Kes maksab tasuta asjade eest?

Allpoolviidatud loo pealkiri on eksitav, nagu ikka. Maailmas ei ole ühtegi tasuta asja, ei avaliku sektori poolt pakutavat, rääkimata erasektorist. Tasuta asjade juttu on lihtne rääkida kergeusklikule valijale, kuid see on ilmselge teadmatu lollitamine. Iga mõtlev inimene peaks mõistma, et ringiga maksab oma nö tasuta lõuna kinni igaüks ise, või siis vähemalt emme-issi. Nii on hariduses, ühistranspordis, arstitädi juures, kodus laua taga, kus iganes. Kõik tehtavad kulutused peab keegi kinni maksma ning iga tore asi saab reaalsuseks millegi arvelt. 

Seega, ei ole meil mingit tasuta ühistransporti, haridust või hambaplommi. On kellegi poolt tasutud asjad. See roheline buss, mis maja ette veereb ja heldelt kõik peale korjab, on meie endi poolt kinni makstud, nii ka õpetajate ja professorite palgad, kaasaegsed õppehooned, hambaravihüvitis ja kõik muu, mida valitsus nii hirmsasti soovib enda arvele kirjutada.

Toetan maksumaksjana hea meelega õpihimulise ja püüdliku noore haridust, kes näitab, et soovib saada targemaks. Selle toetuse nimi on stipendium, igati õiglane ja aus instrument, tõsi, võiks olla alati suurem. Isegi nende hariduskulude kompenseerimises olen nõus maksumaksjana osalema, kes pole kõige teravamad pliiatsid, kuid näitavad, et soovivad paremaks saada ning kelle perekonna materiaalne seis lihtsalt ei võimalda neid püüdlusi iseseisvalt toetada. Panustan hea meelega ka nende inimeste ühistranspordi- ning vajadusel muudegi kulude kompenseerimisse, kes oma eluga ise toime ei tule. Selle nimi on vajaduspõhine toetus, mille eesmärk on aidata inimene hädast välja, võttes aluseks leibkonna materiaalse seisu. Küll aga ei poolda ma inimeste raha raiskamist, et seda õhukese kihina mööda Eestimaad mõtlematult laiali määrida, võttes kõigilt ja andes kõigile. 

Abivajajat peab aitama, see on kaasaegses ühiskonnas täiesti loomulik. Seepärast toetan kahe käega vajaduspõhiste toetuste maksmist neile, kes oma eluga ise hakkama ei saa, seda eesmärgiga inimesed uuesti rajale aidata. Küll aga ei ole loomulik, usutav ega ka jätkusuutlik rääkida mureliku näoga tasuta asjadest, mida kõikevõimas riik heldelt kõigile jagab. 

 

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/09/18/reformierakond-toetab-tasuta-korghariduse-kaotamist

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Aitäh head raamatusõbrad! Kõik, kes kodulehel huvi üles näitasid, said mult täna e-kirja ja juhised minu tagasihoidliku kingituse kättesaamiseks. Ülejäänud on lahkelt palutud külastama Amazoni ning oma pre-orderi seal sisse andma, raamat stardib universumiavarustesse juba 21. augustil

 

Do you want to achieve everything you really desire? Do you want to be super healthy, truly happy, loved and free in every sence? Do you want to live in abundance? If you dream about living 100% and to a hundred, this book is for you.

It is wise to think your life and values through. The better we know ourselves, the easier it is to make choices in life and determine one’s schedule and priorities. Often people are unable to do this in today’s hectic world as they are always rushing somewhere and paying attention to oneself is forgotten about. The purpose of this book is to help you reach your core values, think them through and make them work for yourself and our surroundings. If you want to join me, let’s go!

You will discover how focusing on simple but fundamental things in life can make an absolute change. We will go deep on 6 core values:

1. health
2. happiness
3. love
4. freedom
5. wisdom
6. abundance

These values have helped me a lot in life – mainly to stay on the right path; acknowledge what is important; make choices and important decisions; laugh and feel good, alive and happy; and love. They will help you find yourself when you are lost, conquer seemingly impossible challenges and bring a smile to your face even in those moments when you would like to damn everything to hell. If you follow these principles, life will automatically become awesome, motivating and worth living.

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Minu uus raamat- “Live 100% and to a hundred”- peagi saadaval

Lubage tutvustada, minu uus raamat. Sedapuhku küll veel ainult inglise keeles ja Kindle’s, kuid seda kaasahaaravam, uskuge.

Lugematul hulgal kohtumisi ja vestlusi kõikvõimalike inimestega üle maailma, sh iseendaga, on andnud ainest selle kirjutise sünniks. Suurim osa on siiski tulnud loodusest, selle jälgimisest ja selles olemisest. Kõik, millest raamatus räägin, on isiklikult kogetud või tunnetatud, ehk ka õpitud.

