas on Eesti edumudeli jõhker diskrediteerimine. E-valimised on küll vaid killuke meie terviklikust e-riigi kontseptsioonist, kuid see-eest üks märgilisemaid, mis demokraatlikus riigis olla saab.
 
Foto: Taavi Arus

Foto: Taavi Arus 

 
Piinlik on kuulata keskerakondlaste väljaütlemisi e-valimiste turvalisuse teemal. Liiatigi veel kontekstis, kus räägitakse e-hääletuse perioodi lühendamisest. Vaevalt valimisperioodi lühendamine aitab skeptikute kahtlusi usaldusväärsusest kuidagi hajutada. Pigem on tegu lihtsalt küünilise sooviga tänast edulugu vaikselt naeruvääristada ja pikas plaanis hävitada. Reformierakonnas leiame vastupidiselt vasakvalitsusele, et e-valimiste perioodi tuleb kärpimise asemel hoopis pikendada. Trend liigub selles suunas, et aina enam inimesi osaleb valimistel just digitaalseid võimalusi kasutades. 
 
Kolmandaks. Paremuse poole pürgimine ehk edumeelsus. Ettevõtlikkus on Eesti toonud siia, kus me täna oleme, ja viib meid ka edasi. Inimesi tuleb innustada ja motiveerida. Aus ja selge maksusüsteem ning korras majanduskeskkond on vähim, mida riik selleks teha saab. Rahvusvahelised hindajad on pidanud Eesti maksusüsteemi arenenud riikide (OECD) parimaks. Arulage oleks hakata seda pea peale pöörama. Samas ei tohiks ka loobuda selle timmimisest veelgi paremaks, tööjõumakse peetakse Eestis ikka veel kõrgeks.
 
Praegune valitsus soovib aga talitada risti vastupidi. Mida muud kujutab endast 6000-astmeline tulumaks, mis võtab inimestelt motivatsiooni rohkem teenida ja väärtust luua ning asendab selle sooviga maksudest sootuks kõrvale hiilida? Keskmisest suurema sissetulekuga inimesi karistatakse tulevikus ka väiksemate pensionitega ja esimene sammas muudetakse sõltuvaks üksnes tööstaažist. Ärge tehke selliseid eksperimente! Ja ärge üritage seda ilustada robinhoodilike juttudega. Teate ju loodetavasti isegi, et parim sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika ning ka laenud võetakse tulevaste põlvede arvelt.  
 
Neljandaks, kodakondsus. Ma ei ole lõpuni aru saanud, mis plaan valitsusel sellega on, kuna eetrisse jõuab palju vasturääkivaid seisukohti. Lõpuks polegi sisu enam nii oluline, kui Eesti riigi julgeoleku seisukohalt sedavõrd tähtsa teema puhul üldse arutatakse reeglite pehmendamist ja passide kinkimist. Nonsenss. Tehke silmad lahti ja vaadake, mis maailmas toimub. Täna peame sellistes põhimõttelistes küsimustes olema kindlamad ja üksmeelsemad kui eales varem. Kodakondsuspoliitikat ei tohi lõdvendada. 
 
Foto: ERR

Foto: ERR

 
Viiendaks. Avatus ja haritus vs käsud ja keelud. Mõni minister ehk ei mäleta, aga paljud meist tunnevad siiani oma seljal judinatena seda käskude-keeldude ühiskonda, kust iga hinna eest üritasime välja võidelda. Nüüd siis kipume sammhaaval tagasi, selle erinevusega, et reguleerime end ise üle. Need keelud ei tööta, need käsud ei müü. Kas meil on tõesti üleliia seda vabaduse luksust?
 
Keelamise ja käskimise asemel tuleb hoopis vastupidiselt tegeleda teadmiste propageerimisega. Mina ei arva, et inimeste tervise nimel tuleb reklaam, pudelid, sigaretid ja magus ära peita. Teavitustöö ja harimine on ainus õige ning ka tegelikult töötav tee. Teavitustööd tuleb teha sisuliselt ja süstemaatiliselt, juba algklassidest peale. Ka isiklik eeskuju on seejuures märkimisväärse tähtsusega. 
 
