Maanteeameti sõidueksamite muutmise plaan ei ole hea mõte

Maanteeameti plaan kaotada võimalus nt Haapsalus A- ja B-kategooria sõidueksamit sooritada, on risti vastupidine sellele, millisena mina riigireformi kavandatavaid mõjusid näen. Riigireformi, sh erinevate ametkondade töö reformimise eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja tõsta majandamise efektiivsust, kuid selle kõige juures on ka kolmas, mitte vähem tähtis tahk, see on teenuste kättesaadavus. Ja kättesaadavus ei tohi minu hinnangul halveneda. 

 

Täiesti mõistetav, et teenuseid, mida saab pakkuda interneti teel või mille vastu nõudlus on pea olematu, pole otstarbekas väiksemates kohtades füüsilisel kujul pakkuda, inimene saab seda kõike teha kodus või raamatukogus arvuti taga. Arvutiinsenerina kirjutan sellele kahe käega digiallkirja alla. Aga senikaua, kuni sõidueksamit internetis sooritada pole võimalik, ei tohiks ka antud teenuse tänast kättesaadavust piirata. Pealegi on sellele teenusele pidev nõudlus. 

 

Maanteeameti põhjendus toimiva süsteemi muutmiseks on minu hinnangul läbi mõtlemata. Ameti soov, et eksameid antaks pingelise liiklusega linnades, ei lähe kuidagi kokku nende loodava erandiga, mida kavandatakse saarelistele maakondadele. Kes on Kärdlas liigelnud, see teab, millest ma räägin. Loomulikult on ainuõige, et saartel saab ka edaspidi sõidueksameid sooritada, kuid antud kontekstis mõjub maanteameti põhjendus pingelisematest liiklusoludest kurioossena. 

 

Maanteeameti tsentraalse eksamikeskuse loomine, tõstmaks eksamineerimise kvaliteeti, ühtlustamaks ootejärjekordi ning vähendadamaks korruptsiooniriski, on igati hea mõte, kuid ametkonna siseprobleemide tõttu (nt korruptsioonioht) ei tohi Eesti inimene (ka väiksemates piirkondades elav) kannatada.

 

Minu nägemuses toimub ning areneb aktiivne elu Eestis ka väljaspool Tallinna ja Tartut, mistõttu tuleks ametkondade tegevust planeerides kindlasti silmas pidada ka regionaalpoliitilist mõõdet. Värske ja julge pilguga tuleb üle vaadata kogu tänane riigiaparaat ning tuua teenuseid just piirkondadesse, mitte vastupidi. 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Allasutuste ümberkorraldusi tuleb vaadata riigireformi laiemas kontekstis

Maanteeamet kaalub ühe variandina, kas sulgeda ameti bürood Jõgeval, Põlvas ja Valgas. Otsus tehakse teatavaks järgmise kuu alguses. Ümberkorralduskava arutati maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajate osalusel täna riigikogu maaelukomisjonis, mille liikmed leidsid, et büroode koondamine mõjuks maapiirkondadele halvasti.
Riigikogu maaelukomisjoni tänasele istungile oli kutsutud ka maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi. Ta ütles Vikerraadio saates “Uudis+”, et Jõgeva, Põlva ja Valga büroode asjus kaalutakse nelja varianti.

“Esimese variandi kohaselt ei toimu mingit muudatust, teise variant on, et toimub väga kardinaalne muudatus ehk büroo suletakse. Kolmas variant on see, et büroo jätkab teenuse osutamist samas mahus, kuid teatud päevadel nädalast ja neljas ehk Rapla variant on, et büroo töötab eelbroneeringute alusel,” selgitas Telliskivi.

Tema sõnul on teenindusbüroode reformi põhjuseks soov teenuste kvaliteeti tõsta ning samuti kavatsus hakata eksameid läbi viima tihedama liiklusega paikades. “Suurtes büroodes on võimalik vastu võtta kõiki teenuseid ja teha ülevaatusi angaaris. Sõidueksamite poolest kasvab sõiduohutus, kuna eksameid hakatakse tegema tihedama liiklusega paikades,” selgitas Telliskivi.

Maaelukomisjoni liikmed: kõiki teenuseid internetis pakkuda ei saa

Maaelukomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Ivari Padari ütles pärast kohtumist, et komisjoni arvates peab maanteeamet enne otsuse tegemist arvestama sellega, et teenuste kvaliteet ei halveneks. “Me saame aru, et suur osa maanteeameti teenuseid on tulnud internetti ning need on seal hästi lihvitud ja kätte saadavad,” märkis Padar.

Samas toonitas maaelukomisjoni esimees, et on teenuseid, mida internet ei asenda. “Füüsiline kohalolek on äärmiselt oluline, mistõttu peab maanteeamet oma reformide puhul selle vajadusega arvestama,” sõnas Padar.

Reformierakondlane Lauri Luik juhtis tähelepanu, et reforme tuleks vaadata üheskoos laiemas pildis. “Kõiki neid allüksuste reforme tuleks vaadata suures kontekstis, et kuidas riigireform tervikuna välja hakkab nägema. Laiemalt eesmärk on ju selles, et pakkuda avalikkusele senisest paremaid teenuseid paremat kvaliteeti ja teisalt teha seda tänasest efektiivsemalt,” märkis ta.

  
Ühe büroo peale kulub aastas 150 000 eurot

Maanteeameti Jõgeva, Põlva ja Valga büroodes töötab kokku üheksa inimest. Büroode teenuseid kasutab aastas 8000 kuni 9000 inimest.

Ühe büroo tegevuskulu aastas on umbes 150 000 eurot. Ühes büroos tehtud toimingutelt laekub aga riigilõivu 250 000 kuni 350 000 eurot aastas.

Jõgeva, Põlva ja Valga maavanemad on majandusministrile saadetud pöördumises rõhutanud, et maanteeametil pole vajadust kaaluda büroode sulgemist kulude vähendamise eesmärgil, sest kohalikud katavad need ära teenuseid tarbides.

Samas on maavanemad märkinud, et büroode sulgemine ja teenuste osutamine naabermaakondades suurendaks aastas umbes 20 000 teenuse tarbija aja- ja rahakulu.

Maanteeamet: otsus ei ole lõplik

Maanteeameti kinnitusel ei ole otsus Valga, Jõgeva ja Põlva bürood kinni panna veel sugugi lõplik, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

See kinnipanek on üks kõige mustem stsenaarium, teine variant on, et büroo jätkab tegevust samas mahus aga erinevatel aegadel on lahti, näiteks nädalas 2 – 3 päeva ja kolmas variant, et büroo osutab mingeid teenuseid, aga teatud määral vähendatult,” rõhutas maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi.

Maanteeamet esitab oma analüüsi majandusministeeriumile ja siis otsustatakse, kuidas edasi minna.

Refereeritud ERRi uudisest: http://uudised.err.ee/v/eesti/93e45e96-91fb-4d1d-85f1-d4ed12169c3c/maaelukomisjoni-esimees-padar-maanteeameti-fuusiline-kohalolek-on-aarmiselt-oluline

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Erakooliseadus teisel lugemisel

Minu tänane kõne riigikogus erakooliseaduse II lugemisel:

Hea meel, et lõpuks on jõutud erakooliseaduse osas teatava kompromissini. See kompromiss on mõneti sarnane sellele, mida möödunud riigikogu koosseisus kultuurikomisjoni ja ministeeriumiga koostöös tegime.

On oluline, et erakoolide pidajatele on antud üleminekuaeg ning väga tähtis on seegi, et jätkuvalt panustatakse erakoolidesse, kus õpivad erivajadustega lapsed. Siiralt loodan, et KOV-id ja erakoolid suudavad edaspidi mõistlikes arvlemistingimustes omavahel kokku leppida.