Olen sellesse lakoonilisse teksti koondanud kõige olulisema, millest soovin, et minu lapsed oma elus lähtuksid. Lihtsustatud kujul, et seda raamatut saaksid lisaks täiskasvanutele lugeda ka juba koolinoored, on kirja saanud elu alusväärtused ja filosoofia, elamaks sajaga ja vähemalt sajaseks.

Kuna mul on au olla Sinu tutvusringis või oled mingil muul imelisel viisil leidnud tee minu kodulehele, võimaldan Sul ühe päeva vältel minu uue raamatu kuludeta alla laadida. Ole hea anna enda soovist märku minu lehel www.lauriluik.com ning ma teavitan Sind üsna pea, kunas 24-tunnine sooduskampaania algab. Kaunist suve jätku!

 

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Reformierakonna fraktsioon Saaremaal

Neljapäeval ja reedel külastasime Riigikogu Reformierakonna fraktsiooniga Saaremaad.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Eesti Koolispordi Liidu üldkoosolek


Meie võistlustele on kaasatud üle 40000 koolinoore 16 spordialal. EKSL-i tuumikuks on 20 koolispordiorganisatsiooni kõigist maakondadest ja suurematest linnadest. Meie missioon on sütitada koolinoortes armastus spordi ja tervislike eluviiside vastu kogu eluks.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) asepresident tutvub Eestis koolinoorte orienteerumise MM 2019 ettevalmistustega

01.-04.juunini Eestis ametlikul visiidil viibiv Rahvusvahelise Koolispordi Liidu asepresident Robson Aguair tutvub 2019.aasta kevadel Otepääl korraldatava koolinoorte orienteerumise MM ettevalmistustega.

Laupäeval 02.juunil Otepääl toimunud võistluse korralduskomitee koosolekul arutati koostöös Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Orienteerumisliidu ja Tehvandi Spordikeskuse esindajatega suurvõistluse ettevalmistusega seotud küsimusi. Koosolekul osalenud Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ja Eesti Orienteerumisliidu president Meelis Mälberg kinnitasid valmisolekut 800 osavõtjaga võistluse edukaks läbiviimiseks.

Eesti on 2017.aastal Tartus edukalt läbiviidud orienteerumise MM järgselt väga tugevalt kinnitatud eduka korraldajariigina spordiala maailmakaardile. Tehvandi Spordikeskuse kompetents erinevate talialade suurvõistluste korraldamisel on samuti tuntud üle maailma. ISF asepresident Robson Aquairi sõnul on Rahvusvahelisel Koolispordi Föderatsioonil Otepää piirkonna spordi-ja majutusasutuste ja korraldusmeeskonnaga tutvumise järel väga kõrged ootused järgmise aasta koolinoorte suurvõistluse kõrgetasemeliseks läbiviimiseks.

Täna pärastlõunal toimub kultuuriministeeriumis kohtumine spordi asekantsler Tarvi Pürniga, kellega arututakse koostöövõimalusi suurvõistluse ettevalmistamisel. Seejärel külastab asepresident Robson Aguair Riigikogu ja kohtub Riigikogu liikme ning EKSL presidendi Lauri Luigega.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused toimuvad 2019. aastal Lõuna-Eestis

Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) president Lauri Luik ja Rahvusvaheline Koolispordi Föderatsiooni (ISF) president Laurent Petrynka allkirjastasid lepingu, mille kohaselt toimuvad koolinoorte orienteerumise maailmameistrivõistlused 2019. aasta mais Lõuna-Eestis.

“Eesti Koolispordi Liidu jaoks on sedapuhku tegu juba viiendate maailmameistrivõistluste korraldamisega. 1995. aastal toimusid koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises, 2009. aastal kergejõustikus, 2014. aastal murdmaasuusatamises ning 2016. aastal 3×3 korvpallis. Siiani oleme korraldatud suurvõistlustele vaid positiivset tagasisidet saanud. Rahvusvaheline toetus julgustas meid taaskord seda vastutusrikast ülesannet võtma,” ütles EKSL-i president Lauri Luik.

“EKSL-i peamine eesmärk on edendada tervislikke eluviise ja sporti koolinoorte hulgas. Peame oluliseks koolispordi arendamist ka rahvusvahelisel tasandil. Oma võimete proovilepanek ülemaailmses konkurentsis on noortele kahtlemata ainulaadne ja unustamatu kogemus. Lisaks võistlemisele kõrges konkurentsis on rahvusvahelised võistlused kultuuriliselt harivad ja silmaringi laiendavad,” sõnas Luik.