 
Kadunud kolleeg Peeter Tulviste tavatses ikka öelda, et ei maksa näppida toru, mis ei leki. Antud juhul on valitsus võtnud aga eesmärgiks panna vesi torudes vastupidi voolama. Kindla peale hakkab lekkima. 
Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Uuring: Liikumisharrastajad on Eestis esmakordselt enamuses

Rahvastiku kehalise aktiivsuse uuring 2016 näitab, et täisealiste liikumisharrastajate osakaal Eestis on tõusnud 54 protsendile, mis tähendab eelneva aastaga võrreldes koguni 9-protsendilist tõusu. Seega ületab nende eestimaalaste arv, kes tegeleb liikumisharrastusega regulaarselt vähemalt kaks korda nädalas, esmakordselt nende arvu, kes tegelevad liikumisharrastusega harvem või üldse mitte.

IMG_5002.JPG

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi sõnul on üks olulisi põhjuseid liikumisharrastajate arvu suurenemises liikumispaikade rohkus. „Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on liikumispaikade olemasolu primaarse tähtsusega selleks, et inimesed korrapäraselt liikumisharrastusega tegeleksid. Viimase 15 aasta jooksul on Eestis riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös ning Euroopa Liidu fondide raha abil rajatud arvukalt liikumispaikasid – spordiregistri andmetel on Eestis ca 3000 erinevat spordiobjekti. Sama näitab ka meie värske uuring – liikumisharrastajate arv on läbi aegade kõrgeim ning vaid 2% neist, kes liikumisharrastusega ei tegele, märkis põhjuseks kodulähedase liikumispaiga puudumise,“ rääkis Lusmägi.

 

Lusmägi lisas, et teine oluline põhjus liikumisharrastajate arvu tõusuks on olnud teadlikkuse kasv. „Inimesed on muutunud üha teadlikumaks liikumise kasulikkusest ja oskavad oma vaba aega paremini sisustada. Teadlikkuse kasvu näitab ka oskus valida alade ja varustuse vahel – kui veel mõned aastad tagasi tõid eestlased uuringus ühe takistava tegurina seda, et liikumine on kallis, siis tänaseks juba teatakse hästi – selleks, et liikuda, ei pea olema kallist ja spetsifilist spordivarustust või klubikaarti, vaid saab endale sobivas riietuses liikuda ka kodu lähedal,“ ütles Lusmägi.

 

Liikumisharrastusega nagu jooks, rattasõit, võimlemine, pallimängud, jõuharjutused või muu tegeleb regulaarselt kaks või enam korda nädalas koguni 54% Eesti elanikkonnast. See ületab Eesti liikumisharrastuse uuringu 18-aastase ajaloo mullu püstitatud rekordi koguni 9 protsendipunktiga. Keskmiselt kord nädalas liigub 13% eestimaalastest ja paar korda kuus või harvem 15% eestimaalastest. Nende hulk, kes ei tegele liikumisharrastusega üldse, on vähenenud aastaga 33 protsendilt 19 protsendile. Kuigi langus on suur, tähendab see siiski, et sisuliselt iga viies täiesealine Eesti elanik ei liigu isegi minimaalselt ning ligi pool elanikkonnast ei liigu piisavalt.

 

Regulaarselt liikuvate eestlaste hulk püsib mitte-eestlastest kõrgemal. 2016. aasta sügise seisuga tegeles liikumisharrastusega regulaarselt 55% eestlastest, aga 49% mitte-eestlastest. Kui regulaarselt liikuvate eestlaste hulk tõusis aastaga 10 protsenti, siis mitte-eestlaste puhul oli aastane tõus 5 protsenti. Üldse ei tegele liikumisharrastusega 18% eestlastest ja 22% mitte-eestlastest, mis tähendab mullusega võrreldes siiski vastavalt 13-protsendilist ja 15-protsendilist paranemist.