Mind on algusest peale häirinud seisukohavõtud ja retoorika, justkui oleks erakoolidele munitsipaalkoolidega analoogsete arvlemistingimuste seadustamine kuidagi väär või veelgi enam, praak. Julgen siin küll haridusministeeriumi tollase ettepaneku kaitseks välja astuda.

Olen alati olnud seisukohal, et olemuslikult pole vahet, kes on kooli pidaja, kas eraomanik, riik või kohalik omavalitsus, peamine, et tagatud oleks riiklikus õppekavas sätestatud nõuded ja kvaliteet. See, et koolide rahastamissüsteemid on olnud keerulised ja pidevalt muutuvad ning neisse on tekkinud omanditüübiti erinevused, on aga hoopis teise vaidluse koht. Olen igati päri, et need erinevused tuleb kiiremas korras ära tasandada. Üldhariduse rahastamismudeli kaasajastamine ootab meid veel ees. Loomulikult ei ole normaalne, et riik maksab erakoolidele õpilase kohta rohkem kui munitsipaalkoolidele, kuid see ei tähenda, et erakoolid oleksid kurjast. Samuti ei tähenda see seda, et erakoolidega arvlemine oleks kuidagi vale. Vastupidi, see on igati loogiline.

Erakoolidega arvlemise loogika seisneb selles, et kui kaks omavalitsust arvlevad omavahel (nt Ridala vald maksab Haapsalu linnale oma valla elanikest õpilaste pealt, kes käivad Haapsalus koolis), siis peaks samadel alustel arvlemine toimuma ka omavalitsuse ja erakooli vahel. Mina siin küll midagi piinlikku ei näe.

Kui omavalitsuse territooriumil tegutsevad kõrvuti kaks põhikooli, üks munitsipaal- ning teine erakool, siis on igati loogiline, et neid võiks ja peaks kohtlema võrdsetel alustel. Tänane süsteem on selles mõttes küll veidi vildakas, et erakool võib küsida õppemaksu, munitsipaalkool ametlikult mitte. Kuigi me teame, et tegelikult maksavad nii mõnedki lapsevanemad oma laste eest ka munitsipaalkoolis teatud täiendavaid kulutusi, tehes annetusi kooli juurde loodud MTÜ-le. See ei pruugi ka olla üdini vale, kuna tihti pakub kool selle raha eest täiendust riiklikult õppekavale (nt teatriõpe, lisa inglise keele tunnid vms), st kohustuslik tasuta osa on tagatud. Siin annaks luua analoogsed piirid ka erakoolidele.

Tänase süsteemi juures on veel üks hüpoteetiline ohukoht, millele on erakoolidega arvlemise kriitikud tähelepanu juhtinud. Kui KOV eeldab, et peab oma vallas elavale nt 100-le lapsele tagama koolikohad ning teebki seda, aga 60 õpilast otsustab minna hoopis erakooli, siis peab KOV maksma justkui kahe kooli eest. St, KOV on valmis ehitanud oma kooli ning peab lisaks munitsipaalkoolis käivatele lastele maksma kinni veel ka nende 60 lapse kulud, kes otsustasid erakooli minna. Nõus, see võib tekitada KOV-ile finantspingeid, kuid seda argumenti ei saa panna vaid erakoolide konteksti. Kirjeldatud hüpoteetiline oht on täna täpselt sama moodi üleval ka omavalitsuste vahel liikuvate noorte puhul. St kui Ridala valla 60 õpilast otsustavad ühel päeval Haapsallu kooli minna, siis peab Ridala vald maksma Haapsalule nende 60 õppuri eest, lisaks pidama ülal oma koolimaja, kus õpib nüüd 60 last vähem.

Ideaalset lahendust on tänases seisus raske leida. Igal juhul peab KOV oma laste koolitamiseks vajamineva summa eelarvesse arvestama, sest laps võib kooli vahetada ühes või teises suunas iga kell. Oleks ju taas ebavõrdne lubada lapsel liikuda teise munitsipaalkooli, kuid keelata tal liikumine erakooli suunal. Mingis osas ja teatud tingimustel võiks aga KOV-idel olla kaalutlusõigus, et kas vastavasse piirkonda on tarvidust täiendavat erakooli luua või mitte, vältimaks koolide nö vohamist. Riigil on siin selged ohjad, kuna haridus- ja teadusministeerium kontrollib koolituslubade väljaandmist.

Kokkuvõtteks. Omal ajal Lukase juhitud ministeeriumi poolt tehtud muudatusettepanek erakoolidega arvlemiseks oli igati teadlik otsus ning lähtus loogikast, et era- ja munitsipaalkooli õpilastel ei tohi vahet teha. Mõlema haridusse tuleb panustada samaväärselt. See, et ministeerium ei suutnud tol ajal välja töötada adekvaatset rahastamismudelit, mis kohtleks era- ja munitsipaalkoole võrdselt, ei tähenda, et erakoolid oleksid olemuselt halvad või nendega arvlemine oleks kuidagi ebaloomulik. Minu hinnangul on KOV-ide arvlemine erakoolidega igati loogiline ning ma väga loodan, et KOV-id ja erakoolid suudavad saavutada omavahel mõistlikud kokkulepped, olenemata sellest, et kohustus seadusest välja võetakse. Toetussummad tuleb aga loomulikult ära tasandada, et kõiki lapsi koheldaks võrdselt. Seda on tänase lastekaitsepäeva kontekstis kohe eriti oluline rõhutada.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Läänemaa võidab

Haldusreform on neil päevadel ja öödel riigikogus teisel lugemisel, loodame seaduse vastu võtta juba 7. juunil. Tegu on viimase 20 aasta ühe suuremõjulisema seaduseelnõuga, mille põhieesmärk on tagada kvaliteetsed ja hästi kättesaadavad avalikud teenused kohalikele elanikele. Seda suudavad aga pakkuda vaid tugevad omavalitsused, kus on piisav kompetents ning ka finantsiline võimekus inimeste abistamiseks. Justnimelt kompetents ja rahaline võimekus on need tegurid, mida seaduseelnõuga suurendada soovime. 
 

Hoolimata sellest, et enamik inimesi tihti linna- või vallavalitsusse ei satu, puutume kõik kohalike teenustega igapäevaselt kokku – sotsiaalteenustest ja lastehoiust kuni hariduse ning eakatehoolduseni välja. Need tegurid mõjutavad otseselt meie elukvaliteeti. Samuti kasutame omavalitsuste taristut, mis on üks oluline osa meid ümbritsevast elukeskkonnast. Kui võtame Haapsalu ja Ridala valla näite, siis võime täheldada, et suur osa vallaelanikest käib igapäevaselt Haapsalus tööl, nende lapsed õpivad linna lasteaedades ja koolides ning kasutavad vaba aja veetmiseks suures osas linna taristut, mis on ka igati mõistlik. Seetõttu on mu meelest mõistlik ka nende kahe omavalitsuse liitumine, kuna niikuinii ollakse vastastiku väha tihedas igapäevases koostoimes. Tean, et ollakse mures, mis saab lapsukese nimeks. Leian, et selleks võiks olla Haapsalu, mille üheks osaks on Ridala, nagu nt Nõmme Tallinnas.
 

Lisaks Haapsalu ja Ridala ühinemisel tekkivale võimekale omavalitsusele oleks minu hinnangul igati loogiline, et maakonnas moodustuks lisaks veel kaks tugevat omavalitsust: Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Läänemaa. Kui Vormsi elanikud seda soovivad, võiks saar jääda erandi alla kuuluvaks vallaks, kuna seal on tänagi teatavate erisuste tingimustes kõige olulisemad teenused tagatud. Seaduseelnõus oleme selleks ka võimalused loonud.
 

