EOK täiskogu

Eile (28.04) osalesin Eesti Olümpiakomitee (EOK) täsikogul, kus lisaks aastaaruannete kinnitamisele valisime ka uue täitevkomitee liikme, kelleks sai Jaak Salumets. Esindajate kogu liikmeks sai Edgar Savisaar uisuliidust.

Teisele legendaarsele korvpallurile Jaak Lipsole omistasime EOK aunimetuse. Lisaks võtsime EOK liikmeks vastu Eesti Muaythai Liidu (Taipoks) ja vaatasime üle Eesti Spordi Kongressi poolt seatud sihtide täitmise.

Värske EOK täitevkomitee liikme Jaak Salumetsaga. Foto: delfi.ee

Värske EOK täitevkomitee liikme Jaak Salumetsaga. Foto: delfi.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Sawasdee krup, sabai dee, chok dee krap

Kahe paari liibuvate pükste, kolme windstopperi jaki, mütsi ja kinnaste vahetamine lühikeste võistluspükste vastu on iga jooksumehe unistus sombuses Eesti kevades. Nii ma siis täitsingi oma unistuse ühes Eesti käimistippude- venna Marguse ja Lauri Lelumehega.

Vaade hoovile Centara Kata hotelli aknast

Nüüd, kus päevitus hakkab oma esialgset jumet kaotama, on paras aeg võtta kokku kaks unustamatut nädalat Tais Phuketi jooksulaagris.

Vaade tüüpilisele kuurorditänavale

Pole just kõige tavapärasem paik treeninguteks- sama hästi võiks suvel joosta Haapsalu promenaadil- kuid samas suutis Phuket külmale Eesti kevadile kõvasti konkurentsi pakkuda. Sestap jäi soovitud kilometraažki oodatust väiksemaks, kuid eks see ole paratamatu, kui üritad ühendada turismireisi ja treeninglaagrit.

Krunti alla võtmas

Krunti alla võtmas

Lennukist hommikul kolmveerand viie paiku välja astudes oli tunne nagu mingi Tai neiu föönitaks aurusaunas keha. Seda ma olin pikka aega oodanud.

Buddhale peab laud alati kaetud olema

Esimene päev peale 12-tunnist lennureisi (eriti päevale vastu sõites), pole just kõige magusam unistus. Samas, teadmine sellest, et kaks järgmist nädalat ei pea pikki pükse enam jalga tõmbama ning särk on soovitatav vaid Buddha juurde minnes selga panna, toitis füüsist ja vaimu piisavalt, et veidi üle tunnine bussireis Centara Kata hotelli vastu pidada. Järgnes paar tundi ilmselt elu kõige magusamat und.

Lauri ja Margus tuk-tukis- nendest masinatest seal puudust ei ole

Lauri ja Margus tuk-tukis- nendest masinatest seal puudust ei ole

Peale kerget 10 km avatreeningut suundusime Phuketi elu uurima. Massaažisalong, laundry, tailor, ladybar, restoran, massaažisalong, pood, laundry, tailor, massaažisalong, go-go bar, massaažisalong (teid ääristamas Tuktukid ja rollerid, peakohal mustmiljon elektrijuhet, mis tegid kummalist häält, kui vool neid läbis) jne… võib kokku võtta tüüpilise tänava Phuketil. Ma ei kujutanud ette, et ühe tänava läbimine nii raske võib olla. Ei täheldanud kordagi, mil oleks saanud tänava ühest otsast teise liikuda ilma, et meid mõnda massaažisalongi või go-go baari poleks üritatud tõmmata. Ega Margus ja Lauri selles osas õnnelikumalt pääsenud. Siiski jäi aega ka treeninguteks.

Väike vandiste, kes jumaldab banaane

Väike vandiste, kes jumaldab banaane

Esimesel nädalal õnnestus vaatamata seniidis paistvale päikesele ja 35 soojakraadile teha kaks kiirustreeningut (11 km fartleki- 8*1 min kiirendustega ja 9 km- sees 4*1 km tempokalt üle 1 km). Pika otsa asendasin tutvusmisjooksuga Kata beachilt Pa Tongi. 21 km 35-kraadises kuumas ning üsna hardcore mägises reljeefis kulgeval trackil oli paras katsumus ning intensiivsuselt kindlasti võrreldav 35 km-se rahuliku otsaga tasasel Eesti pinnal. Lisaks 2 jõutrenni ning taastavad treeningud.

Reisi tegelik eesmärk oli treening!

Reisi tegelik eesmärk oli treening!

Kuna esimesse nädalasse jäi kahepäevane matk Khao Soki džunglisse (kus minu üllatuseks jooksuradu polnudki), siis kannatas kilometraaž selle all üpris kõvasti. Tuli leppida vaid 112 km-ga (10 treeningul). Omaette jõutrenni eest oli muidugi paaritunnine matk Khao Soki view pointi mäetippu. Margus ja Lauri, kelle kiirkäimise treeningspetsiifika nõuab siledat, tasast ja kõva põhjaga pinnast, pidid nii mõnegi treeningu seetõttu tegema jõusaali jooksulindil, kuhu minagi paaril päeval sattusin.

Khao Soki džungel on midagi hingele

Khao Soki džungel on midagi hingele

Khao Sok oli elamus omaette. Maailma vanimad vihmametsad olid täis üllatusi- võrratult puhas õhk, tuhandeid liike floorat ja faunat, täielik eraldatus, puhtus- paradiis. Seda tuleb hoida ning peaks selgitama ka neile, kes meie kopse pidevalt langetavad. Kuigi ma tiigrit ja elevanti ei näinud, oli džungel täis põnevat elu. Alustades gibonitest ja lõpetades koolibriga. Ööelu oli ärev. Džungel laulis nii kõvasti, et ega väga sõba silmale saanudki, võib-olla oli see tingitud ka sellest, et mind tabas sel ööl ootamatu kõhuviirus.