 

Jätkuvalt on kõige populaarsem tegeleda liikumisharrastusega omaette – üksinda eelistab liikuda 45% eestimaalastest. Kuigi omaette sportimine on läbi aastate olnud ülekaalukalt enimlevinud, näitab see siiski aeglast, kuid järjekindlalt kahanemist. Näiteks 2013. ja 2014. aastal eelistas üksinda liikumisharrastusega tegeleda koguni 51%. Sõprade ja tuttavatega omal algatusel liigub 19%. Läbi aegade kõrgeimal tasemel on eelistus liikuda treeningrühmas ja koos pereliikmetega (mõlemad 17%). 18% vastanutest ehk pea iga viies oli viimase 12 kuu jooksul kaasa löönud ka mõnel tervisespordiüritusel. Äsjalõppenud aasta seisuga tegelesid eestimaalased kõige enam jalgrattasõiduga (38%), jooksmise ja kõnniga (mõlemad 30%), järgnesid ujumine (23%) ja jõusaal (16%). Harrastatavate alade nimekirja jõudis veel kümneid alasid.

 

Ülekaalukalt levinumad põhjused, miks eestimaalased liikumisharrastusega enda sõnul tegelevad, on liikumise kasulik tervisemõju (60%), liikumisest saadav nauding ja võimalus stressi vähendada (51%) ning soov olla vormis ja hea välja näha (32%). Kõik teised põhjendused jäid kaugele maha. Peamise takistusena liikumisharrastusega tegelemisel nimetati ajapuudust (44%), millele järgnesid tervisest või vanusest tulenevad piirangud (25%), motivatsioonipuudus ja laiskus (22%) ja niigi väsitav töö (16%). Seega on peamised põhjused pigem isiklikud – läheduses asuvate sportimisvõimaluste puudumist märkisid ainult 2%.

 

Liikumisharrastuse uuringu viis Turu-uuringute AS Liikumistervise innovatsiooni klastri SportEST ja Ühenduse Sport Kõigile tellimusel läbi 2016. aasta septembris, küsitledes 1014 eestimaalast vanuses 15-69 kõigis maakondades üle Eesti. Saadud andmeid võrreldi varasematel aastatel läbiviidud uuringutega. Rahvastiku kehalise aktiivsuse uuring 2016 on kaasrahastatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

 

Lisainfo:

Peeter Lusmägi

EOK liikumisharrastuse juht

Tel: 511 9152

E-post: peeter@eok.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Koolide orienteerumise MM toimub 2019. aastal Otepääl

Täna Mumbais toimunud Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) täItevkomitee istungil otsustati 2019. aasta koolide orienteerumise MM korraldusõigus anda Eesti Koolispordi Liidule (EKSL).

Prantsusmaad ja Serbiat edestanud Eesti kasuks rääkis varasema nelja rahvusvahelise koolide MM korraldamise kogemus ja kvaliteet: 1996 toimus orienteerumine Põlvas, 2009 kergejõustik Tallinnas, 2014 suusatamine Otepääl ja 2016 3×3 korvpall Tallinnas.

ISF-i täitevkomitee liikme Henri Ausmaa veendumusel on järjekordne korraldusõiguse võit tunnustuseks Eesti koolispordile senise tulemusliku töö eest rahvusvahelisel tasandil. „Orienteerumise MM-i kogemus on meil olemas, kuid veelgi tähtsam on, et oma jõu ja nõuga on eelseisva võistluse korraldusel abiks ka Eesti Orienteerumisliit, kes võõrustab 2017. aasta orienteerumise MM-i Otepääl,“ lisas Ausmaa. 


Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on Eesti koolid alates 1993. aastast edukalt osalenud kõikidel koolide orienteerumise MM-idel. „Võimalus juba teistkordselt võistlus korraldada Eestis annab meie noortele suurepärase võimaluse valmistuda ja osaleda kodusel MM-il,“ lisas Luik.