EKSL-i peasekretäri Madis Pettai sõnul on enam kui 900 osavõtjaga rahvusvahelise koolinoorte tiitlivõistluse korraldamine Eestis väljakutse mitte ainult EKSL-le, vaid meie spordistruktuurile tervikuna, mis annab hea võimaluse näidata väikese riigi tugevusi. “Koolinoorte maailmameistrivõistlused orienteerumises toimuvad koostöös Eesti Orienteerumisliiduga. 2017.aastal Tartus toimunud täiskasvanute orienteerumise MM-i edukas läbiviimine Eesti Orienteerumisliidu ja orienteerumisklubide poolt annab meile kindluse õnnestuda tuleval aastal võistluse läbiviimisel samal tasemel . Eesti koolinoorte koondisele on kodused tiitlivõistlused aga taaskord suureks võimaluseks hästi esineda ja püüda kõige kirkamaid medaleid.”

ISF on ülemaailmne koolispordiföderatsioon, kuhu kuulub 104 liikmesriiki.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik valiti Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni juhatusse

Pühapäeval, 20. mail Brasiilias Rio de Janeiros toimunud Rahvusvahelise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) üldkoosolekul valiti riigikogu liige ja Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ISFi juhatuse liikmeks.

“Eestil on koolispordi edendamisel suurepärane kogemus juba alates 1990. aastast. 16 spordialal lööb igal aastal kaasa üle 40 000 koolinoore. See on väärtus, mida jagame hea meelega ka teiste liikmesriikidega üle maailma,” sõnas Lauri Luik.

Luige sõnul on Eesti noored aastaid aktiivselt osalenud erinevatel ISFi rahvusvahelistel võistlustel. “Välisvõistlused on noortele hea võimalus end rahvusvahelisel tasandil proovile panna, saada unikaalseid kogemusi ja laiendada silmaringi.”

“Nii nagu Eestis, on meie eesmärk ka ISFis suunata fookus koolinoorte tervise ja sportlike eluviiside edendamisele. Noored on koolispordi prioriteet number üks. Kuna ISF on rahvusvaheline katusorganisatsioon, on oluline keskenduda ka liikmeskonna suurendamisele. Laiem eesmärk on kaasata ISFi tegevusse kõigi maailma riikide koolinoored. Iga organisatsiooni tuuma moodustavad inimesed- kohalikel koolispordi eestvedajatel on seejuures võtmeroll. Vaid kõigi liikmete ühise abiga suudame seista meie noorte tervise edendamise ja sportlike eluviiside arendamise eest,” ütles Luik.

ISF on ülemaailmne koolispordiföderatsioon, kuhu kuulub 104 liikmesriiki. ISFi juhatusse kuulub 12 esindajat, nendest kuus valiti Rio de Janeiros toimunud üldkoosolekul ametisse järgmseks neljaks aastaks, ülejäänud pool juhatusest valitakse järgmisel üldkoosolekul kahe aasta pärast. Eesti on olnud ISFi aktiivne liige üle 20 aasta. Eelnevalt on ISFi juhatuses Eestit esindanud Erika Salumäe,Madis Pettai ja Henri Ausmaa.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 1

Mõtlemapanev tõsiasi- iga neljas kooliteed alustav noor on ülekaaluline. Mida teha?!

Sel nädalal avaldatud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub hirmutav tõsiasi – iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline või rasvunud. See on punane hoiatustuli kõigile, alustades kodust, koolist ning spordi- ja terviseorganisatsioonidest, lõpetades omavalitsuse ja riigiga.

Terves kehas terve vaim

Hommikusöögi söömata jätmine ja treeningutel mitteosalemine olid uuringu kohaselt selgelt korrelatsioonis suurema kehakaaluga. Uuringust tuli välja, et võimalus koolisööklas hommikueinet süüa on olemas vaid ligi pooltes koolides. Vahepaladeks pakutakse aga koolipuhvetites enam maiustusi kui tervisesõbralikke näkse. Siin ilmnevad kaks murekohta – pooltes koolides hommikueinet ei pakuta ning enamikus koolipuhvetitest ei ole võimalik osta tervislikke suupisteid. Selgub, et laste tervise huvides on hommikusöögi tagamine koolis ning tervisliku valiku pakkumine koolipuhvetites hädavajalik – tegutsemise koht koolidele, omavalitsustele ja riigile.

 

Kõik algab siiski kodust. On elementaarne, et laps sööb hommikul kõhu täis kodus. Paraku on perekondi, kus seda ei juhtu ning seega peab kool selle rolli osaliselt enda kanda võtma.

 

Noore inimese elus mängivad olulist rolli eeskujud. Suurimaks eeskujuks on loomulikult vanemad. Kahjuks levib rasvumise ja vähese liikumise trend ka vanemate hulgas, mis mõjutab otseselt nende järeltulijaid. Lapsevanemate ja noorte endi teadlikkuse tõstmine tervislike eluviiside ja spordi olulisusest on võtmeküsimus. See on ka Eesti Koolispordi Liidu üks peamisi prioriteete. Meie kalenderplaan on seda arvesse võttes ka üles ehitatud. Nagu selgub, on tööpõld lai.