Veest sirutuvad uppunud puud

Veest sirutuvad uppunud puud

Suur osa rahvuspargi mägisest pinnast on omal ajal üle ujutatud mageda jõeveega, et rajada hüdroelektrijaam Malaisiale elektri müümise eesmärgil. Selle tagajärjel on Khao Sokist kujunenud päris huvitav kooslus. Kunstlikult paisutatud vesi on üle ujutanud orud nii, et ca 30m puude tipud siiani veest välja ulatuvad. Kuigi vee alla jäi kaks küla ning räägitakse, et loomad ei võtnud seda ujutust kuigi sõbralikult vastu, tundub õnneks, et loodus on seal taas oma tasakaalu saavutanud.

Hiina kaljud olid Khao Soki üks omanäolisemaid kivimoodustisi

Hiina kaljud olid Khao Soki üks omanäolisemaid kivimoodustisi

Kliima ja rannad on Tais maailma parimad. Vähemalt nii on mulle kinnitanud päris mitu inimest. Ja kui võrrelda nt Paralepa või Venice beachiga, siis tõepoolest on erinevus merevees, rannaliivas ja põhjas märgatav. Tai on imeline.

Ma olen kogu aeg tundnud, et metsa ma kuulun

Ma olen kogu aeg tundnud, et metsa ma kuulun

Esimese nädala märksõnad: Tai massaaž, go-go bar, matk Khao Soki rahvusparki, džunglikoopad, Tuk-Tuk, sõit Phuketi saare lõunatippu, kohtumine elevantidega, rand, päike, ookean, kõhuviirus, vene keel, veel kord päike, Tai tüdrukud (?).

Kui tahad metsikut loodust, siis pead seda saama lõpuni

Ülaloleval pildil kujutatud õlgelamus ööbimine on kahtlemata elamus omaette, mida nii naljalt tsiviliseeritud maailmas ei koge. Soovitan kindlasti proovida. Kui ma mingil hetkel kujutasin ette öist džungli vaikust, siis eksisin ikka 100-ga. Sellist lärmi pole öösel isegi Hollywoodi ukse taga.

Ujuv küla Khao Soki vihmametsas

Kogu küla ujus veel. Tavapäraselt olid need majakesed mõeldud kahele inimesele, kuid kuna meid oli kolm, siis vedasime ühe madratsi juurde, mispeale maja all olev vesi läbi põranda üsna jõuliselt lähenema hakkas. Siiski, ära me ei uppunud.

Teekond koopasse tuli läbida mööda jõesängi

Teisel nädalal kannatas juba rohkem vajutada, kuna päike oli asendunud pilvede ja kerge hoovihmaga (mis pärast meie lahkumist Phuketilt kujunes üleujutavaks mussoonvihmahooks). 11 treeningul sai kogutud 150 km.

Tegelikult oli see treeninglaager, päriselt ka

Tegelikult oli see treeninglaager, päriselt ka

Sellesse nädalasse mahtus ka 2 lõigutrenni (10 km- 10*1 min järsku mäkketõusu, vahele 2 min allamäge sörki ja 14 km- 5*1,3 km lõigud, vahele 1,3 km rahulikult ümber väikese tehisjärve), 2 jõutrenni ja taastavad otsad. Nädala naelaks kujunes pikk ots- 30km, peale mida pidin veetma 30 h voodis päikesepistet ja palavikku põdedes, jubeldalt higistades. Järgmise päeva õhtul õnnestus siiski taas rajal olla.

Teel Maya beachile möödusime ka kuulsast Vikingi koopast

Teel Maya beachile möödusime ka kuulsast Vikingi koopast

Järgmised 8 päeva veetsime uues hotellis. Kuigi ka esimene valmistas meile positiivse üllatuse, oli Centara Karon tunduvalt vingem. Ümbruskond analoogne Kata beachiga. Tänavamuster oli ka siin suht sarnane- massaažisalong, tailor, restoran, pood, massaažisalong, go-go bar, massaažisalong jne.

Paradiisirand- Maya beach

Paradiisirand- Maya beach

Meelde jäi laulev rannaliiv, mida Eestis võib kohata nt Roosta rannas Läänemaal. Kui võrrelda Paralepa ja Karoni beache, siis kindlasti on erinevus vee soolasuses, põhjas, rannaliivas, vee sügavuses, värvuses ja maitses. Kui Paralepas võib heal juhul saada vistrikud, siis Phuketil saab korraliku soolakihi, mistõttu pakkusid hotelli basseinid teinekord suht head vaheldust. Kuigi sedapuhku oli asendatud sool klooriga.

Kohting kohalike kuningatega Monkey islandil

Monkey islandi asukad olid vahvad. Nad jõid ja sõid meeleldi kõike, mida rumalad turistid neile kätte andsid. Oleks asi piirdunud puuviljadega, poleks hullu. Kuid need tegelased on juba harjunud kokakoola jm ameerikalikku kööki kuuluvaga. Mina piirdusin siiski vaid banaani pakkumisega, mis haarati sujuvalt õhust.

Ööd on siin Phi-Phi Donil meeletud, päevad imelised 😉

Nädala vahvamate elamuste edetabelit juhib tripp järgmistele objektidele: Phi Phi island, monkey island ja Maya beach.

Templid on budistide meelispaigaks, neid on siin palju

Templid on budistide meelispaigaks, neid on siin palju

Tagant-järgi tarkusena peab tõdema, et tänaval müüdavad reisipaketid on muidugi kõrgema klassi haltuura. Lubatu ja tegelelikkus kattusid ca 30% ulatuses. Aga seegi hea, sest näha sai nii Viking Cave (millest me kaugelt mööda sõitsime), Maya beachi (kus me ei randunud, vaid snorgeldasime ca 700m eemal), kohtusime ka metsikute ahvipoistega Monkey islandil ning jalg sai tõstetud ka Phi Phi islandile, kus tuli soetada sümboolse tasu eest pilet saarele pääsemiseks (all included reis ikkagi:).