Eesti Koolispordi Liidu aktiivsesse tegevusse on kaasatud enam kui 40 000 koolinoort. Kooliaasta jooksul toimub üle 60 vabariikliku võistluse 16 spordialal. Lisaks osalevad meie õpilased aktiivselt ja edukalt ka rahvusvahelistel võistlustel.
Lisainfo:

Madis Pettai

EKSL-i peasekretär

madis@koolisport.ee

Telefon: 50 49 044

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Mugava kaotaja mentaliteet

Tee, mida taasiseseisvunud Eesti on valdava osa ajast käinud, on edumeelne. Oleme olnud suunatud arengule ja innovatsioonile, koostööle ja avatusele, kantud vabadustest, töökusest, pidevast õppimisest, ikka ja alati paremuse poole pürgimisest ning usaldusest inimeste vastu. Need väärtused on meid siia toonud, teinud Eestist silmapaistva riigi ka rahvusvahelisel tasandil ning olen veendunud, et viivad ka edasi. Kuid just seetõttu kriibivad vastloodud valitsusliidu hoiakud eriti teravalt hinge, kuna oma olemuselt on need üles ehitatud paljuski senisele vastandudes. Ja ma ei räägi sellest, et õlleaktsiis tõuseb 67 protsenti või et peame oma raha pangas hoiustamise eest veelgi rohkem peale maksma hakkama, isegi palgast 38 euro loovutamine ei morjenda märkimisväärselt, kuigi ka see on ebameeldiv. Küll aga teeb meele kurvaks suhtumine edasipürgivatesse inimestesse laiemalt. Minu hinnangul evib värskelt Eestile seatud suund mugava kaotaja mentaliteeti. Abivajajaid tuleb kindlasti aidata, vajaduspõhiselt, kuid seda saab teha ka õiglasemal moel, mitte edukamaid karistades.

 

Allikas: askideas.com

Allikas: askideas.com

 

Senine maksusüsteem rajaneb põhimõttel, et innustada inimesi suuremat väärtust looma, ennast arendama, edukam ja töökam olema, rohkem teenima. Uus tulumaksusüsteem on aga nagu tasane meri (kõigile 20%) päikeselisel päeval. Ainus, mida me esmapilgul ei näe, on järsult sügavaks minev põhi. Kavandatav süsteem annab inimestele senikehtinust kardinaalselt teistsuguse signaali – ära nii tubli ka ole, keskpärane on palju kindlam olla, siis riik toetab sind. Kas kujutate ette Olümpiamänge, kus viimased 3/4 võistlejatest saavad kaela kuldmedali ning rahvas kannab neid koju saabudes kätel, nendest edukamad 11 protsenti saavad hõbeda ning ülejäänud, kõige kiiremad, ei saa mitte pronksi vaid noomituse, et järgmisel korral ära üle pinguta? Lisaks astmelisele tulumaksule on kavas peatada sotsiaalmaksu langetamine. Ometigi on just tööjõumaksude kõrge tase see, millega tuleb võidelda, et motiveerida ettevõtjaid uusi töökohti looma. Mis peaks innustama sellistes tingimustes treenereid (loe: ettevõtteid) uusi tippsportlasi treenima (loe: kõrgepalgalisi töökohti looma ehk kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste siia meelitama)? Selliseid mänge ei ole kunagi korraldatud, aga miskipärast meie üritame jälle innovaatilised olla. Ei-ei, me ei ole Eestit ehitades pidanud silmas sellist innovatsiooni.

