Haridusmaastik korrastub

Minu sõnavõtt Riigikogus PGS-i III lugemisel
Oluline samm haridusmaastiku korrastamisel on uue PGS-iga astutud, kuid Eesti haridusvaldkond vajab jätkuvalt reformimist.

Riigikogus ligi poolteist aastat väldanud töö tulemusena kujunes PGS-i eelnõust üks põhjalikumalt arutatud seadusi selle koosseisu ajal. Kaasatud olid väga mitmed osapooled ja huvigrupid, mis pani aluse laiapõhjalisele arutelule ning mille tulemusena sai esialgu üsna palju küsimusi tekitanud reformikavast suhteliselt hea seaduseelnõu.

Uus PGS tagab parema üldhariduse kvaliteedi ning suunab omavalitsusi koolivõrku korrastama toetades kodulähedaste põhikoolide säilimist ning kvaliteetsema gümnaasiumihariduse teket.

Seaduses on defineeritud õppekava alusväärtused, lahutatud on põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Olulist rõhku on pööratud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamisele ja väljalangevuse vähendamisele. Samuti hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisele ning vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise tagamisele koolis.

Kehtival kujul säilib senine koolikohustuslik iga- 17 a. Kohalike omavalitsuste vaheline tasaarvlemine jääb samuti täna kehtivale kujule. Lisandub erakoolidega arveldamine munitsipaalkoolidega samadel alustel. Ettevõtlusõpetus on nüüdsest gümnaasiumi astmes kooli jaoks kohustuslik, kuid õpilase jaoks vabatahtlik. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb edaspidi sooritada kolm riigieksamit (eesti keel, võõrkeel ja matemaatika). Lisaks uurimistöö ja komplekseksam. Gümnaasiumiastmes peab edaspidi olema tagatud vähemalt kolm õppesuunda.

Kuigi suur töö on PGS-i väljatöötamisega ära tehtud, peame hariduse kvaliteedi edasiseks tõstmiseks jätkama tänase haridussüsteemi jõulist ja kiiret arendamist. Reformierakonnal on selleks selge plaan.

Senisest enam tuleb rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada veelgi parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet. Siinkohal ei tohi unustada õpetajaameti enamat väärtustamist ning väärilist tasustamist.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta tänased õppekavad veelgi paindlikumateks ning õpilasele enamat vabadust pakkuvateks, et ise kujundada oma haridustee. Paindlikud õppekavad peavad looma ka võimalused mitmekesiseks huvihariduseks.

E-kooli arendamine digitaalsest hinnetelehest multifunktsionaalseks e-õppekeskkonnaks, kus on kättesaadavad vajalikud õppematerjalid ja loodud võimalused interaktiivseks õppetööks, peab olema üks prioriteetidest.

Selleks, et vähendada õpilaste väljalangevust põhikoolist ning parandada koolikohustuse täitmist, peab enam rõhku panema kvaliteetsele alusharidusele.

Senine seadusandlus, mis käsitleb haridust koolitüüpide või majakarpide kaupa tuleks muuta haridusastmeid sisuliselt käsitlevaks. Uus alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse seadustik kehtestaks standardid haridusastmete sisule ja jätaks vabaduse koolivormide osas.

Kindlasti on tarvis enam rõhku pöörata  ka vähemusrahvustest õpilastele, et nemadki oleksid edukalt lõimitud kvaliteetset haridust andvasse Eesti haridussüsteemi.

Kui me tahame Põhjamaade parimat haridussüsteemi, siis peame reformidega jätkama. Reformierakonnal on selleks selge plaan.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.