Ma väga loodan, et meie omavalitsused suudavad nö omaalgatuslikus voorus isekeskis kokku leppida, sest sellisel puhul on ka ühendvalla elanikel kõige rohkem võita. Loodan ka, et kohalike erimeelsuste tõttu ei peaks ükski Läänemaa omavalitsus meie maakonna piirest lahkuma, see oleks küll halb.
 

Ilmselt soovime kõik, et meie lapsed saaksid hea hariduse, et meil oleks konkurentsivõimelised tingimused oma tööd teha ja pere eest hoolt kanda, mitmekülgsed võimalused tervislikult ja kultuurselt vaba aega veeta ning et abivajajatele oleks tagatud tugi jms. Seda kõike saab omavalitsus garanteerida vaid juhul, kui tal on piisav finantsiline võimekus ning inimressurss selle elluviimiseks. Mõnesaja elanikuga väikevallas on sellised võimalused kahjuks vägagi piiratud. Ühinemisel tekkiva täiendava ressursi ning sünergia puhul on aga võimalus inimeste elu reaalselt paremaks muuta.
 

Kui vallal pole piisavalt vahendeid, et palgata näiteks europrojekti kirjutamiseks spetsialisti, rääkimata projekti omafinantseeringusummast, siis kannatavad selle all kohalikud elanikud. Ometigi pole nemad milleski süüdi. Oleme seadunud sihiks, et haldusreformi tulemusel saavad olema vähemalt 5000 elanikuga vallad või linnad. Sellisel puhul näeme seadusega ette minimaalse ühinemistoetusena 300 000 ja maksimaalsena 800 000 eurot ühineva omavalitsuse kohta. Ühinejad saavad toetust 100 eurot elaniku kohta. Seda juhul, kui liitumine toimub vabatahtlikult, st enne 2017. aasta algust. Juhul kui moodustuva omavalitsuse elanike arv ületab 11 000, kavandame neile täiendavat toetust 500 000 eurot. Kui aga liitub kogu maakond, käsitleb valitsus seda tulevikus eelisena riiklike investeeringute saamisel. Pärast haldusreformi suunatakse täiendavalt lisaraha ka omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks: 2019. aastal 15 miljonit ja 2020. aastal 25 miljonit eurot.
 

Haapsalus elab 10 425 inimest, mis teeb ühinemistoetuseks 800 000 eurot. Ridalas on 3343 elanikku, seega on nende toetus 334 300 eurot. Kuna tekkiv omavalitsus ületab 11 000 elaniku piiri, annab riik veel täiendavalt 500 000 eurot. Kokku saab ühinenud omavalitsus riigilt täiendavalt 1 634 300 eurot. See on Ridala valla mitmekümne aasta investeerimisvõimekus. Kui arvestada, et seda raha saab pangalaenuga mitmeid kordi võimendada, saame Ridalas ja Haapsalus palju olulist korda saata.
 

Haldusreformi tuleb otse loomulikult kavandada kooskõlas haridusvõrgu ümberkorralduste ning muude teenuste sünkroniseerimisega. Leian, et Läänemaal võiks olla kolm kõrgetasemelist haridust pakkuvat gümnaasiumit, igas ühinenud omavalitsuses üks. Samuti on oluline, et meie noored saaksid võimalikult kodu lähedalt tugeva põhihariduse, mistõttu on põhikoolide võrgu säilitamine ja arendamine eriliselt tähtis. Eelkõige hariduse kvaliteeti, kuid ka kaasaegset õpikeskkonda silmas pidades tuleb meil kogu maakondlik haridusvõrk üle vaadata, alustades alusharidusest. Loomulikult tuleb lisaks haridusasutustele haldusreformi tehes silmas pidada ka kõiki teisi olulisi teenuseid pakkuvaid asutusi ja organisatsioone. Tähtis on tagada ühtlane teenustega kaetavus kogu maakonnas ning vältida dubleerimist.
 

Läänemaa inimeste ja meie külaliste jaoks on haldusreformi üheks väga oluliseks tahuks kiire, mugava ja turvalise raudteeühenduse taastamine pealinnaga. Oleme raudtee olulisust selgitanud kõigile valitsuse võtmeministritele alustades riigihalduse ning majandus- ja taristuministrist, lõpetades rahandus- ja peaministriga, rääkimata riigikogu liikmetest ja teistest otsustajatest. Selgitame veel, kui tarvis, aga raudteed on meile vaja.
 

Edukas haldusreform on võimalik vaid kohalike liidrite ja elanike tihedas koostöös. Loodan väga meie kõigi peale.
 

 

Lauri Luik
Riigikogu liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kaob mõttetu keeld riigikogulastel volikogus töötada

Tänane seis, kus riigikogulased ei tohi kuuluda kohalikesse volikogudesse, ei aita kuidagi kaasa ei kohalike omavalitsuste ega riigi arengule. Selle mõttetu piirangu kaotamine, nagu see oli aastate eest, annaks aga mõlemale tasandile juurde.

 

Kuna kohaliku volikogu ja riigikogu puhul on tegu nö seadusandliku tasandiga, siis ei näe ma mõlemasse organisse kuulumisel probleemi. Pigem tuleks kasuks, kui riigikogu liikmed sidestaksid enam kohalikku omavalitsust ja riiki. Kuna põhiseaduses on kirjas, et riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis, siis ei ole ju vastuolu ka siin. Volinik ei ole riigiametnik.

 

Kui riigikogu liikmetel oleks võimalus kuuluda volikokku, suureneks kohalik kompetents, oskusteave ja kvaliteet. Täna, kus me võime hääleõiguseta volikogu istungeid jälgida, ei saa tekkida sisulisi arutelusid, debatte, argumenteerimist jms, mis on aluseks tarkade otsuste langetamisel.

 

Kui riigikogu liige kasutab oma oskusteavet, mille on saanud parlamendi komisjonides, töögruppides jm töötades, ja toob selle ka kohalikku volikokku, siis ei ole sellest ju midagi halba. Pigem ikka kasu. Ja ka vastupidi. Kui riigikogu liige saab osaleda sisuliste arutelude juures, langetada ka kohapeal otsuseid ning koguda infot, siis on tal ka seadusi luues tunduvalt lihtsam. Paljud eelnõud puudutavad otseselt kohalikke omavalitsusi.

 

Miks me peaksime, olukorras, kus tublide inimeste arv, kes on üldse nõus kohalikesse volikogudesse kandideerima, on niigi piiratud, tegema veel mingeid täiendavaid kitsendusi? Olen veendunud, et kui lubame riigikogulastel kuuluda ka kohalikesse volikogudesse, suureneks poliitiline aktiivsus kohtadel märgatavalt. Ära jääksid ka jutud peibutuspartidest ning valijate lollitamisest.

 

Riigikogulaste lubamine kohalikesse volikogudesse on ainult kasuks arengule, mis on meie põhiline eesmärk.

Aastate eest töötas asi ju väga hästi, miks siis mitte nüüd?

Teeme ära!

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon külastas Läänemaad

Läinud nädala neljapäeval ja reedel käisime fraktsioonikaaslastega maakonnavisiidil Läänemaal.

/home/blogs/lauriluik/wp content/uploads/2016/05/160517 1

RE fraktsioon Haapsalu Raudteemuuseumi ees. Foto: RE fraktsioon

Kohtusime ühes Liina Kersnaga Läänemaa eakatega Haapsalu pitsikeskuses, arutasime ühiskondlikel teemadel, mis inimestel südamel ning saime põhjaliku ülevaate Haapsalu salli ajaloost.

Foto: A.Tarmula

Haapsalu Pitsikeskus. Foto: A.Tarmula

Järgnes ühine õhtusöök, kus kohtusime MKO juhatuse liikmetega, käsitlesime Läänemaa jaoks olulisi teemasid nagu nt haldusreform, haridusvõrgu kaasajastamine, majandus ja töökohad, Haapsalu raudtee jm.