Ilmselt mitte kõige noorem riitusepuu

Ilmselt mitte kõige noorem riitusepuu

Samas panen Phi-Phi reisi koondhindeks 10 palli skaalal 8. Vaatamata sellele, et kattuvus lubatuga oli väike ning päike vedas meid alt, oli tegu siiski suurepärase elamusega.

Mediteeriv munk

Kui Phuketi randadele üldse midagi ette heita, siis on see inimmass ning need tobedad päikesevarjud alloleval pildil. Ülejäänu on aga super.

Ilus rand Phuketi lõunatipus jättis kustumatu mälestuse

Unustamatuima elamuse osaliseks Phi-Phi reisil sai muidugi Lauri Lelumees, kes otsustas, et snorgeldamine Maya beachi juures laeva ümber pole päris talle ning võttis ühes mu vennaga ujuda (miskipärast ilma vestideta) ikka sinna välja, kus Leonardo DiCaprio oma kuulsat The Beachi filmis. No ja kui Margus poleks varem tagasi hakanud ujuma, siis oleks meie laev ilmselt rahuliku südamega ka tema maha jätnud.

Vaade hotelli rõdult Centara Karoni hoovile

Siiski läks vaid nii, et üksikule paradiisisaarele (või selle vetesse) jäi kadunuks 1 mees, Lauri. Kui me siis Margusega üritasime laevakaptenile meeleheitlikult selgeks teha, et lubatud snorgeldamisajast (1 tund) pole veel 40 minutitki täis ning meie sõber alles ulbib kuskil ookeanis, siis too naeratas ning ütles, et küll ta järgi ujub. Ei aidanud siin ükski rohi. Laurit jäid meile meenutama vaid temast laeva jäänud rihmikud ja särk… Siiski lõppes kõik hollywoodilikult hästi. Lauri suutis end õnneks organiseerida mingite itaallaste laevale, peesitada enne seda veel paar tundi Maya beachil ning seejärel tulla meile Phi Phile järele. Agressiivsetest ahvidest ja kanuuretkest Monkey islandil, maitsvast Tai lõunast ning bobmarleylikust jamaikastiilis rannapeost jäi Lauri muidugimõista kahjuks ilma.

Vihm on hea vaheldus kuumale päikesele

Nagu vihmametsapiirkonnale kohane, pole ka Phuketi kuurortitänavatel vihmasajud haruldus, pigem täiesti tavapärane kaste kõrvetavale kuumusele vahelduseks.

Banaanipuude vilus

Banaanipuude vilus

Üks paljudest uutest asjadest, mida ma Tais õppisin, oli see, et nüüd ma eristan banaanipalmi teistest palmidest. Isegi siis, kui sel parasjagu vilju küljes pole.

Need olid üksikud korrad, mil Tai köök asendus ameerika- või euroopalikuga

Tai köök on vaesele eestlasele suhteliselt taskukohane, eriti kui valida veel kohti, kus einestevad kohalikud. Kuid äärmuslikel juhtudel võetud euroopa või ameerika road (nt burks:) olid ikka üpris hinnasoolased. Coca-cola kohta see ei käi.

Phi-Phi

Selline näeb välja üks Phi-Phi saartest, mille siseküljel peidab end maailma ilusaimaks rannaks peetav Maya beach. Ainus asi, mille pärast süda verd tilkuma jäi, olid oma värvuse kaotanud korallid. Sellest imeilusast allveemaailmast oli seal kahjuks järgi vaid hall mass.

Taile on iseloomulikud pika "sabaga" mootorpaadid ja päevitunud tegelased

Massaažiteenus on Phuketil restonduse kõrval vaieldamatult üks käiberikkamaid ettevõtmisi. Kuna Phuketil ei ole ühtegi meesmassööri, küll aga on lugematul hulgal massaaži ihkavaid naisturiste, siis võiks massaažipaberitega mehel sealne töö päris hea varanduse kokku tuua. Margus ei saanud treeningute ja töökohustuste tõttu seda äri seal kahjuks siiski ajama hakata.

Pühendatud ühele mu treeningkaaslastest

Pühendatud ühele mu treeningkaaslastest

Neile, kes otsivad head söögielamust, on Tai analoogselt kliima, merevee ja loodusega kui paradiis- Tom yum-i supp ning tuhanded teised road, mille läbivaks komponendiks on kõikvõimalikud mereannid, katavad sealset söögilauda igapäevaselt. Hinnad on nendel hõrgutistel siiani suhteliselt taskupärased ka keskmisele Tai turistile nagu näiteks meie. Eesti mõistes kordi odavam on muidugi massaaž ja selle analoogid. Firmakaubad aga kohati kallimadki kui meie kallis Eestis. Turustuff on endiselt soodne. Siiski on mulle jäänud juttudest kõrvu, et hinnad on seal aastate ning tohutute turistihordide mõjul ikka mitmekordistunud.

Aksel oli üks paljudest kutsudest, kes Phuketil ringi hängis

Aksel oli üks paljudest kutsudest, kes Phuketil ringi hängis

Teise nädala märksõnad: pilved ja vihmahood, täiskuu, mõõn, ookeanilained ning suplus nendes, Phi Phi, vene keel, kogukad skandinaavia mehed ühes õblukeste Tai tüdrukutega, päikesepiste, gatorade ja vesi, kohtumine eestlastega, kadunud Lauri otsingud, kohtumine ahvidega.