 

Eesti on tõusnud e-Estoniana maailmakaardile eelkõige seetõttu, et oleme suutnud olla nutikad, loovad ja paindlikud, ettevõtlikud. Elektrooniline valimissüsteem, e-valitsus, e-tervis, e-maksuamet, e-pangandus, digiallkiri, mobiil-ID ja e-residentsus on ehk ilmekamad näited, miks meid tuntakse. Võib-olla tundub see kõigile juba liialt iseenesestmõistetav, kuid teadvustamaks, milline väärtus see tegelikult on ning milline on selle positiivne mõju meie peamisele ressursile, ajale, tasub kord mõnda teist riiki külastada. Riigireformi juhtrühmas Eesti riigi visiooni aastaks 2030 välja töötades seadsime IT-temaatika teadlikult kõiki valdkondi läbivaks suunaks, sest näeme seal vaatamata juba saavutatule endiselt tohutut potentsiaali, kuidas meie inimeste elu veelgi paremaks muuta. Uues võimuleppes ei ole sellesuunalistest arengutest aga suurt midagi, nimistus pole kahjuks ka eestkõnelejaid. Mõistan, et egas sellesse dokumenti kõik mahugi, kuid ometigi on see suunapaber, mis kajastab prioriteete. Ja seda prioriteeti seal ei ole. Palun lisage see sinna, kindlasti!

 

Tüdimuseni on viimastel nädalatel räägitud peaministrierakonna lepingust Ühtse Venemaaga. Kahjuks on inimloomus selline, et kui piisavalt kaua millegi ümber kedrata, siis ta väsib ning tähelepanu hajub järk-järgult muudele teemadele. Sõda Ukrainas sai alguspäevil palju tähelepanu, samuti Süürias toimuv, kuid see on kuudega kahjuks hakanud meie fookusest justkui eemalduma. Seda ei tohi lasta juhtuda, vaatamata sellele, et uusi uudiseid tuleb aina peale. Nii ei tohiks lasta end petta ka nendel, kes ütlevad, et “ära hakka jälle selle lepinguga peale”. Minu arvates on see probleem ning jääb jätkuvalt selleks. Õigupoolest ei ole seal lepingus küll midagi sellist, mida kremlimeelsed keskerakondlased ka lepingu puudumisel tegemata jätaksid. Kuid kui üks kokkulepe on nii kergekäeliselt külmutatav ja sobival hetkel taas üles sulatatav, siis kas meil kodanikena ei peaks olema kartust (või ehk lootust), et ka valitsev koalitsioonilepe, või ükskõik mis lepe, võiks sobival hetkel saada külmkappi pandud või sealt taas välja võetud. Kasvõi näiteks kokkulepe panustada minimaalselt 2% SKT-st riigikaitsesse. Iga mõtlev inimene saab aru, et leping Ühtse Venemaaga on täna eelkõige Keskerakonna venekeelse valijaskonna garant 2017. aasta kohalikeks valimisteks. Küll aga jääb mulle täiesti arusaamatuks, miks seda välja kardetakse öelda. Jutt protokollist, mitte lepingust ning külmutatust veel pealekauba, on muidugi naeruväärne ja võinuks olemata olla.

 

Üks väga oluline põhimõte, millest pikalt opositsioonis olnul ongi keeruline aru saada, ilma irooniata, on see, et mida suurem on kingikott, seda rohkem peab jõuluvana oma rahakotti tühjendama. Ja nii kurb kui see ka pole, jõuluvana rahastame tegelikult me ise. Mida suuremaid toetusi, riiklikke üürikortereid, tasuta ühistransporti või mis iganes roosamannat kokku lubatakse, seda enam riik meilt ju ka võtab. Raha ei teki kuskilt juurde, me ise maksame selle ringiga kinni. Oleme siiani lähtunud loogikast, et inimesel oleks endal võimalikult suur vabadus otsustada, mida oma teenitud rahaga peale hakata, seega oleme maksukoormust (tööjõumakse) võimaluste piires järk-järgult alandanud. Katteallikana oleme pigem kasutanud tarbimise ja nö pahede maksustamist. Praegu aga tehakse heateo kattevarjus tegelikult sigadust, seda riigi rahandusliku vereringe (loe: inimeste heaolu) kõige olulisema teguri, progressi, arvelt. 