Tunnustamist väärib, et haldusreformi osas on kohalikud ise juhtrolli võtnud. Haapsalu linna ja Ridala valla liitumiskõnelused on juba üsna lõppfaasis, mis annab lootust, et Läänemaale tekib juurde üks tugev omavalitsus. Minu nägemuses võiks pärast haldusreformi siin olla kolm suurt omavalitsust: Haapsalu koos Ridalaga, Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Läänemaa, lisaks Vormsi saar.

Kutsun üles omavalitsusi vabatahtlikult liituma. Kohapeal teatakse kõige paremini, kellega võiks sujuda koostöö elu edendamiseks. Ühiselt on omakorda võimalik tagada paremad avalikud teenused ning kvaliteetsem elukeskkond.

Elanike väljavoolu ennetamiseks on üheks oluliseks eelduseks heatasemelise hariduse saamine maakonnas. Esimene samm selleks on astutud, kui 2013. aastal loodi konkurentsivõimeline riigigümnaasium, Läänemaa Ühisgümnaasium. Kogu Läänemaa haridusvõrk tuleks sama pilguga üle vaadata, pidades silmas eelkõige hariduse ja õpikeskkonna kvaliteeti.

Tulevikuvaates on oluline Riisipere-Haapsalu raudteelõigu taastamine. Kiire ja mugav raudteeühendus lubaks läänemaalastel kodupiirkonnast minema kolimata pealinnas tööl käia ning kahtlemata suurendaks ka Läänemaa arengut turismipiirkonnana. Samuti aitaks kaasaegne taristu arendada kohalikku majandustegevust

Reedest päeva alustasime linnaekskursiooniga turistirongiga Peetrike.

Foto: RE fraktsioon

Linnaekskursioonil. Foto: RE fraktsioon

Liina Kersna, Heidy Purga ja Igor Gräzin käisid Haapsalu Kutehariduskeskuses, Läänemaa Ühisgümnaasiumis, Haapsalu Põhikoolis ja Haapsalu Viigi koolis noortele esinemas. Liina külastas lisaks Läänemaa Naiste Varjupaika. Kalle Laanet andis ühiskonnaõpetuse tunni Lihula Gümnaasiumis.

Vikerkaare lasteaed. Foto: RE fraktsioon

Vikerkaare lasteaed. Foto: RE fraktsioon

Saadikud jagunesid kolme gruppi. Terje Trei, Kristjan Kõljalg ja Andre Sepp külastasid Haapsalu Neuroloogilist Rehabilitatsioonikeskust (HNRK), Vikerkaare lasteaeda ja ettevõtet Haapsalu Metall.

Foto: RE fraktsioon

HNRK. Foto: RE fraktsioon

 

Foto: RE fraktsioon

Haapsalu Metall. Foto: RE fraktsioon

Teine grupp (koosseisus: Heidy Purga, Igor Gräzin, Meelis Mälberg ja mina) külastas Nurme Vabrikut, Iloni Imedemaad ja Haapsalu Põhikooli (sh mängufilmi “Vehkleja” aineks olnud legendaarset vehklemissaali). Keit Pentus-Rosimannus, Remo Holsmer ja Imre Sooäär käisid Linnamäe Lihatööstuses, Cipax Eesti AS-is ja Haapsalu Spordibaasides.

Foto: RE fraktsioon

Haapsalu lasketiir. Foto: RE fraktsioon

 

 

Cipax Eesti AS. Foto: RE fraktsioon

Cipax Eesti AS. Foto: RE fraktsioon

Visiidi võtsime kokku ühisel lõunasöögil kohvikus Hapsal Dietrich. Õhtupoolikul avasime Haapsalu promenaadil Lillekandjate skulptuurid.

Foto: RE fraktsioon

Hapsal Dietrich. Foto: RE fraktsioon

 

Lilleõites Haapsalu. Foto: RE fraktsioon

Õiterüüs Haapsalu. Foto: RE fraktsioon

Suur tänu kõigile abilistele ja järgmiste kohtumisteni!

Lauri

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kaunist emadepäeva :)

  

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Riigieelarve fookus aastatel 2017-2020: julgeolek, majandus ja haldusreform

Valitsuse eelarvefookus 2017-2020: julgeolek, majandusareng, idapiir ja haldusreform  

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks 2017-2020 riigi eelarvestrateegia, mis seab eesmärgiks tugevdada julgeolekut, kasvatada teaduse rahastamist ja ära teha mitu seisma jäänud suurprojekti ning – reformi. Valitsuse prioriteedid riigi eelarvestrateegias on julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine, vähekindlustatud inimeste toetamine ja riigi valitsemise ning haldusreformi läbiviimine. 

Riigi eelarvestrateegia on aluseks 2017. aasta riigieelarve koostamisele. Eelarvestrateegiaga paneb valitsus igal kevadel järgmiseks neljaks aastaks paika valitsuse eesmärgid ja eelarvepoliitika põhisuunad.

Valitsuse eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika. 


2014. ja 2015. aastal oli Eesti riigieelarve väikeses ülejäägis, kahe aasta peale kokku ulatus nominaalne ülejääk 120 miljoni euroni (Eesti valitsussektori nominaalne ülejääk 2014-2015 oli kahe aasta peale kokku 244 miljonit eurot).

Kevadisele majandusprognoosile tuginedes planeerib valitsus järgmiseks aastaks 0,2 protsendist struktuurset ülejääki SKPst ning edaspidi eelarvetasakaalu. 
 

 

Julgeoleku tugevdamiseks… 


 

Hoiame Eesti kaitsekulutuste taseme vähemalt kahel protsendil sisemajanduse koguproduktist. Sellele lisanduvad liitlaste sõjalise kohalolekuga seotud kulud.

– Liitlaste sõjalise kohaloleku tagamiseks Eestis eraldab valitsus igal järgmisel neljal aastal 5,5 miljonit eurot. Kokku on see summa 22 miljonit eurot. 

– Liitlaste kohaoleku kulud on seotud näiteks NATO õhuturbe korraldamisega Ämarist, NATO staabiüksuse ja Eestis paikneva liitlaste maaväeüksuse kuluga.

 

Lisaks sellele eraldab riik 2017. aastal 20 miljonit eurot idapiiri välja ehitamiseks. 2018 ja 2019 eraldatakse selleks täiendavalt 15 miljonit eurot.

– Eesti eesmärk on välja ehitada Euroopa Liidu kaasaegseim välispiir. 

– Kokku tuleb piirile üle 700 piiriposti, üle 300 ujuva piirimärgi, piirdeaiad ning droonid ja kaamerad, mis aitavad piirivalvuritel oma tööd paremini teha.

 

 

Majanduse elavdamiseks valitsus… 

 

Suurendab teaduse rahastamist 2017. aastaks 0,86 protsendini SKP-st. 

– Järgmisel aastal eraldatakse teadusele lisarahana 8 miljonit eurot millest osa läheb varasema teadusrahastuse taseme hoidmiseks. 

– 6 miljonit eurot suunatakse 2017. aastal teaduse põhirahastusele ja 2 miljonit eurot teadusandmebaaside kasutamiseks.

– Teaduse põhirahastuse ehk baasfinantseerimise mahu kasv tagab suurema stabiilsuse teaduse rahastamises. See aitab hoida Eesti teaduse taset ja mitmekesisust. 

                • Tänu baasfinantseerimise kasvule saavad ülikoolid ja teadusasutused pakkuda atraktiivsemat teadlaskarjääri, tõsta doktoriõppe efektiivsust, siduda doktorante senisest enam teadustööga. 

                • Lisarahastusega teaduse andmebaasidele tagab valitsus iga-aastase Eesti varustatuse värskete teaduspublikatsioonidega. 