 

Tervislike eluviiside kolm peamist alussammast on: tervislik ja mitmekesine toitumine, korrapärane liikumine ja piisav puhkus. Kahjuks patustatakse massiliselt kõigi kolme vastu. Eriti noore inimese seisukohast on oluline süüa korrapäraselt ja mitmekesiselt kolm korda päevas, vahele on soovitatavad pisikesed tervislikud snäkid. Rangelt soovitatav on juua piisavalt vett ning vältida rafineeritud suhkrute ja rasvade liigset tarbimist. Korrapärane liikumine rahulikus aeroobses tempos vähemalt tund aega päevas võiks olla iga noore, aga ka lapsevanema kalenderplaanis, piisab vabalt ka kiirkõnnist. Selleks on hea võimalus lasta noortel kooli minna jalgsi ning motiveerida neid ka vahetunnis liikuma. Lisaks on veel kehalise kasvatuse tunnid, koolispordiüritused ja trennid. Loodetavasti lisandub peagi ka teiste õppeainetega integreeritud liikumisõpetus. Ja kolmandaks, puhkus. Seda kiputakse vaat et kõige enam kuritarvitama. Organism peab saama piisavalt puhata, sest just puhates toimub areng. Uneaja pikkus on individuaalne, kuid keskmiselt soovitatakse puhata kaheksa tundi ööpäevas. Siingi on olulisel kohal korrapärasus, st õigel ajal magama minek.

 

 

Lauri Luik

Riigikogu liige

Eesti Koolispordi Liidu president

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Noori ei huvita roostes number 65

Minuealiste põlvkond on õnnesärgis sündinud. Saame õppida, mida soovime, reisida, kuhu hing ihkab ning teha tööd, mis kirgastab, lisaks tegeleda vabalt valitud hobidega. Elame inimkonna ajaloo haruldasel ajajärgul, omades rohkem vabu valikuid ja võimalusi kui eales varem. Eesti noortel on kasutada mugavam ja kordades kiirem transport kuhu iganes planeedi piires, võrreldamatult arenenumad suhtlus- ja infovahetusvõimalused ning ligipääs teabele ja kolossaalselt kõrgetasemelisem kaupade-teenuste valik kui 19. sajandi maailma rikkaimal inimesel. 

Mõiste pension on meie jaoks igav ja hirmutav igand. Tulevikus on meil valik, kas minna puhkusele või jätkata oma missiooni senikaua, kui tahame ja suudame. Meid ei huvita roostes number 65, mis inimesest alateadlikult hääbuja üritab kujundada. Tahame elada sajaga ja vähemalt sajaseks. Meil on võimalus õppida ja valida kutsumus, millega tegeleme senikaua kuni tahame. 

Tänapäeva noortel on väga palju vabadust, millega oleme ehk liigagi harjunud ning kipume teinekord iseenesestmõistetavana võtma. Üks, millest selle kõige juures aga vajaka jääb, on vastutus. Ja seda tuleb meil vabaduse nimel võtta, ka saja-aastase tulevase mina finantsilise vabaduse eest. Senikaua, kuni ühiskonnas levib hoiak, et inimene peale 65. eluaastat enam tööturule väga ei kõlba ning seejärel on tal võimalus viskuda riigi abistavatele kätele, jääb meisse sisseprogrammeeritud abitus. Kuritegu. 

Nukraid numbreid vaadates ei tundu kuidagi reaalne, et meie generatsioon ilma arvestatava isikliku panuseta vaid riigi kulul kunagi sajaselt Kariibidel võrkkiiges kookosemahla saab libistada. Aga tahaks. Minuvanuste hoiak peab olema ise hakkama saada. Riigipoolset võimalikku tuge peame võtma õnneliku boonusena. Selle kõige juures on noortel üks tohutu pluss – meil on aega valmistuda. 

Kardinaalselt teine lugu on juba pensionil olevate inimestega ning üsna pea sinna jääda soovijatega. Neil ei ole olnud meiega võrreldavat stardipositsiooni, tingimusi ega võimalusi. Nende eest tuleb hoolt kanda, neid austada ja lugupudamisega kohelda. Töötavate pensionäride nuhtlemine suuremate maksudega ning senise süsteemi peapealepööramine on aga samm vastupidises suunas. Valimiste eel pensionäridele lubatav ühekordne pensionitõus kuulub samasse ooperisse. 

Pensionidest rääkides ei tohi jätta mainimata, et parim sotsiaalpoliitika on tugev majanduspoliitika. Tugev majandus on kvaliteetse sotsiaalvaldkonna vundament. 