 

 

Lauri Luik

riigikogu liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Tulevikupension eeldab ohjade enda kätte võtmist

Sain möödunud nädalal pangalt kirja, kus antakse ülevaade minu teise pensionisamba hetkeseisust. Kolmandas kvartalis oli fondi tootlus 2,47 protsenti, kahe aasta keskmine aga 1,46. See tähendab, et fondihaldur on suutnud minu 100 eurost kahe aasta jooksul välja võluda 1,46 eurot aastas. Lisaks oli seal kirjas märge: “Eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust.” Kuidagi väga iroonilisena kõlab see antud kontekstis. Muidugi pole see minu jaoks mingi üllatus, pigem järjekordne kinnitus veendumusele, et minu generatsioon ei saa jätta oma vanaduspõlve eest hoolitsemist fondijuhi hoolde.

 

Ei pea olema selgeltnägija, ennustamaks, et kui maksumaksjate arv väheneb ning ülalpeetavaid tuleb aasta aastalt juurde, siis pidu igavesti kesta ei saa. Selles valguses on pensionide rahastamise temaatika igal juhul aktuaalne. Valus, aga päevakorraline. Olenemata sellest, et kümnekonnaks aastaks on kindlus pensionide väljamaksmiseks olemas, ja usun, et tegelikult veelgi pikemaks ajaks, tuleb juba täna mõelda, kuidas edasi. Sest paratamatult saab minuealisi eesootav olema ebamugav ja esialgu harjumatu. Parem, kui kohanemiseks antud aeg on pikem ning selge nägemus uuest süsteemist varakult olemas. 

 

Pensionisüsteemi vananeva ja kahaneva rahvastikuga kohandades on seni räägitud laias laastus kolmest alternatiivist: maksude tõstmisest; pensioniea kergitamisest või täiendava välistööjõu siia meelitamisest. Kõik variandid on ebamugavad ning ühiskonnas üsna tundlikud. Siiani oleme samm-sammult, käsikäes oodatava eluea pikenemisega tõstnud pensioniiga, välistades massiimigratsiooni ja maksutõusud. 

 

Valitsus jõudis viimasel kabinetinõupidamisel seisukohale, et 2027. aastast tuleb pensioniiga siduda oodatava elueaga ja inimesed saavad võimaluse ise valida, millal pensionile jääda. See otsus tundub ümbritsevaid olusid ja tulevikutrende hinnates igati mõistlik, kuid on vaid üks osa võrrandist.

 

Pensionide jätkusuutlikuks finantseerimiseks otsitakse uudseid lahendusi juba mõnda aega. Mis kõige lahedam, mitte ainult riigisektoris. Noored ettevõtjad on algatanud mõttetalgud, leidmaks ka meie põlvkonnale toimivat lahendust. Pole muidugi üllatus, et kandvat rolli nähakse siin inimese senisest suuremal omafinantseeringul, erakindlustusel, üldisel finantskirjaoskuse tõusul, aga ka oodatava eluea pikenemisel, suuremat väärtust loovate töökohtade loomisel ning maailmatasemel spetsialistide siia meelitamisel jms. Teisisõnu lähtutakse printsiibist, et parim sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika, mille eelduseks on omakorda kasvav haritus. 

 

Tänastel eakatel ning peagi pensioniikka jõudvatel inimestel pole tarvis muretseda, toimiv süsteem kannab nende eest hoolt. Küll aga on minuealistel turvaline eeldada, et 30-40 aasta pärast baseerub pensionisüsteem mõneti teisel loogikal. Koolinoortega vesteldes on minu soovitus neile olnud võtta tänast pensionisüsteemi kui võimalikku boonust. Minu hinnangul on kahe samba omamine igati ratsionaalne, kuna ka riik panustab sellesse. Kolmanda, perspektiivis tegelikult kandva samba, olen soovitanud ehitada ise. Minuvanustel on küll loodetavasti aega, kuid õige aeg alustamiseks on nüüd ja kohe.