– Valitsuse eesmärk on suurendada teaduse rahastamist kuni 1 protsendini SKP-st. 

– Lisaks panustatakse teadusarendusse EL vahenditest perioodil 2014-2020 üle 600 miljoni euro.

 

Toetab kaasaegsete ühenduste ja teede välja ehitamist

– Kose-Mäo maanteelõigu neljarealisena välja ehitamist alustatakse 2018. aastal Maanteeameti enda vahenditest. Maanteeamet peab leidma selleks 10 miljonit eurot. 

– 2019. ja 2020. aasta riigieelarvest on tee ehitamiseks ette nähtud vahendeid mõlemal aastal 20 miljonit eurot. 

– Kose ja Mäo vaheline neljarealine maanteelõik peab valmima 2022. aastaks. See on Eesti ajaloo suurim teedeehitus, kogumaksumusega 170 miljonit eurot.

– Rail Balticu raudteele eraldasime 2017. aastaks 49,3 miljonit eurot (sh EL vahendid). See raha läheb trassi, viaduktide, teede projekteerimistöödele. Samuti jätkatakse keskkonnauuringutega, tehakse ettevalmistusi trassialuste maade omandamiseks ning tutvustatakse valmivaid planeeringuid kohalikes omavalitsustes.

 

Toetab põllumehi

– 2017. aastal eraldab valitsus põllumeestele erakorralisteks toetuseks 4,6 miljonit eurot. 2016. aastal on riigieelarvest makstud piimakarjakasvatajatele toetust 4 miljonit eurot. 

– Lisaks panustatakse põllumeeste toetamiseks EL vahenditest 2017. aastal ca 305 miljonit eurot, perioodil 2017-2020 üle 1 miljardi euro. 

– Eesti toidusektori suurimaks väljakutseks on toodangule uute turgude otsimine. Seepärast toetatakse aastatel 2017-2020 riigieelarvest igal aastal täiendavalt 200 000 euroga põllumajandussaaduste ja toidu ekspordi edendamist. 

– Lisaks EL toetustele suurendatakse ka riigipoolset panust koolipiima ja koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks 100 000 euro võrra. 

 

 

Haldusreformi edukaks läbiviimiseks… 

 

Planeerib valitsus järgmiseks kolmeks aastaks 65 miljonit eurot valdadele ja linnadele ühinemistoetusteks. 

– Toetuse abil motiveeritakse valdu ja linnu ühinema eelistatult vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsusteks. 

– Ühinemistoetused makstakse välja kolmes osas: 2017. aastaks on planeeritud 14 miljonit eurot, 2018. aastaks 28 miljonit eurot ja 2019. aastaks 23 miljonit eurot.

– Haldusreformi järgselt suurendatakse omavalitsuste tugevdamiseks ja ääremaastumise vältimiseks nende tulubaasi 2019. aastal 15 miljoni ja 2020. aastal 25 miljoni euro võrra.

 

 

Kindlustunde parandamiseks… 

 

– Otsustas valitsus tagada ka õpetajate, kultuuri-, siseturvalisuse ja sotsiaaltöötajate palgafondi kasvu 

                • Nende valdkondade palgafond kasvab järgmisel aastal 2 protsenti. 

                • Konkreetsed palgatõusud on iga ministeeriumi enda otsustada. 

                • Lisaks saab iga ministeerium tõsta palka efektiivsuse arvelt. 

 

Lisaks eraldab valitsus 

– Sotsiaalse kindlustunde suurendamiseks asenduskodu teenuse ja hooldusperede toetuseks 1 miljon eurot. 

– Inimkaubanduse, naistevastase vägivalla ja seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenuste arendamiseks 400 000 eurot. 

 

 

Täiendavalt otsustas valitsusliit… 


 

– Suurendada Arvo Pärdi Keskuse Sihtasutuse tegevustoetust järgneval neljal aastal kokku 100 000 euro võrra (kokku on ülalpidamiseks 400 000 eurot aastas). 

– 2018. aastal avatakse Arvo Pärdi Keskus. Keskuse sisulise töö ettevalmistamiseks tuleb suurendada meeskonda, valmistada ette püsiekspositsiooni ja veebilahendust. 

– Lisaks EL vahenditele panustab riik Eesti keele algtaseme õppesse 2017. ja 2018. aastatel kokku 198 000 eurot. 

– Laiendada keeleõppe võimalusi nendele elanikele, kes tahavad saada Eesti kodakondsust ja osaleda Eesti tööturul. A1 tasemel keeleõpet vajava sihtrühma suurus on arvestuslikult 600 inimest. 

– Toetada spordialaliite täiendavalt 1,5 miljoni € võrra aastas. 

– Anda ERRi programmide arengu ja konkurentsivõime kindlustamiseks lisaks 400 000 eurot aastas.

 

Valitsus kiitis ka heaks riigile oluliste kinnisvaraobjektide investeeringud, mis teiste seas toovad kaks uut päästekomandot, kaunite kunstide koolile uue õppehoone ning CO2 kvootide müügitulu toel lasteaedade renoveerimise. 

– Suuremahulistest projektidest otsustati: 

                • Eesti saatkonnahoone rekonstrueerimine Moskvas, 

                • Kaunite kunstide kooli projekteerimine, mille eesmärk on tuua Tallinnas valmivasse uude õppehoonesse (Pärnu maantee 59) ühe katuse alla Georg Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool, 

                • Rüütelkonna hoone väljaehitamine Toompeale Tallinnas, kuhu 2018. aastaks tuleb Euroopa Liidu eesistumise ajaks riigi esindushoone, 

                • Kommunismiohvrite memoriaali projekteerimine Maarjamäele Tallinnas, mis on kavandatud valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aastaks 2018, 

                • Lennusadama projekti lõpetamine, mille käigus ehitatakse välja muuseumi kõrval asuv administratiivhoone ja neid ümbritsev teedevõrgustik, 

                • Vändra ja Vastseliina päästekomandode hoonete ehitus, 

                • Riigikohtu hoone renoveerimise projekteerimine. 

 

– Aastani 2017 on planeeritud lasteaedadesse investeerida ligikaudu 14 miljonit eurot ja hooldekodudesse ligikaudu 12 miljonit eurot. 

– Varem on valitsus riigi eelarvestrateegia raames otsustanud rahastada Euroopa Liidu IT- agentuuri hoone, Ugala teatri, Eesti Rahvusringhäälingu uudistehoone, Tallinna vangla, Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone, Tallinna uue kohtumaja, terviseameti uue hoone, Tallinna ajaloo- ja filmimuuseumi Maarjamäe kompleksi, Arvo Pärdi keskuse, Lilleküla staadioni ja Nukuteatri hoovimaja projekteerimist, ehitamist või laiendamist. 

 

 

Varem otsustatud prioriteedid

 

 
Eelarvestrateegias on rahaline kate olemas juba varem kokku lepitud prioriteetidele

– Alates 1. juulist 2017 tõuseb kolme ja enama lapsega pere toetus vähemalt 400 euroni ja 2019. aasta 1. jaanuariks 420 euroni. See tähendab, et lisaks klassikalistele igakuistele lastetoetustele hakkab riik järgmise aasta suvest kolme- ja enamlapselistele peredele maksma iga kuu täiendavalt vähemalt 200 eurot toetust. Kokku kasvab perede toetus 2,2 korda. See tähendab riigieelarvele kokku lisakulu 17,3 miljonit eurot. 

– Samuti oleme otsustanud toetada laste huvitegevust järgmisel aastal täiendava 6 miljoni euroga ja edaspidi täiendava 15 miljoni euroga aastas 

– Sügava puudega laste vanemate hooldustoetust suurendame aasta kohta kokku 1 miljoni euro võrra. 