Pensioni baasosa tuleb järjepidevalt tõsta, see on elementaarne, kuna elu pidevalt kallineb. Baasosa senisest suuremas mahus tõstmine aitab vähendada erinevusi pensionide suuruses. Samas on oluline säilitada palgakomponent, milles mängib rolli nii palga suurus ehk töötatud ajal ühiskonda tehtud panus kui ka tööstaaž. Ka kehtiv pensionisüsteem peab võtma arvesse inimese panust ühiskonda – meie kõigi heaollu. Teise ja kolmanda samba süsteemi ei ole tark lõhkuda. Küll aga on turvaline arvestada, et tulevikus peab märgatavalt kasvama inimeste endi vastutus ja panus oma finantskindluse ehitamisse. 

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Perekond on Eestis kaitstud

Kiriku ettepanek põhiseaduse muutmiseks nii, et seal oleks eraldi sätestatud abielu kui liit ühe naise ja mehe vahel, on mõnes mõttes neilt eeldatav, kuid sisult tarbetu.

Perekonnaseaduse esimene paragrahv just sellest räägib: abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Seadusandlust ei ole mõtet, ega tohigi, dubleerida, selle peab hoidma võimalikult lihtsa ja arusaadavana.

Perekonnaseaduse esimene paragrahv annab abielule selles kontekstis täieliku kaitse. Põhiseaduski rõhutab paragrahvides 26 ja 27 perekonna rolli olulisust ja riigi kaitset selle üle. Eestis elades pole ma siiani veel kunagi tundnud oma perekonda ja selle olemust kuidagi ideoloogiliselt ohustatuna, ei lapsena ega ka nüüd vanemana.

Mõistan kiriku motiive sel tundlikul, ühiskonda polariseerival teemal seisukohta võtmast, kuid sellisel kujul ei ole sel tiibu, et valimisdebattidesse jõuda. Kui soov oli tõstatada diskussioon kooseluseaduse rakendusaktide üle või sootuks samasooliste abielu teemal, siis läks ilmselt asja ette.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kas laialijagamismajandus on Eesti uus trend?

Liigume uuel innovaatilisel kursil. Inimeste elu on nüüd märkimisväärselt lihtsam. Enam ei pea ise nii palju pead vaevama ega otsustama. Nüüd on meil valitsus, kes teeb seda meie eest. Tere tulemast laialijagamismajandusse! See mudel on väga selge ja lihtne. Kõik geniaalsed asjad teatavasti on. Inimesed tuleb päästa piinavatest isemõtlemise ahelatest ning allutada võimalikult tsentraalsele juhtimisele. Võtta tuleb rikastelt ja anda vaestele.

Maailm meie ümber ongi hulluks läinud. Mingid rebelitest isemõtlejad on hakanud ette kujutama, et küll oleks tore elada detsentraliseeritud maailmas, kus kaupade ja teenustega saab vabalt kaubelda, oma peaga mõelda ja ise otsustada, ilma mingi vahemeheta, kes kõike suunab ja otsustab ning lõpuks ka koore riisub. Ei, see on ohtlik trend. Milleks meile mingit detsentraliseeritud jagamismajandust? Mis blockchain? Mis vahemeeste väljajätmine? Trendikas on liikuda trendidele vastupidises suunas. Meil on nüüd kombeks nii, et ka sinna, kus vahemeest ei olnud, tuleb see tekitada. Inimene ei ole ju ometi üksi nii tark kui valitsus või rohelist raamatut lugenud minister.

Mida küll oskaks edukas inimene teha fikseeritud määrast rohkem teenitud rahaga? Üldse on need edumeelsed inimesed ohtlikud. Kipuvad ise asju välja mõtlema ja riigi eest ära tegema. Saavad paganad veel rikkaks. Nii ebaõiglane. Nende liigsest agarusest tulenevat motivatsiooni tuleb kärpida. Õnneks ulatab laialijagamismajandus siin abistava käe – astmeline tulumaks. Mida rohkem astmeid, seda parem, sest siis ei saa keegi täpselt aru. 5000 astet tundub selline ohutu number. See peaks ometi neid keskmisest kõrgemale pürgijaid kammitsema. Alati peab midagi vastu ka andma. Täiendav ajugümnastika maksudeklaratsioonide täitmisel on ideaalne kingitus, sest bürokraatia on laialijagamismajanduse üks lemmiktermineid.

