Haridus vajab jätkuvalt reforme

Riigikogu võttis möödunud nädalal vastu uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS), mis tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama. Seadus toetab kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsema gümnaasiumihariduse teket. Kuid vaatamata kinnitatud koolireformile vajab haridusvaldkond jätkuvalt edasiarendamist.
Riigikogus ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes PGS-i eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi selle koosseisu ajal. Seaduses on sätestatud mitmed olulised valdkonnad õppetegevuse ja koolitöö paremaks korraldamiseks, seda nii õpetaja ja koolijuhi kui ka õpilase ning lapsevanema seisukohalt vaadates.

Nii näiteks on seaduses defineeritud õppekava alusväärtused, kus on selgelt välja toodud põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded ning õppe korraldamise põhimõtted. Selgelt on lahutatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Kui põhikooli õppekava on rangemini paigas ja üldbaasi loov, siis gümnaasiumi õppekavas on senisest enam valikuvabadust edasiseks suunavalikuks läbi mitmete valikainete.

Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele läbi osapoolte kohustuste ja vastutuse täpsustamise ning väljalangevuse vähendamisele läbi paindlikumate õpivõimaluste.

Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele koolis on pühendatud terve seaduse peatükk, kus on täpsustatud kooli õppekorralduslikke kohustusi, nt eripedagoogilise, psühholoogilise ja sotsiaalpedagoogilise teenuse kättesaadavus. Samuti on reguleeritud klassikomplekti suurused lähtuvalt puudeliigist. Täiendatakse ja muudetakse ka rahastamise aluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ja hariduslikke erivajadusi.

Vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamiseks koolis on loetletud terve rida olulisi meetmeid alustades osapoolte õiguste ja kohustuste määratlemisest, abinõudest vägivalla ennetamiseks ning lõpetades järelevalve ja mõjutusmeetmetega.

Seaduses on mitmeid teemasid, mis tekitasid ka avalikkuses põhjalikke debatte ja arutelusid. Näiteks vaidlus koolikohustusliku ea üle, mida sooviti tõsta aasta võrra, kuid milleks jäi lõpuks ikkagi täna kehtiv 17 eluaastat. Täna kehtival kujul säilib ka kohalike omavalitsuste vaheline tasaarvlemine ühe omavalitsuse territooriumil elavate, kuid teise koolis käivate õpilaste osas. Uue seadusega lisandub ka erakoolidega arveldamine munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumi astmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Samuti usundi- ja riigikaitseõpetus. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb edaspidi sooritada kolm riigieksamit (eesti keel, võõrkeel ja kitsam või laiem matemaatika). Lisaks uurimistöö ja komplekseksam, mis sisaldab õppesuuna peamisi aineid ning sotsiaal- ja loodusteaduste alusaineid. Eksam tuleb sooritada vähemalt 50%-le. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda.

Kuigi suur töö on PGS-i vastuvõtmisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi reformimist.

Nii näiteks tuleb enam rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada senisest veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks ning enamat vabadust pakkuvateks. E-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud õppematerjalid ja loodud võimalused interaktiivseks õppetööks, peab olema üks prioriteetidest.

Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.

Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata  ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.