– Samuti on tagatud, et 2018. aastaks langeb sotsiaalmaks 1% võrra. Sotsiaalmaksumäär langeb järgmisel aastal 32,5 protsendile. Määra langetamisega jätame inimestele kätte kokku 40,7 miljonit eurot. 

– Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurolt kuus 180 eurole kuus. Riigieelarvele tähendab see mõju 15,7 miljonit eurot. 

– Tööjõumaksude langetamiseks väheneb sotsiaalmaksu määr järgmisel aastal 32,5 protsendile. 

– Alates 2017. aastast saavad alla 652 euro kuus teenivad inimesed taotleda esimest korda maksutagastust möödunud aasta tulude eest. 
Selliseid inimesi peaks olema suurusjärgus 100 000. Madalapalgaliste stiimulpaketiga anname tagasi 37,2 miljonit eurot. 

– Lisaks tuleb 2017. aastast üksi elava pensionäri toetus 115 eurot aastas. 

– Üksikpensionäride toimetuleku parandamisse panustab riik 10 miljonit eurot aastas. 

– Käivitub elatisabifond, mis garanteerib üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Fondi jaoks on ette nähtud 7,2 miljonit eurot. 

 

 

Rahaline kate 

 

Valitsus kindlustas eelarvele rahalise katte läbi majanduskulude kokkuhoiu. Aastatel 2017–2020 on arvestatud 3-protsendilise majandamiskulude kokkuhoiuga, kokku 2,8 miljonit eurot. Kärpeid ei pea tegema sotsiaal- ja tervishoiu valdkond, siseturvalisus- ja julgeolekuasutused, koolid ega kultuuriasutused. Majandamiskulude hulka ei kuulu palgafondi vahendid. Rahaline kate tuleb ka riigiettevõtete dividendidest ja kütuseturu korrastamisest salaturu vähendamise eesmärgil. Samuti ehituses kasutatava metalli pöördmaksustamisest ning pakendi- ja e-sigarettide aktsiisist. 

 

Ka varem valitsuses heakskiidu saanud raskeveokite teekasutustasu on üks riigi eelarvestrateegia tuluallikas 

– Valitsus otsustas kehtestada raskeveokitele teekasutustasu, mida on kavas võtta raskeveokitelt teede kasutamise eest ajapõhiselt. 

– Seni oli Eesti ainus Euroopa Liidu liikmesriik Soome kõrval, kus polnud ELi direktiivi kohast teede kasutamise tasu raskeveokitele. 

– Ajapõhine teekasutustasu rakendub ka Eesti teedevõrku kasutavatele välisvedajatele. 

– Eestis on transpordimaksudest seni kehtinud vaid kütuseaktsiis ja kõikidele ELi liikmesriikidele kohustuslik registripõhine raskeveokimaks, mida Eestis rakendatakse madalaima lubatud määraga. 

– Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul annaks raskeveokite teekasutustasu riigile tulu 12,3 miljonit eurot aastas.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haapsalu promenaadil said paika Lillekandjad

http://online.le.ee/2016/04/29/promenaadil-said-paika-lillekandjad/

Haapsalu Promenaadile paigaldati Lillekandjate skulptuurid, mille on Roman Haavamäe omaaegsete skulptuuride eeskujul valmistanud kiviaridur Paul Uibopuu.

„Me ei saa öelda, et tegemist oleks koopiatega. Need skulptuurid on Paul Uibopuu tööd, mis lähtuvad skulptor Roman Haavamäe eeskujust ja ideest,” ütles Haapsalu linnaarhitekt Anu Joost.

1931. aastal Promenaadile paigaldatud Haavamäe Lillekandjad sõideti 1939. aastal maha. Joosti sõnul oli algsetsest kujudest paar udust pilti, millest Uibopuu nüüd uusi tehes lähtus.

Uibopuu sõnul oli tal kujude valmistamisel eeskujuks 1,5aastane tütrepoeg. „Kui teda näeksite, siis kindlasti tunneksite ära,” rääkis kiviraidur. „Hea oli tema pealt vaadata,näiteks suu osa,” lisas ta.

Ligi 100 kilo kaaluvad skupltuurid tõsteti olemasolevate postide otsa vintsi abil ja on kinnitatud metallvarrastega.

Uibopuu sõnul on ilupostide kallal veel paar päeva nokitsemist, sest täita tuleb vanad praod ja ebatasasused. Anu Joost ütles, et kui skulptuurid paigas, istutatakse kujude peakohal olevatesse kausidesse ka suvelilled.

Lillekandjad valmistati nn katuseraha 10 000 euro eest, mida Lauri Luik 2015. aasta riigieelarvest Haapsallu tõi.

Fotod: Arvo Tarmula

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Riigivalitsemise reform on kogu riigi ülesanne

Neljapäeval andis peaminister ja erakonna esimees Taavi Rõivas Riigikogule ülevaate riigivalitsemise reformi eesmärkidest ning selgitas milliseid põhimõttelisi uuendusi reformi käigus ellu viima hakatakse. Nädalakiri tegi peaministri ettekandest lühikokkuvõtte.

Foto: Riigikantselei
Eesmärk nr 1. Kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus üle Eesti
• viime ellu haldusreformi, et omavalitsused muutuksid tugevamaks ja kohalik elu oleks paremini korraldatud
• kohandame koolivõrku vastavalt demograafilistele muutustele ning pakume kõigis maakondades kvaliteetset ja valikuterohket gümnaasiumiharidust
• tagame läbi suurhaiglate ja maakonnahaiglate võrgustumise kogu riigi ulatuses kvaliteetse eriarstiabi
• muudame avalike teenuste kasutamise läbi e-riigi lahenduste kiiremaks ja mugavamaks
Eesmärk nr 2. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine riigiga suhtlemisel
• läheme täielikult üle elektroonilisele riigihangete süsteemile
• leiame efektiivseima vormi ettevõtluse tugistruktuuridele, et ettevõtted saaks sõltumata tegevusvaldkonnast neile suunatud teenused kätte parimal viisil
• jätkame e-residentidele suunatud teenuste arendamist ja lihtsustamist, sest see parendab muu hulgas teenuste kvaliteeti ka kodumaistele kasutajatele
• vähendame bürokraatiat ja aruandluskohustust läbi nullbürokraatia projekti
Eesmärk nr 3. Avaliku sektori efektiivsuse ja paindlikkuse suurendamine
• otsime pidevalt võimalusi, kuidas vähendada bürokraatiat täitevvõimu sees
• vähendame valitsussektori töötajate arvu kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega
• lähtume printsiibist, et absoluutselt kõike ei pea seadustega reguleerima
• loome sarnaste ülesannetega asutustes ühe väärtusahela ning tervikliku valdkondliku juhtimise
• optimeerime riigile kuuluvate ettevõtete portfelli ja tugevdame omaniku järelvalvet juhtimisotsuste üle
• viime lõpuni riigiasutuste tugiteenuste tsentraliseerimise ning kinnisvarareformi
Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Vabariigi Valitsuse 10 olulisemat otsust esimesel aastal

Selleks, et avalikud teenused oleksid kättesaadavad kogu Eestis

• kiitis valitsus heaks ja esitas Riigikogule haldusreformi seaduse

Haldusreformi eesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused, et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veelgi paremini korraldatud. 87% omavalitsustest on ühinemisläbirääkimistes.

• suurendas valitsus avaliku sektori efektiivsust

Selleks, et avaliku sektori osakaal võrreldes tööealise elanikkonnaga ei kasvaks, väheneb 2016. aastal keskvalitsuse töötajate arv keskmiselt 1% võrra ning majandamiskulud 3% võrra aastas.

 

Et Eesti oleks hästi kaitstud

• tõstis valitsus kaitsekulud tasemele 2,07% SKP-st

Eesti julgeoleku tugevdamiseks kaetakse 2%-le lisaks liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud ning investeeritakse täiendavalt 40,6 miljonit eurot NATO liitlaste kohalolu soodustava taristu ehitamiseks (ehitatakse NATO staabihoone, Tapa kasarmud, laod liitlaste varustuse ladustamiseks ja laiendatakse väljaõppealasid).