Üldse jääb inimestele liiga palju raha kätte. Ja kui see juhtub, siis võivad nad lolliks minna. Näiteks hakkavad jooma. Seda ei saa riik lubada, sest valitsus teab, et alkohol kahjustab inimeste tervist, rohelises raamatus kirjutati. Seega tuleb tõsta käraka hinda. Siis hakkavad inimesed mõtlema oma tervisele. Eeldada, et selgitustöö ja harimine inimest muuta võiks on ju nii üheksakümnendad. Hoopis kallim hind motiveerib inimesi trenni tegema ja alkost ülejääva raha ökotoitu ning hantlitesse investeerima. Kuigi jah, siin tuleb mängu see halb vaba kaubandus ja neetud Euroopa Liit (EL), ja see Schengen. Sai ju omal ajal sellele jamale vastu seistud, lausa kongress võttis ametliku seisukoha mitte toetada liitumist EL-iga. Mõned edumeelsemad kipuvad valitsuse kiuste läbi hammustama, et EL-is vabakaubandus toimib. Ka need, kelle mõjutamiseks suunatakse vahendeid PBK-sse. Kui alkohol on Eestis poole kallim, siis on nutikam pöörata kastiauto esiots lõunapoole. Paha lugu. Kümned miljonid aktsiisi jääb laekumata. Mitte et eesmärk oli rohelises raamatus soovitatut rakendada, st inimesi vähem jooma panna ning seeläbi aktsiisilaekumisprognoose alandada. Need alanesid ise, ainult selle väikese mööndusega, et inimesed ei tarvita mitte vähem alkoholi vaid ostavad seda mujalt ning varuvad ette. Ja kui ökoloogiliselt kasvatatud kikerherned peavad külmkapis vabastama koha õllele, siis muidugi ei mõjuta see inimesi rohkem jooma. Ega? Parem on ikka tõsta alkohinda ja peita pudelid pimedasse poenurka, ehk siis läheb janusel meelest. No ja need maapoed. Need võiks kõik kinni panna. Kes seal üldse käib? Mingid joodikud ainult, linnapeal teatakse seda värki.

Tsentraalsel majandamisel on veel üks suur pluss. See võimaldab valitsusel teada asju, mida inimene oma piiratud mõttemaailmas ise eales teada ei saa. Kui vabaturumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise omavahelisel seosel, siis laialijagamismajandus on targem. Seal tehakse otsused inimeste eest. Näiteks võib vabalt muuta bussiliinid Virumaast Võrumaani kõigile inimestele tasutuks. Lisaks võib lubada ühele liinile kauaoodatud rongiliiklust, samal ajal muutes bussiliikluse sel liinil priiks. Loogiline ju. Selle lõbu maksavad muidugi kinni maksumaksjad ise, eriti rohkem teenivad maksumaksjad, aga mis vahet seal on. Mõiste tasuta pälvib laialijagamismajanduses alati suuri ovatsioone, tõsi, vaid nende poolt, kes saavad. Klassikalises majanduses sellist terminit kahjuks ei eksisteeri.

Ka see pole veel kõik. Laialijagamismajandus võimaldab näiteks minna riigieelarvega allapoole nullnivood. Vanasti nimetati seda defitsiidiks ehk puudujäägiks või siis lihtsalt miinuseks. Laialijagamismajandus tunneb aga terminit allpool nullnivood. Sest see kõlab paremini. Ja kui ta kõlab paremini, siis on ta ju ka fiskaalpoliitiliselt tunduvalt ohutum. Nüüd saab teha rohkem otsuseid tulevaste põlvede arvelt. Mida nemad ka teavad?! Nad pole ju veel sündinudki. Siis on veel hulk inimesi, kes vaatamata sellele, et nad on ületanud mingi müstilise väljamõeldud vanaduspiiri, kipuvad ikka ühiskonda aktiivselt panustama ja tööd tegema. Mida nad ometi mõtlevad?! Oot, see on ju see sihtgrupp, kellele tuleb katteta raha juurde lubada. Paneme 100 eurot! Ei, vist liiga palju, makse ei laeku nii hästi. No okey, paneme 70. Siis peaks olema mõneks ajaks rahu majas, vähemalt järgmise aasta märtsini. Tehtud! Aga millega seda katta? Hmm… töötavatelt pensionäridelt sai juba võetud. Kust veel? Alkoholi enam Eestist ei osteta, seda pole mõtet torkida … Aga võtaks siis pangad ja teised ettevõtjad ette. Need suplevad ju alati rahas ning pealegi pole neil mingit seost laialijagamismajandusega, raha tuleb ju raamatupidaja käest või ATM-ist …

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Eesti Koolispordi Liit ja Eesti Ujumisliit kingivad Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks ujumise õppevideod

Eesti Koolispordi Liit ja Eesti Ujumisliit kingivad eeskuju ja väärtuskampaania „Aga mina oskan ujuda” raames Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks ujumise õppevideod.

Ujumisoskus on eestlastele kui mereäärsele rahvale elementaarne liikumisoskus, mille omandamisel saab turvaliselt tegeleda veel paljude teiste vee ja veekogudega seotud tegevustega. Lisaks annab ujumisoskus juurde tervist ja turvalisust. Mida varem ja paremini inimene ujuma õpib, seda kasulikum on.