Nii häid pannkooke (banaani täidise ja magusa kastmega) oskavad peale selle venna teha vaid mu ema ja mamma

Nii nagu me saabusime Taisse varahommikul kella viie paiku, nii alustasime ka tagasisõitu samal ajal, kui sõbrad Eestis alles eelmisel õhtul põhku pugesid.

Viimane pilt varahommikusest Phuketist (pane tähele poe ees magavat koera)

Tai pohh, kui me sinna tagasi ei lähe 🙂

Krap

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik: Kõik spordis osalejad peavad mängima ausalt

Riigikogu kultuurikomisjoni liige, värskelt loodud spordi- ja liikumisrühma juht Lauri Luik ütleb, et sporti reguleerivate dokumentide sisu on mahukas, kuid üldine iva lihtne – kõik spordis osalejad on kohustatud mängima ausalt.

Intervjuu ETV-le. Lauri Luik

“Dopinguvastase võitluse reeglid on väga mitmes seadusaktis reguleeritud nii rahvusvaheliselt kui Eesti piires,” sõnas Luik ja lisas, et ettekirjutused kehtivad allakirjutanud riikide kõikidele alaliitudele ja sportlastele.

Riigikogu võttis Eestis Spordiseaduse vastu 1998. aastal ja 2006.aastal jõustus täiendatud Spordiseadus. WADA koodeksile suurema mõju andva UNESCO konventsiooni on kinnitanud 156 riiki. Kohalikul tasandil reguleerib Eestis dopinguvastast võitlust Spordiseadus ning Karistuseadustik.

Spordiseaduse paragrahv 11 ütleb, et sportlane ja tema treener peavad tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on rahvusvahelises konvensioonis kirjas. Teiseks ütleb spordiseaduse paragrahv 11, et sportlane, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud või hoidunud proovidest, jääb ilma õigusest saada riigipoolsetelt institutsioonidelt toetusi ja stipendiume sellel võistluse ja keeluperioodil, mis tal on rahvusvahelise alaliidu poolt määratud.

Karistusseadustiku paragrahv 195 ütleb seda, et ravimi, mida manustatakse dopingu eesmärgil, välja kirjutamine, selle tarvitamisele kallutamine või andmine sportlasele on karistatav rahatrahviga.

2007. aastast tegutseb Eesti Antidopingu juhina, kaugushüppe Eesti kõigi aegade viienda tulemuse omanik Kristel Berendsen, kelle sõnul mõjutas masu ka dopinguproovide arvu.

“Alguses oli kuni 2008-nda aastani tõusvas joones, tegime 200 proovi Pekingi olümpiaastal aga siis väike majanduslangus ja riigi ja olümpiatoetused natuke väiksemad, et kukkusime tagasi sinna 150 piirile. Selleks aastaks on prognoos uuesti 200-kanti jõuda,” rääkis Berendsen dopinguproovide võtmisest Eestis.

Viimase aja keskmine näitaja on Berendseni sõnul neli patustajat aastas, kelle proov on olnud kas positiivne või kes on keeldunud dopinguproovist. Dopingukontrolle on Eestis üle kümne ning Eesti Antidopingult tellivad proove rahvuslikud alaliidud, rahvusvahelised alaliidud või ROK koostöös WADA-ga.

ERR SPORT/ETV SPORT

VAATA KA VIDEOT SIIT!

Loe ka siit:
Riigikogus moodustati Spordi toetusrühm
http://www.lauriluik.ee/riigikogus-moodustati-spordi-ja-liikumisharrastuse-toetusruhm/

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Tagasivaade viimastele kuudele

Tegemised 1. detsember 2010- 6. märts 2011

Valimistesaginas läks sedavõrd kiireks, et ei jõudnud isegi oma traditsiooniks kujunenud tegemisteülevaadet terviklikul kujul kirjutada. Nüüd siis parandan selle vea, et võtta kokku eelmise, XI koosseisu viimaste kuude tegemised.

Kuna minu kampaaniaplaan oli ajatatud nii, er põhiline ja kõige aktiivsem töö algab 2010. aasta lõpus, siis just sel perioodil moodustasid lõviosa minu tegemistest just kampaaniale suunatud ettevõtmised.

3. detsembril osalesin erakonna korraldatud Suurel Majanduskonverentsil, kus arutlesime, kuidas minna vastu uuele majanduskasvule.

Noortekogu esimees kõnet pidamas

Noortekogu kongress oli, nagu ikka, tasemel.

Detsembrikuusse jäi riigi 2011. aasta eelarve vastuvõtmine, mis on ühtlasi ka uue eelarveaasta tähtsaim dokument.

EELK Haapsalu koguduse nõukogu koosolekul, 11. detsembril, rääkisin kogudusekaaslastele oma plaanidest uue riigikogu koosseisu ajal.

Nagu juba traditsiooniks kujunenud, kulges nädalavahetus kampaaniatähe all.

Detsembri 14. päeval toimus ka selle aasta viimane koopaorav, kus vaatasime tagasi möödunud neljale aastale.

Pidulik koopaorav

MES-i (Maaelu Edendamise Sihtasutus) nõukogu koosolek oli sel korral pidulikum kui varem. Kogunesime Volga restorani, et teha tavapärast projektihindamist ning seejärel võtsime tööaasta einelaua taga kokku.

Hasartmängumaksu nõukogu aasta viimane koosolek toimus samuti veidi pidulikumas õhkkonnas. Sisu oli aga tavapärane- jagasime headele projektidele toetusi.

Riigikogu istungjärgu lõpetas jõuluvana külaskäik, mis, nagu ikka, oli vürtsitatud heade kildudega.

27. detsembril osalesin Haapsalu Toomkirikus Johannesepäeva aktusel. Oleksin oodanud veelgi aktiivsemat osavõttu, kuid ka pool saali on kiirel ja sündmusterohkel aastalõpuajal hea tulemus.