• saab Eesti kaasaegse ja turvalise idapiiri

Valitsus eraldas 2016. aastal idapiiri väljaehitamiseks 20 miljonit eurot, millele lisandub: 7,6 miljonit piiripunkti ja kordoni investeeringuteks
17 miljonit eurot tolliseadmete soetamiseks
135,6 km pikkusest piiriribast on praeguseks puhastatud 90%

 

Et majandus kasvaks ja inimeste sissetulekud suureneksid

• langevad tööjõumaksud ja tõuseb tulumaksuvaba miinimum

Riigikogus vastu võetud seaduse järgi langeb 2018. aastaks sotsiaalmaks 1% võrra, tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2019. aastaks 51 euro võrra ja alates 2017. aastast saavad alla 649 euro kuus teenivad inimesed taotleda esimest korda maksutagastust möödunud aasta tulude eest.

• valitsemissektori eelarve on ülejäägis

Riigi rahandus on korras ja eelarvepoliitika on vastutustundlik. Eestis on Euroopa Liidu kõige madalam avaliku sektori võlakoormus.
+ 2015. aastal oli valitsemissektori eelarve ülejääk esialgsetel andmetel 0,4% SKPst
+ 2015. aastal oli riigi võlatase 9,7% SKPst

• möödus õpetajate keskmine palk Eesti keskmisest palgast

2015. aasta detsembris oli õpetajate keskmine palk 1135 eurot, võrreldes 2014. aastaga kasvas õpetajate keskmine palk 11%, moodustades 107% Eesti keskmisest palgast.
2019. aastaks tõuseb õpetajate palk 120%ni Eesti keskmisest palgast.

• hakkab kolmelapseline pere saama 420 eurot kuus

Alates 1. juulist 2017 tõuseb kolmelapselise pere toetus 400 euroni, 1. jaanuariks 2019 tõuseb toetus 420 euroni. Nelja aastaga kasvab kolmelapselise pere toetus kokku 2,2 korda.

• tõusis toimetulekupiir ühe pereliikme kohta 130 euroni

Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõusis toimetulekupiir 90 eurolt 130 eurole pereliikme kohta, kasvades 44%. Selle sammuga paraneb raskustesse sattunud perede igapäevane toimetulek ja suureneb toetuse saajate hulk.

• on loodud üksi elava pensionäri toetus ja üksikvanemate elatisabi skeem

Alates 2017. aastast makstakse üksi elavatele pensionäridele esmakordselt täiendavat toetust 115 eurot aastas. Elatisabi skeem garanteerib üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha ning elatisvõlglastelt võlgade karmi sissenõudmise.

 

Valitsusel tuli reageerida ettearvamatutele olukordadele

• Estonian Air’i pankroti järel jätkusid lennud uue rahvusliku lennufirmaga. Reisijate lennupiletite kompenseerimiseks eraldas valitsus 6,2 miljonit eurot.

• Raskustesse sattunud põllumeestele eraldati erakorralist kriisiabi ca 33 miljonit eurot.

• Seoses naftahinna langusega otsustas valitsus toetada Ida-Virumaa ettevõtteid:
+ langetades oluliselt keskkonnatasusid ja luues töökohtade toetuse
+ kiirendades tööstusparkide laienemise riiklikku toetamist

 

Taust makronäitajatest 2015. aastal:

• Keskmine brutopalk kasvas 6%, reaalne netopalk 7,8%
• Tarbijahinnad langesid 0,5%
• Eratarbimine kasvas 4,8%
• Registreeritud tööpuudus oli 4,4%
• 2015. aasta maksulaekumine ületas prognoositut 136 miljoni euro võrra
• SKP kasv oli 1,1%

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Kanepi legaliseerimine annaks ühiskonnale vale signaali

Täna korraldasid reforminoored Viljandis kanepiteemalise debati. Kokkuvõtte sellest leiad siit: http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/713579?

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Stabiilne tugi on Toidupangale väga oluline

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lauri-luik-riigi-stabiilne-tugi-toidupangale-on-vaga-tahtis?id=73859223

Riigikogu Toidupanga toetusrühma esimehe Lauri Luige hinnangul täidab Toidupank ülimalt olulist ülesannet ning seega on ka riigi ja kohalike omavalitsuste täiendav stabiilne tugi neile väga tähtis.

“Pealegi ei ole Toidupanga kõrval teist nii arvestatava mõjuga organisatsiooni, kes sama rolli täidaks,” märkis Luik.

Riik on suunanud ja suunab ka praegu näiteks EL-i toiduabi rahasid (2015-2018) puudustkannatavatele peredele toidu ostmiseks, kuid Luik leiab, et ka Toidupanga rahastamine peab olema senisest stabiilsem.

“Kavandame lähinädalatesse kohtumist sotsiaalministeeriumiga, et arutada võimalikku riigieelarvelist rahastamist. Minu hinnangul võiks Toidupank saada rahastatud analoogselt teiste sotsiaalvaldkonna niiöelda katusorganisatsioonidega,” leidis Luik.

Lisaks otsitakse Luige sõnul võimalusi Toidupanga tegevuse täiendavaks toetamiseks. “Üks murekoht, millest soovime ministriga rääkida, on näiteks Toidupanga Tallinna lao rent. Ladu kuulub riigi omanduses olevale Hoolekandeteenused AS-ile. Täna aga küsib AS ruumide eest renti. Riigi jaoks pole see märkimisväärne summa, kuid Toidupangale oleks suureks abiks. Loodan, et leiame sellele koostöös sotsiaalministeeriumiga lahenduse,” selgitas ta.

Täiendavalt näen võimalust Toidupanga tegevust toetada läbi hasartmängumaksu nõukogu projektide, millest oleme Toidupanga juhtidega ka juba rääkinud.

“Olen lubanud omalt poolt abiks olla ka kohalike omavalitsustega suhtlemisel. On omavalitsusi, kes toetavad Toidupanka täitsa arvestatavas mahus, kuid kahjuks leidub ka neid, kes võiksid rohkem panustada. Üritame ka koostöös kohalike omavalitsustega piirkondlikele toidupankadele lisatuge leida,” lisas Luik.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Erakoolidega arvlemine ei ole piinlik praak

Erakoolidega arvlemise teemal viimasel ajal võetud seisukohad ja retoorika, justkui oleks tegu piinliku praagiga, on pehmelt öeldes üllatav ning isegi solvav. Olen alati olnud seisukohal, et olemuslikult pole vahet, kes on kooli pidaja, kas eraomanik, riik või kohalik omavalitsus (KOV), peamine, et tagatud oleks riiklikus õppekavas sätestatud nõuded ja kvaliteet. See, et koolide rahastamissüsteemid on olnud keerulised ja pidevalt muutuvad ning neisse on tekkinud omanditüübiti erinevused, on aga hoopis teise vaidluse koht. Olen igati päri, et need erinevused tuleks kiiremas korras ära tasandada. Loomulikult ei ole normaalne, et riik maksab erakoolidele õpilase kohta 1,6 korda rohkem kui munitsipaalkoolidele, kuid see ei tähenda, et erakoolid oleksid kurjast, nagu ma loen välja viimasel ajal kasutatavast retoorikast. Samuti ei tähenda see seda, et erakoolidega arvlemine oleks kuidagi vale. Vastupidi, see on igati loogiline.

Erakoolidega arvlemise loogika seisneb selles, et kui kaks omavalitsust arvlevad omavahel (nt Ridala vald maksab Haapsalu linnale oma valla elanikest õpilaste pealt, kes käivad Haapsalus koolis), siis peaks samadel alustel arvlemine toimuma ka omavalitsuse ja erakooli vahel. Mina siin küll midagi piinlikku ei näe.