Kogenud õpetaja Bruno Nopponen koos õpilastega tunniks valmistumas

Koolispordiliidu ja Eesti Ujumisliidu koostöös valminud seitsmes õpetlikus videos käsitletakse enese päästmist vees ning õpetatakse selili-ja krooliujumist. Videodes jagavad teadmisi ja oskusi kogenud ujumisõpetaja ja treener  Bruno Nopponen  ja olümpialootusestnoorujuja Armin Evert Lelle. Peale põhiliste algõpetuse oskuste, nagu sukeldumine, hõljumine ja  libisemine, omandamist on need videod toeks nii õppijatele kui ka õpetajatele. 

Eesti Koolispordi Liidu presidendi Lauri Luige sõnul on antud programmi eesmärk aidata koolinoorel ja ka õpetajal end paremini kehalise kasvatuse tunniks ette valmistada. „Kui teoorias asi selge, saab ujumistundi senisest tulemuslikumalt kasutada. EKSL-i eesmärk on aidata kaasa koolinoorte tervislike ja sportlike eluviiside arendamisele,“ sõnas Luik.

Eesti Ujumisliidu (EUL) president Karol Kovanen lisab, et valminud ujumisvideod on  EUL-i üks tegevustest seoses eeskuju ja teavituskampaaniaga „Aga mina oskan ujuda“, mille läbi Eesti Ujumisliit (EUL) soovib kinkida Eestile 100 aasta juubeli puhul lapsed, kes oskavad ujuda ja väärtustavad ujumisoskust tervisliku eluviisi ühe osana.

Siin kõigile vaatamiseks ja tutvumiseks õppevideod.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haapsalu turu lammutamisest ja juhi kangutamisest

Linnapea Urmas Sukles                                                                    13.11.2017

 

 

 

ARUPÄRIMINE

 

 

Seoses Haapsalu turuga on meil linnavalitsusele järgmised küsimused:

 

Turu lammutamine

 

  • Miks ja kelle korraldusel Haapsalu turu katusealused lammutati?
  • Kes teostas lammutustööd ja kui palju see maksis?
  • Mida tehti ehitusmaterjalidega, mis lammutustööde tagajärjel tekkisid?
  • Millised lammutusega seotud load, kooskõlastused ja korraldused on Haapsalu linnavalitsus väljastanud?

 

Lammutusjärgne tegevus

 

  • Millised tööd, kelle otsusel ja kelle poolt teostati turul pärast lammutust?
  • Millised ehitust lubavad load, kooskõlastused ja korraldused on Haapsalu linnavalitsus väljastanud?
  • Turuplats asfalteeriti 2017. aasta suve algul, platsile paigaldati ka sadevee restkaevud. Miks alles täna, so 13.11.2017 alustati sadeveetrassi ühendamisega?
  • Milline on ajagraafik Haapsalu turu korrastamiseks? Millised investeeringud plaanitakse teha (objektide loetelu)? Kui suur on selleks kavandatud eelarve?

 

 

Finantsid

 

  • Kui palju koguti 2016. ja 2017. aastal Haapsalu turu kohatasu (sularahas, pangaülekandega ja kokku)? Palume avaldada ka kohatasu kogumist tõendavad dokumendid (rentnik, periood/aeg, kohatasu summa).

 

 

Katrin Rannamäe ametist vabastamine

 

  • Mis põhjustel vabastati Katrin Rannamäe Haapsalu turu perenaise kohalt?
  • Kuidas sellest Katrin Rannamäele teada anti?
  • Kas Katrin Rannamäe vabastamisse sekkus mõni Haapsalu linnahoolduse nõukogu liige?

 

 

Urmas Koppe

Lauri Luik

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lahingus pooli ei vahetata

Esiteks tänan kõiki Haapsalu inimesi, kes käisid valimas ja oma arvamust avaldasid. Valija tahe on demokraatlikus ühiskonnas püha ning väärib austust. 

Olen alati asjaajamistes katsunud hoida konstruktiivset ja mõistlikku joont, nii plaanin ka Haapsalu linnavolikogus tööle asudes käituda. Üks asi tuleb aga enne puhtalt lehelt alustamist ära klaarida, sest nii on õige. Jätsin selle kirjatüki teadlikult valimistejärgsesse aega, kuna ei soovinud lisada vürtsi märtrioreooli võtjatele, eesotsas Urmas Suklesega, kes erakonnale selja pöörasid ja avalikkusele moonutatud juttu esitasid.