 

Mulle meeldib väga ütlus, et kui soovid kahekordistada oma sissetulekut, siis kolmekordista panust enese harimisse. Finantskirjaoskuse arendamine on tänases maailmas ülimalt oluline. Rahast rääkimine on inimestele aga tihtilugu tabu. Kuid siis ei maksa ka imestada, miks valdav osa maailmast, suur hulk valitsusi kaasa arvatud (va Eesti), laenuorjuses või finantsilises raskuses vaevleb.

 

Täna tööjõuturule sisenev generatsioon peab finantsidega ümberkäimist hoolikalt õppima. Enamik raha-aabitsaid rõhutavad põhimõtet panna konkreetne protsent oma sissetulekust kõrvale, investeerida see kasumit tootvatesse varadesse ning reinvesteerida teenitud kasum. Siis hoolitseb liitintress teel pensioniea poole kõige muu eest juba ise. Ja siin ei pea ma silmas 1,46-protsendilist keskmist tootlust vaid vähemalt viis korda kõrgemat. Ometigi, kui küsin kümnelt ettejuhtuvalt noorelt, kas nad panevad oma sissetulekust midagigi kõrvale, vastab enamik “ei”. Ja see ei olene antud juhul palga suurusest. Muidugi ei ole see kõik nii mustvalge ja lihtne, et muudkui säästa, investeeri ja reinvesteeri. Stabiilset tootlust tagavaid investeeringuid peab oskama otsida, kuid kindlasti ei ole see võimatu, sest arvestatav hulk inimesi teeb seda edukalt iga päev. 

 

Olen soovitanud noortel enne investeerima hakkamist lugeda läbi vähemalt 25 finantsalast raamatut, 50 on veelgi parem. Hädavajalik on järjepidevalt jälgida, mis majanduses ümberringi toimub, et prognoosida trende ning tunnetada majandustsükleid. Ajapikku tekib vajalik tunnetus, oskused ning kindlus. Tänapäeval on inimestel rohkem investeerimisvõimalusi kui eales varem. Loomulikult on igaühe investeerimisportfelli sisu tema enda teha, sõltuvalt riskitaluvusest ja võimalustest, kuid teatav riskide hajutamine võiks olla reegel. Olgu selleks siis oma ettevõte, kinnisvara, väärismetallid, aktsiad, võlakirjad, välja antavad laenud, intellektuaalomand või miski muu, oluline on hajutada riske. Erinevad varaklassid käituvad teatud “finantsaastaaegadel” erinevalt, sellest on soovitatav ka oma sammast ehitades lähtuda. Kindlasti ei saa nimetada riskide hajutamiseks näiteks pelgalt erinevate valdkondade ettevõtete aktsiate ja võlakirjade ostmist, nagu minu panga teise samba pensionifond teeb, tegu on siiski vaid ühe varaklassiga. Seda on tark silmas pidada.

 

Tulles isikliku kolmanda samba ehitamise juurest tagasi pensioniea juurde, siis jagan ma täielikult hoiakut, et noortel maksab valida selline eriala ja töö, mida tehes ei tekigi kunagi tahtmist pensionile minna. Imetlen selliseid inimesi, nad pole õnneks sugugi väga haruldased. Kui mingil põhjusel tekib pensionile minekuks siiski vajadus, on meil olemas finantskindlus, mida samm-sammult, igal palgapäeval oleme ise üles ehitanud. Ja kui veel ka riik midagi juurde maksab, siis on eriti hästi. 

 

Ma ei ole naiivne ega eelda, et kõigist tänastest noortest saavad finantsgurud. Kindlasti on ka tulevikus paratamatult mingi hulk inimesi, kes vajavad suuremat lisatuge riigilt. Kuid panustades finantskirjaoskuse senisest märgatavalt intensiivsemale õpetamisele võime eeldada, et suudame koormat riiklikele pensionifondidele leevendada ja abivajajatele ka tulevikus lisatuge anda.

 

Lauri Luik

riigikogu liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0