Lahingus pooli ei vahetata

Esiteks tänan kõiki Haapsalu inimesi, kes käisid valimas ja oma arvamust avaldasid. Valija tahe on demokraatlikus ühiskonnas püha ning väärib austust. 

Olen alati asjaajamistes katsunud hoida konstruktiivset ja mõistlikku joont, nii plaanin ka Haapsalu linnavolikogus tööle asudes käituda. Üks asi tuleb aga enne puhtalt lehelt alustamist ära klaarida, sest nii on õige. Jätsin selle kirjatüki teadlikult valimistejärgsesse aega, kuna ei soovinud lisada vürtsi märtrioreooli võtjatele, eesotsas Urmas Suklesega, kes erakonnale selja pöörasid ja avalikkusele moonutatud juttu esitasid.

Musta pesu avalik pesemine pole ilus, seetõttu hoidsime oma selgitused emotsioonitud ning konkreetsed. Vastaspool käitus erinevalt, mängides lolli ja kuritarvitades emotsioone. Jätkuvalt kehtib põhimõte, et reformierakondlane kandideerib Reformierakonna nimekirjas, mitte selle vastu. Kui erakonna nimekiri ei kõlba, pole ka see probleem. Õige mees astub sellisel juhul erakonnast ise välja. No ei saa nii, et kapten hüppab üle parda ning pärast on solvunud, miks laev ilma temata edasi sõitis ega läinudki põhja.

Olen täiesti päri, et inimesi ei huvita mingi erakonnasisene saagimine. Ei peagi huvitama. Aga mind, kes ma olen ühes Suklesega erakonnas 2000. aastast Haapsalu ja Eesti heaks töötanud, puudutas see rängalt. 2017. aasta alguses sai enam-vähem selgeks, et Reformierakonna Haapsalu piirkonna juht Sukles plaanib valimistel välja tulla erakonnaga konkureeriva nimekirjaga. See polnud omade jaoks üllatus, kuna viimastel aastatel on Sukles korduvalt esinenud erakonnavastaste väljaütlemistega, mis päädis 2015. aasta riigikogu valimistel koguni sellega, et ta soovitas meie peamise poliitilise rivaali Keskerakonna valimislehes hoopis Jaanus Karilaidu valida. Neid näiteid on veel.

Sukles lõi pretsedendi, kui piirkonnajuhina otsustas erakonna vastu oma nimekirja teha ning välistas osade erakonnakaaslaste kandideerimise selles liidus, antud juhul erakonna Ridala piirkonna juhi Reimo Nebokati ja maakonnajuhi ehk minu. Õigustus selleks on juba Suklese suust kõlanud – et saada rohkem hääli ja säilitada oma positsioon. Vaadates valimistulemust, kandis see kaalutlus sel korral vilja. Oleks kandnud ka siis, kui teda erakonnast välja poleks arvatud. Ma respekteerin kõrgelt Suklese valimistulemust, kuid ei austa absoluutselt tema reeturlikku käitumist.

Aasta algusest saadik proovisime Suklest veenda, et üheskoos edasi minna oleks kõige mõistlikum. Kõik osapooled teadsid, et erakonna vastu kandideerimine tähendab erakonna põhikirja punkti 10.1 lg 5-ga vastuollu minekut ning sellega erakonnast lahkumist. Põhikiri sätestab, et erakonna liige on kohustatud mitte osalema mistahes grupi, ühenduse või organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus erakonna programmiliste põhimõtetega. Erakonna vastu tehtud valimisliit, milles keelatakse osadel erakonnaliikmetel kandideerida, on seda kõige ehedamal kujul.

Samal ajal, kui Sukles valimisliitu kokku pani, kandideeris ta Hanno Pevkuri meeskonnas erakonna juhatusse. Hanno võitis ja mõned nädalad hiljem kutsusime kokku koosoleku, kuhu tuli ka Suklese toetatud Reformierakonna esimees Pevkur, et veenda Suklest ikka omadega jääma. See ei aidanud. Ei aidanud ka erakonna peasekretäri Tõnis Kõivu pöördumine ega meie palved. Poole aasta vältel proovisime erakonnakaaslasi korduvalt veenda, nii vestlustes kui kirja teel, aga asjatult. Rõhutasime, et erakonna vastu kandideerimine on kohaliku organisatsiooni lõhkumine ning see on erakonnale halvim, mis juhtuda saab. Kahjuks jäid kõik osalised endile kindlaks. Suklese esialgne lubadus võtta oma nimekirja vaid kaheksa Haapsalu volikogu Reformierakonna fraktsiooni liiget kulmineerus sellega, et kokku meelitati oma ridadesse 21 eelnevalt Reformierakonna nimekirjas kandideerinud inimest. Kaheksa nendest kuulusid erakonda.

Siiski leidus neid, kes ei olnud nõus oma meeskonda hülgama. Nii moodustus Reformierakonna nimekiri, mille liikmed olid veendunud, et erakonna põhikirjast tulenevad otsused on valijate ja lojaalsete erakonnaliikmete suhtes aus enne valimisi ära teha. See aitas vastata ka inimeste küsimusele – mis vahe on Reformierakonnal ja valimisliidul Hari.

See lugu tuli ära klaarida, kuna ebaõiglane on olnud kuulda endiste erakonnakaaslaste jutte sellest, et keegi on neile liiga teinud ning nad tunnevad end solvatuna. Laske neil end solvatuna tunda, kelle te reetsite. Nagu öeldud, mina alustan Haapsalu linnavolikogus tööd puhtalt lehelt. Selle kirjatükiga jätan toimunu seljataha. Soovin oma kodulinnale tuult tiibadesse ning teen kõik endast sõltuva, et Haapsalust saaks kasvava elanikkonnaga, kiirelt arenev ja maailmas tuntud kuurort, kus inimestel on hea elada, töötada ning oma perekonda kasvatada.

 

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.