Veel viimastel detsembrikuu päevadel kohtusime haridusministeeriumis, et pidada skype vahendusel maha videokonverents Eesti hariduse arendamise teemal.

1. jaanuaril saabus uus aasta. Uue aastaga ka euro.

2011. aasta esimesel RE juhatuse koosolekul oli lisaks päevapoliitilisele arutlusel loomulikult ka valimised ning erakonna uus programm.

7. jaanuaril kõnelesin Läänemaa spordikonverentsil riigi võimalikest suundadest spordivaldkonnas. Kohal oli suurem osa Läänemaa spordiaktivistidest.

Järgmisel päeval osalesin Viljandimaal ERNK eestseisuse koosoekul, kus modereerisin debatti valimisea langetamise teemal ning rääkisin oma teekonnast poliitikasse.

Noortekogu eestseisus

10. jaanuaril külastasin Haapsalu Rotary klubi ning tutvustasin oma nägemust järgmiseks RK koosseisuks.

12. jaanuaril toimus taas kord erakonna juhatuse koosolek, kus lõime lukku viimased RE programmilõigud. Järgmisel päeval kogunesime taas MES-i nõukoguga, et otsustada maaelu arendamisele kaasa aitavate projektide üle.

Minister metsapealinna avamas

14. jaanuaril kuulutasime keskkonnaministri ja linnapeaga metsapäeva raames Valgevälja metsas Haapsalu metsapealinnaks.

Nädalavahetusel toimus RE üldkogu, kus kinnitasime valimisnimekirjad ning erakonna programmi. Järgnes meeleolukas ball.

19. jaanuaril kohtusime FraMares Haapsalu koalitsioonikaaslastega.

Riigikogus oli 20. jaanuaril arutlusel õppetoetusi puudutav temaatika. Esindasin erakonna seisukohti.

25. jaanuaril kohtusime Saare-, Lääne-, Hiiumaa riigikogu kandidaatidega ning panime paika ühise tegevusplaani valimisteks.

Samal päeval hakkas kehtima ka poliitilise välireklaami keeld, mis tähendas minu jaoks seda, et pidin oma näo linnapildist kahjuks eemaldama.

Ega see egole hästi mõju

28. jaanuaril kohtusime RE Lääne MKO juhatusega, et teha viimaseid plaane valimiste võitmiseks Läänemaal. Tundub et läks asja ette.

Järgmisel päeval avasime Haapsalu Universaalhalli. Oma sõnavõtus juhtisin tähelepanu liikumisharrastuse aktiviseerimisele ning tervislikele eluviisidele. Loe sõnavõttu SIIT.

Nädalavahetust kaunistas taas kord tänavakampaania. Loe kampaaniategemiste kohta lähemalt SIIT.

Nagu näha noori poliitika huvitab!

2. veebruaril osalesin Haapsalu Gümnaasiumis valimisdebatil. Loomulikult kasutasin ma seda võimalust aktiivselt, kuna sinna kooli kahjuks poliitikuid tavapäevadel ei lasta. Vaata ka SIIT.

Järgmisel päeval osalesin erakonna valimiskoolitusel, kus sel korral peamises fookuses müügitöö.

5. veebruaril osalesin Läänemaa valdade mängudel. Sel korral pealtvaatajana. Rahvast oli palju nii võistlemas kui ka pealt vaatamas. Vaata pilte.

Üks paeluvamaid alasid oli suusasprint

Õhtul oli Toomkirikus Tartu rahu 91. aastapäevale pühendatud kontsert, millest samuti osa sain.

Ja üllatus, üllatus, nädalavahetuse veetsin jälle tänavatel kampaaniat tehes.

Teisipäeval, 8. veebruaril käisime Läänemaal (Ristil Paliveres ning Ridalas) ringi ja kontrollisime inimeste silmade tervist. See andis hea võimaluse väga mitmete Läänlastega suhelda ning uurida, kuidas neil läheb ning mida nad sooviksid riigis paremaks muuta. Vaata pildimaterjali SIIT.

Järgmisel päeval toimus Palivere mõisas Läänemaa Omavalitsusliidu Päev, kus tutvustasin erakonna seisukohti ning debateerisin teiste kandidaatidega.

10. veebruaril rääkisin ETV-le, mida huvitavat on Reformierakonnal oma programmis pakkuda spordi arendamiseks. Järgneva päeva vältel külastasime silmabussiga inimesi Haapsalu sotsiaalmajas ja spordihoones.

11. veebruaril korraldasime järjekordse ReformParty, mis tõi Africasse jälle täismaja. Sel korral oli külaliseks Mr Happyman.

"Tavapärane" kontrollreid Africasse rikkumisi ei tuvastanud

Järgmisel päeval osalesin aga oma hea varalahkunud sõbra Tõnise mälestuskontserdil kultuurikeskuses. Tänud korraldajatele eesotsas Mauriga, tõeliselt südamlik ja soe üritus oli.

Nädalavahetus taas tänavatel, kus liigub väga palju erinevaid inimesi. See on ääretult põnev. Mõni sõimab vargaks ja lubab tappa anda, kuid valdava osa moodustavad ikka sõbralikud ja reeglina rõõmsad inimesed.

14. veebruaril osalesin Lihulas Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasiumi avamisel, kus kiitsin kahe omavalitsuse, Lihula ja Kullamaa koostööinitsiatiivi.

Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasiumi sünd

Teisipäeval liikusime silmabussiga Kullamaal, Rõudes ja Lihulas. Õhtu lõpetas koopaorav Tallinnas.

17. veebruaril külastasin Kullamaa Hooldekodu ning uurisin, mida saaks teha, et sealsete inimeste elu paremaks muuta.

18. veebruaril osalesin Haapsalu sotsiaalmajas sotsiaaltemaatilisel debatil, kuhu olid kokku tulnud maakonna pensionärideühenduste juhid. Sealt liikusin edasi Kuressaarde linnateatrisse, kus toimus rahvakohtumine. Järgmisel päeval kohtusin Saaremaa noortega.