Musta pesu avalik pesemine pole ilus, seetõttu hoidsime oma selgitused emotsioonitud ning konkreetsed. Vastaspool käitus erinevalt, mängides lolli ja kuritarvitades emotsioone. Jätkuvalt kehtib põhimõte, et reformierakondlane kandideerib Reformierakonna nimekirjas, mitte selle vastu. Kui erakonna nimekiri ei kõlba, pole ka see probleem. Õige mees astub sellisel juhul erakonnast ise välja. No ei saa nii, et kapten hüppab üle parda ning pärast on solvunud, miks laev ilma temata edasi sõitis ega läinudki põhja.

Olen täiesti päri, et inimesi ei huvita mingi erakonnasisene saagimine. Ei peagi huvitama. Aga mind, kes ma olen ühes Suklesega erakonnas 2000. aastast Haapsalu ja Eesti heaks töötanud, puudutas see rängalt. 2017. aasta alguses sai enam-vähem selgeks, et Reformierakonna Haapsalu piirkonna juht Sukles plaanib valimistel välja tulla erakonnaga konkureeriva nimekirjaga. See polnud omade jaoks üllatus, kuna viimastel aastatel on Sukles korduvalt esinenud erakonnavastaste väljaütlemistega, mis päädis 2015. aasta riigikogu valimistel koguni sellega, et ta soovitas meie peamise poliitilise rivaali Keskerakonna valimislehes hoopis Jaanus Karilaidu valida. Neid näiteid on veel.

Sukles lõi pretsedendi, kui piirkonnajuhina otsustas erakonna vastu oma nimekirja teha ning välistas osade erakonnakaaslaste kandideerimise selles liidus, antud juhul erakonna Ridala piirkonna juhi Reimo Nebokati ja maakonnajuhi ehk minu. Õigustus selleks on juba Suklese suust kõlanud – et saada rohkem hääli ja säilitada oma positsioon. Vaadates valimistulemust, kandis see kaalutlus sel korral vilja. Oleks kandnud ka siis, kui teda erakonnast välja poleks arvatud. Ma respekteerin kõrgelt Suklese valimistulemust, kuid ei austa absoluutselt tema reeturlikku käitumist.

Aasta algusest saadik proovisime Suklest veenda, et üheskoos edasi minna oleks kõige mõistlikum. Kõik osapooled teadsid, et erakonna vastu kandideerimine tähendab erakonna põhikirja punkti 10.1 lg 5-ga vastuollu minekut ning sellega erakonnast lahkumist. Põhikiri sätestab, et erakonna liige on kohustatud mitte osalema mistahes grupi, ühenduse või organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus erakonna programmiliste põhimõtetega. Erakonna vastu tehtud valimisliit, milles keelatakse osadel erakonnaliikmetel kandideerida, on seda kõige ehedamal kujul.

Samal ajal, kui Sukles valimisliitu kokku pani, kandideeris ta Hanno Pevkuri meeskonnas erakonna juhatusse. Hanno võitis ja mõned nädalad hiljem kutsusime kokku koosoleku, kuhu tuli ka Suklese toetatud Reformierakonna esimees Pevkur, et veenda Suklest ikka omadega jääma. See ei aidanud. Ei aidanud ka erakonna peasekretäri Tõnis Kõivu pöördumine ega meie palved. Poole aasta vältel proovisime erakonnakaaslasi korduvalt veenda, nii vestlustes kui kirja teel, aga asjatult. Rõhutasime, et erakonna vastu kandideerimine on kohaliku organisatsiooni lõhkumine ning see on erakonnale halvim, mis juhtuda saab. Kahjuks jäid kõik osalised endile kindlaks. Suklese esialgne lubadus võtta oma nimekirja vaid kaheksa Haapsalu volikogu Reformierakonna fraktsiooni liiget kulmineerus sellega, et kokku meelitati oma ridadesse 21 eelnevalt Reformierakonna nimekirjas kandideerinud inimest. Kaheksa nendest kuulusid erakonda.

Siiski leidus neid, kes ei olnud nõus oma meeskonda hülgama. Nii moodustus Reformierakonna nimekiri, mille liikmed olid veendunud, et erakonna põhikirjast tulenevad otsused on valijate ja lojaalsete erakonnaliikmete suhtes aus enne valimisi ära teha. See aitas vastata ka inimeste küsimusele – mis vahe on Reformierakonnal ja valimisliidul Hari.

See lugu tuli ära klaarida, kuna ebaõiglane on olnud kuulda endiste erakonnakaaslaste jutte sellest, et keegi on neile liiga teinud ning nad tunnevad end solvatuna. Laske neil end solvatuna tunda, kelle te reetsite. Nagu öeldud, mina alustan Haapsalu linnavolikogus tööd puhtalt lehelt. Selle kirjatükiga jätan toimunu seljataha. Soovin oma kodulinnale tuult tiibadesse ning teen kõik endast sõltuva, et Haapsalust saaks kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada, töötada ning oma perekonda kasvatada.

 

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0