Kui omavalitsuse territooriumil tegutsevad kõrvuti kaks põhikooli, üks munitsipaal- ning teine erakool, siis on igati loogiline, et neid võiks ja peaks kohtlema võrdsetel alustel. Tänane süsteem on selles mõttes küll veidi vildakas, et erakool võib küsida õppemaksu, munitsipaalkool ametlikult mitte (kohustus tagada tasuta kättesaadav põhiharidus). Kuigi me teame, et tegelikult maksavad nii mõnedki lapsevanemad oma laste eest ka munitsipaalkoolis teatud täiendavaid kulutusi, tehes annetusi kooli juurde loodud MTÜ-le. See ei pruugi ka olla üdini vale, kuna tihti pakub kool selle raha eest täiendust riiklikult õppekavale (nt teatriõpe, lisa inglise keele tunnid vms), st kohustuslik tasuta osa on tagatud.

Möödunud kultuurikomisjoni kooseisus sai tehtud ettepanek kaaluda võimalust, et KOV-ilt tegevustoetuse saamisel erakool õppemaksu küsida ei tohiks (riiklikku õppekava puudutava osa pealt). Kuid siin on oluline tähele panna erinevusi koolide sisus ja eesmärkides. Arvan, et kui tegemist on nö selgete erisustega ja täiendavate asjadega programmis, on õppemaksu võimaluse olemasolu igati põhjendatud. Pean silmas nt kristlikke koole – erakooliseaduse järgi võib konfessionaalset usuõpetust õpetada vaid erakoolis, mitte munitsipaalkoolis. See aga ongi õppemaks teatud erisuse eest.

Tänase süsteemi juures on veel üks hüpoteetiline ohukoht, millele on erakoolidega arvlemise kriitikud tähelepanu juhtinud. Kui KOV eeldab, et peab oma vallas elavale nt 100-le lapsele tagama koolikohad ning teebki seda, aga 60 õpilast otsustab minna hoopis erakooli, siis peab KOV maksma justkui kahe kooli eest. St, KOV on valmis ehitanud oma kooli ning peab lisaks munitsipaalkoolis käivatele lastele maksma kinni veel ka nende 60 lapse kulud, kes otsustasid erakooli minna. Nõus, see võib tekitada KOV-ile finantspingeid, kuid seda argumenti ei saa panna vaid erakoolide konteksti. Kirjeldatud hüpoteetiline oht on täna täpselt sama moodi üleval ka omavalitsuste vahel liikuvate noorte puhul. St kui Ridala valla 60 õpilast otsustavad ühel päeval Haapsallu kooli minna, siis peab Ridala vald maksma Haapsalule nende 60 õppuri eest, lisaks pidama ülal oma koolimaja, kus õpib nüüd 60 last vähem.

Ideaalset lahendust ma täna ei näe. Igal juhul peab KOV oma laste koolitamiseks vajamineva summa eelarvesse arvestama, sest laps võib kooli vahetada ühes või teises suunas iga kell. Oleks ju taas ebavõrdne lubada lapsel liikuda teise munitsipaalkooli, kuid keelata tal liikumine erakooli suunal. Mingis osas ja teatud tingimustel võiks aga KOV-idel olla kaalutlusõigus, et kas vastavasse piirkonda on tarvidust täiendavat erakooli luua või mitte, vältimaks koolide nö vohamist. Riigil on siin selged ohjad, kuna haridus- ja teadusministeerium kontrollib koolituslubade väljaandmist. Siingi pole olukord must-valge. Ühe näitena võib taas tuua kristlikud koolid ja konfessionaalse usuõpetuse. See tekitaks väga selge ebavõrdse kohtlemise ohu, kui nt üks kogudus või konfessioon saab luua kooli, teine aga mitte, või et rahastatakse vaid üht.

Kokkuvõtteks. Omal ajal Lukase juhitud ministeeriumi poolt tehtud muudatusettepanek erakoolidega arvlemiseks oli igati teadlik otsus ning lähtus loogikast, et era- ja munitsipaalkooli õpilastel ei tohi vahet teha. Mõlema haridusse tuleb panustada samaväärselt. See, et ministeerium ei suutnud välja töötada adekvaatset rahastamismudelit, mis kohtleks era- ja munitsipaalkoole võrdselt, ei tähenda, et erakoolid oleksid olemuselt halvad või nendega arvlemine oleks kuidagi ebaloomulik. Minu hinnangul on KOV-ide arvlemine erakoolidega igati loogiline ning see peaks kindlasti jätkuma. Toetussummad tuleb aga loomulikult ära tasandada. Kõige selle juures tuleb anda erakoolidele piisav üleminekuaeg muutustega kohanemiseks.

 

Lauri Luik
Riigikogu liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Peaministriga Läänemaal: vehklemishalli ootuses

Eile külastas peaminister Läänemaad. Soovisime temaga rääkida Haapsallu kavandatavast vehklemishallist ja raudteest. Taavi sõnum, et Haapsalu on Eesti vehklemispealinn ning väärib kindlasti ka korralikke treening- ja võistlustingimusi, annab meile kindlust projektiga edasi liikuda. Olen veendunud, et vehlemishall tuleb.

Haapsalu raudtee olulisust, seisus, kus pealinna vahet sõidab igapäevaselt ca 1000 inimest, mainiti pea kõigil kohtumistel. Ma tean, et Taavi mõistab väga selgelt meie plaani ning selle argumente. Kahtlemata andis see käik ka
raudtee taastamise osas kindlust juurde ning süvendas veelgi veendumust, et raudtee pole pelgalt võimalus sõita Haapsalust tunni ajaga Tallinna. Raudtee, see on hoopis midagi enamat: atraktiivsem elu- ja ettevõtluskeskkond, täiendavad töökohad ja parem kvalifikatsioon, suurenev elanikkond ning rohkem võimalusi. Ühe sõnaga- elu 🙂
Külastasime ka noorte kärjäärimessi “Oma rada”, kus peaminister rääkis isiklikust teekonnast ning rõhutas, kui tähtis on teha seda, mida armastad ja mis on põnev, selle asemel, mida ühiskond sulle normideks seab ning mis võib tunduda lihtsam. Mulle küll tundus, et Taavi jutt oli noorte jaoks väga innustav.
Kohtumisel Läänemaa omavalitsusjuhtidega vahetasime mõtteid haldusrefomi teemal, rääkisime taas ka raudtee olulisusest, ettevõtlusest, sh võimalikust investorite plaanist rajada Haapsallu 200 töökohaga andmekeskus, julgeolekust ja haiglate võrgustumisest. Omavalitsusjuhid olid valdavalt veendunud, et Läänemaa jaoks on kõige optimaalsem haldusterritoriaalne lahendus kolm suurt omavalitsust: Haapsalu+Ridala, Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Läänemaa ning lisaks saarelise erisusega Vormsi.
Visiidi lõpetasime Haapsalu Uksetehases, mis on üks suuremaid tööandjaid maakonnas. Ettevõtte juht Ago Soomre andis peaministrile ülevaate uksetehase tegemistest, rääkis murest seoses liigse bürokraatiaga (mis puudutab eelkõige pakendimajandust) ning näitas meile tootmist. Väljakutsena mainis ta kvalifitseeritud tööjõu puudust ning rõhutas, et kahtlemata aitaks raudtee ka tööjõu paremale liikumisele kaasa.
 
Neljapäeva õhtul kohtusime erakonnakaaslastega pidulikus õhtusöögilauas.
Aitäh Sulle Taavi, olid palju abiks! Suur tänu ka kõigile erakonnakaaslastele ja nende kaaslastele, oli meeleolukas õhtusöök.
L
Kategooria: Blogi Kommentaare: 0