Pühapäeva sisustasin tänavakampaaniaga ning valijatega kohtumisega Teele kohvikus.

21. veebruaril jagasime hasardi nõukoguga taas headele projektidele toetusi.

Debatt kodukoolis HWG-s

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis toimunud valimisdebatil rääkisin koolikaaslastele oma mõtetest, kuidas Eestit veelgi paremaks muuta.

Vabariigi aastapäev möödus vastuvõttude tähe all. 23. maavanema vastuvõtt Haapsalus, 24. linnapea ning presidendi vastuvõtud Haapsalu kultuurimajas ja Estonias ning 25. vastuvõtt Lihulas.

25. õhtul osalesin Saaremaal noorte valimisea langetamise temaatilisel debatil.

Laupäeval, 26. veebruaril osalesin EELK nõukogu koosolekul, peale seda kohtusime Haapsalu linnarahvaga kultuurikeskuses.

Oma lemmiksaarel Vormsil käisin samuti enne valimisi rahvaga kohtumas. Oi mulle meeldib see saar.

Veebruarikuu viimasel päeval külastasin ühes Ene Kaupsiga Hiiumaad. Käisime koolides jm haridusasutustes. Õhtul kohtusime valijatega kohvikus.

Kõik järgnevad päevad kuni 6. märtsini möödusid tänavatel inimestega suheldes.

Kolmapäeval, 2. märtsil käisime Jaanus Tamkiviga mööda Läänemaad ning uurisime, kuidas saame inimeste elu paremaks muutmisele kaasa aidata. Osalesime ka Haapsalu linnagaleriis näituse “Orav ilma rattata” avamisel.

Järgmisel päeval kohtusime ühes keskkonnaministriga valijatega Hanilas ja Lihulas.

Kõik pingutused, higi, pisarad ja ränk töö kulmineerus 6. märtsil, mil sain hinnetelehe oma valijatelt- 1934 häält. SUUR TÄNU TEILE USALDUSE EEST!

Kodanikukohus täidetud

Kuid see on alles algus. Tõsine töö ootab meid järgmisel 4 aastal alles ees 🙂

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

“Ja” ette koma ei panda

Täna on abiturientidel tähtis päev, paberile tuleb panna oma mõtted ühel alljärgnevatest teemadest.

Mäletan seda tunnet hästi, mäletan ka seda, et mul tuli paberist ja ajast puudu ning seda, et üle ei tohi mõelda. Viimased read kritseldasin paberile siis, kui emakeele õpetaja rahutult oma stuffi kokku pakkis.

Rahu, ainult rahu. Kõik on Sinu sees olemas, kirjuta südamest ning korralikult, siis läheb nii kuis peab. Ja “ja” ette reeglina koma ei panda. Mulle tehti see nii selgeks, et kardan siiani, isegi põimlauses, ja ette koma panna :)))

Minu esimene kirjand läks suht aiataha. Ei tea, kas selle pärast, et 12. klassis oli mu kõige kehvem kirjandi hinne 9 või liigsest agarusest, kuid ometigi, teisest sai asja. Seega, ära põe, lõpeks läheb kõik nii kui nii kenasti 😉

Kerget sulge!

2011. aasta lõpukirjandi teemad:

1. Minu Eesti
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles käsitled Eesti ühiskonna (poliitika, majanduse vms) seniseid saavutusi, probleeme ning võimalikke arenguteid. Too näiteid ja arutle, millised ülesanded Eestit ees ootavad ja kuidas neid täita. Käsitle ka seda, kuidas saaksid sina Eesti arengule kaasa aidata. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

2. Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles analüüsid muutusi, mis on inimeste suhetesse toonud internetipõhised sotsiaalvõrgustikud. Miks paljud inimesed peavad blogi või veedavad suure osa ajast suhtlusportaalides? Mida oleme tänu sotsiaalmeediale võitnud, mida kaotanud? Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

3. Ühiskonna arengu võti on haridus
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles analüüsid, missugune on hariduse koht ja haritud inimeste ülesanded ühiskonnas. Arutle selle üle, mis valdkondades saaksid haritlased ühiskonna käekäiku kõige rohkem mõjutada ning missugust haridust peaks riik praegu ja tulevikus toetama. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

4. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda. (Iiri vanasõna)
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles analüüsid, kui olulised on toetavad ja abistavad suhted inimeste vahel. Võrdle erinevaid ühiskondi (individualistlikke ja kollektivistlikke) ning arutle, kuidas need on mõjutanud inimsuhete iseloomu. Too näiteid elust ja/või kirjandusest. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

5. Igal ajal on oma nägu
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles analüüsid erinevaid aegu/ajastuid nendele omaste tõekspidamiste ja väärtushinnangute kaudu. Toetu ajaloole ja/või kirjandusele ning too esile, kuidas erinevad ajad kujundavad ja muudavad inimeste hoiakuid ning arusaamu. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

6. «Kui palju on asju, mida ma ei vaja.» (Sokrates)
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles käsitled tarbimisühiskondadele iseloomulikke jooni. Arutle, missugused on tarbimisühiskondade väljavaated, kas kaupade ja teenuste tarbimist saab või on vaja kuidagi piirata ning too esile enda seisukoht tänase tarbimiskultuuri kohta. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

7. «Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.» (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles analüüsid, miks inimkond kordab ikka ja jälle minevikus tehtud vigu. Arutle, miks puhkevad ka tänapäeval uued sõjad ning erinevad usulised veendumused põhjustavad lahkhelisid. Too ajaloost ja/või kirjandusest näiteid, kuidas ajaloo õppetundidest pole suudetud järeldusi teha. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

8. Kultuur meis ja meie ümber
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles käsitled kultuurinähtusi meie ümber ning inimest kui kultuurikandjat. Arutle ka selle üle, milline on kultuuri koht ühiskonnas ning kas peab paika väide, et inimene saab eksisteerida vaid kultuuri kaudu. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

9. Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna), milles analüüsid, kas ja kuidas on loetud kirjandus (ilukirjandus, ajakirjandus, teaduskirjandus vms) mõjutanud sinu tõekspidamisi. Arutle, kuidas tekib sild kirjaniku ja lugeja vahele, kuidas kirjandus avardab või muudab lugeja maailmataju ja arusaamasid. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

10. «Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse.» (Theodore Parker)
Kirjuta arutlev kirjand (600–800 sõna) sellest, milliseid eesmärke on inimesed oma elus püstitanud ning mida on nende poole püüdlemine endaga kaasa toonud. Arutledes inimese elumõtte otsingute üle, kasuta näiteid ajaloost ja/või kirjandusest. Võid tõlgendada teemat ka muul moel.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Geoffrey Kiprono Mutai püstitas maratoni maailmarekordi

29-aastane Keenia maratoonar Geoffrey Kiprono Mutai püstitas Bostoni maratonil uue maailmarekordi, läbides distantsi kahe tunni, kolme minuti ja kahe sekundiga.

Foto: Scanpix

2008. aastast etiooplase Haile Gebrselassie nimele kuulunud rekordi purustas Mutai koguni 57 sekundiga. Mehe senine tippmark oli mullu Rotterdami maratonil joostud 2:04.55.

Senisest maailmarekordist oli kiirem ka teine keenlane Moses Mosop, kelle ajaks märgiti 2:03:06.

Hiilgavaid aegu näitasid ka järgmised mehed – Etioopia jooksja Gebregziabher Gebremariami 2:04:53 on kõigi aegade kaheksas tulemus ning ameeriklase Ryan Halli 2:04:58 kolmeteistkümnes.

Naistest võitis keenlanna Caroline Kilel tänavuse hooaja maailma neljanda tulemusega 2:22.36.

ERR SPORT

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Haapsalu 10km maanteejooksu uus isiklik- 34.30

Täna toimus traditsiooniks saanud Haapsalu 10km maanteejooks. Kohal oli paarkümmend jooksusõpra, nende hulgas Eesti maratoni meister Aleksei Saveljev (maratoni isiklik 2.29! Pildil keskel punases).

Kuldne kolmik

Läksin jooksma 3.30 m/km, mis oleks lõppajaks teinud 35 minutit. Tänu tublidele konkurentidele õnnestus aga kilomeetri aega kärpida 3.27-le, mis tegi koguajaks 34.30, kaotus liidrile (Saveljevile) ca 15-20 sekundit. Nii platseerusingi sel korral kolmandale kohale.

Tore, et suutsin oma 2009. aastast pärinevat senist isiklikku (36.34) kärpida 2 minuti ja 4 sekundi võrra.

Mida oleks saanud teisiti teha?
Üks, mis kindel, esimene kilomeeter oli selgelt liiga kiire (3.12), järgmised andsid muidugi selle arvelt pisut järgi- 3.24, 3.34, 3.29, 3.35, 3.36, 3.25, 3.31, 3.38(kaheldav pikkus), 3.02(kaheldav pikkus). Kui suutsime kolmeses grupis joosta kuni suure trummi tõusutippu välja, siis languse peal (ca 800m enne finišit) hakkasid vennad eest ära kippuma. Teise kohaga õnnestus hoida enam-vähem kontakti, kuid ca 400m enne lõppu karistas Saveljev meid ikka korralikult. Ei ole veel sellist tervaust jalas, et oleks talle lõpumeetritel päris üks-ühe konkurentsi pakkuda. Seega, tuleb lõppu treenida, tuleb kiirust treida ning paremini taastuda.

Olgu öeldud, et kilomeetripostide vahed võisid veidi kõikuda, kuid mitte oluliselt. Kogu rada on aga ametlikult IAAF-i poolt mõõdistatud ning tunnistatud 10km trackiks.

Ilm oli jooksuks üsna hea, ca 6-7 kraadi sooja, väike tuul, hommikul tibas kergelt vihma.

Protokoll

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lauri Luik valiti Eesti suurima spordiühenduse presidendiks

Läänlane Lauri Luik juhib eilsest Eesti suurimat spordiühendust – Eesti koolispordi Liitu.

Foto: laanlane.ee

15. aprillil toimunud koolispordi liidu üldkogu koosolek valis uueks presidendiks riigikogu kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige.

Kolmeks aastaks valitud juhatus ja president soovivad jätkata koolispordi senist edukat tegevust koolinoorte liikumisharrastuse ja spordi arendamisel.

Äsjavalitud president soovib, et hea koostöö edendamine kõigil tasanditel – avaliku-, era- ja kolmanda sektoriga – muutuks veelgi aktiivsemaks ja tõhusamaks.

Esimesed konkreetsed sammud on leida võimalusi senisest enamaks õpetajate-treenerite motiveerimiseks ja tunnustamiseks tegelemisel koolispordiga.

Üks olulisi eesmärke on leida võimalusi kehalise kasvatuse osatähtsuse suurendamiseks kooli õppekavas.

Spordiinventari täiustamine ja uuendamine koolide spordibaasides on vajalik õpilaste huvi ja õpikeskkonna ning kehalise kasvatuse aine arendamiseks.

Koolisport peab muutuma kõigile vabalt kättesaadavaks ja huvitavaks.

Lauri Luik usub, et koos valitud uue juhatuse ja kõigi aktiivsete koolispordi osapoolte kaasabil õnnestub järgneva 3 aasta jooksul parandada oluliselt õpilaste kehalist ettevalmistust ja teadlikkust liikumise ning tervislike eluviiside vastu.

Madis Pettai

Eesti koolispordi liidu peasekretär

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Hooaeg edukalt avatud

Möödunud nädalavahetusel toimus Nõmmel 5km maanteejooks. Hooaja avavõistluse kohta polnud ei tulemus ega koht sugugi paha. Sajakonna osaleja hulgas õnnestus joosta 8. kohale ajaga 16.59.

Au võitjale Keio Kitsele, kes jooksis hooaja avavõistluse kohta välja hea aja- 15:21.

Kogu protokolli leiad SIIT!

Esimene pool rajast oli Nõmmele kohaselt päris mägine, sellest ka kaks esimest kilomeetrit aegadega 3:34 ja 3:26, edasi juba 3:18, 3:18 ja 3:19 (keskmine kilomeeter seega 3:24).

Kui Nõmme tänavad olid juba lumest täitsa puhtad, siis esimene tõus alt spordibaaside juurest üles mäkke oli ikka veel päris lume all, eks mõned sekundid kadusid ka sinna.

Siiski oli see jooks vaid kontrollreid ülehomme peetavaks Haapsalu maanteejooksuks (10km), mis on omakorda soojendusjooks 1. mail toimuvaks Viljandi Järve jooksuks (12km), mis omakorda on tühjendus minu põhidistantsiks, maratoniks (42km) Riias 22. mail 2011.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Noored külas

Eile võõrustasin Riigikogus Sinilinnu lasteaia Muumi rühma noori tegijaid. Oi kui asjalikuks tänapäeva lapsed arenenud on 🙂

Väikeste sõpradega Pika Hermanni tornis, foto: Sandra Nuudi

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Riigikogus moodustati spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm

Riigikogus moodustati täna spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühm, kuhu kuulub 34 liiget. Ühenduse esimeheks valiti Lauri Luik, aseesimeesteks Jüri Jaanson, Erki Nool ja Toomas Tõniste.

Noolega, foto: delfi.ee

Luige sõnul on toetusrühma peamiseks eesmärgiks propageerida ning toetada tervislikke eluviise ja sporti tervikuna läbi seadusandluse, teatas riigikogu pressitalitus.

“Üheks oluliseks teemaks on kehalise kasvatuse osakaalu suurendamine ning sportimistingimuste parandamine Eesti koolides. Kindlasti on meie prioriteediks treeneriameti väärtustamine läbi sotsiaalsete garantiide loomise ning spordi rahastamise süsteemi korrastamine,” rõhutas Luik.

Ta toonitas, et riigi majanduslike võimaluste paranemisel on kindlasti oluline rakendada huviringiraha maksmist, mis võimaldaks noortel rohkem harrastada tervislikke eluviise.

Delfi.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Põhiseaduse muutmine parandab tsiviilkontrolli riigikaitses

Täna Riigikogus Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise eel kõnelnud põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste toonitas oma sõnavõtus, et tänu muudatusele saab Parlamendil olema võimalus riigikaitse korralduses paremini kaasa rääkida.

Rait Maruste sõnul on tänane Eesti Vabariik selgelt parlamentaarne, koos sellest tuleneva poliitilise ja riigiõigusliku loogika ja põhimõtetega. ’’Nende põhimõtete üheks osaks on selge võimude lahusus, militaarsektori allumine tsiviilkontrollile ning alluvuse ja käsuliinide selgus,’’ lausus Maruste.

’’Sõjaväge korraldab ja kannab selle eest poliitilist vastutust valitsus ning kaitseminister. Nii on põhijoones asjad korraldatud NATO liikmesriikides ning nii saab see olema ka meil,’’ ütles põhiseaduskomisjoni esimees.

Maruste sõnul järgneb põhiseadusemuudatuse jõustumisele pakett asjakohaseid riigikaitse alaseid eelnõusid, mis detailiseerivad ja uuendavad riigikaitse korraldust lähtuvalt meie ees olevatest põhiseaduse parandustest.


Lisainfo:

Rait Maruste
Põhiseaduskomisjoni esimees
50 35 035
rait.maruste@riigikogu.ee

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Nüüd, kus uus valitsus on ametisse nimetatud ning Riigikogugi oma avaistunginädala läbinud, on mõistlik jalad kõhu alt välja võtta ning EDUKALT läbida ka esimene sellekevadine jooksuvõistlus. Lubatakse tihedat konkurentsi, loodame.

Kaader filmist: "Treeningvideo Tais"

13. Nõmme maanteejooks toimub 9. aprillil 2011 Nõmme Spordikeskuses.

Distants 5 km.

Start antakse kell 12:00. Registreerimine algab 1,5 tundi enne starti Nõmme Spordikeskuse fuajees.

Osavõtutasu:

8 EUR – täiskasvanud
4 EUR – lapsed (kuni 16) ja pensionärid

Autasustatakse kolme parimat mees- ja naisjooksjat.

http://www.seeriajooks.com/maanteejooks

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Luige Hummer

Täna avati Riigikogus Küllike Jaama ja Urmas Viigi näitus: «Luige Hummer». Loe lähemalt SIIT!

Luige Hummer, foto: postimees.ee

Vahepeal on toimunud uuendused Vabariigi Valitsuse koosseisus. Täna asus ametisse uus valitsus, andes vande Riigikogu ees. Valitsuse koosseis: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, justiitsminister Kristen Michal, kaitseminister Mart Laar, keskkonnaminister Keit Pentus, kultuuriminister Rein Lang, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusminister Jürgen Ligi, regionaalminister Siim Valmar Kiisler, siseminister Ken-Marti Vaher, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja välisminister Urmas Paet. Edu ja jaksu.

Parlamendi komisjonid kogunevad esmakordselt tuleval esmaspäeval. Mina jätkan tööd kultuurikomisjonis. Peamised väljakutsed ootavad kindlasti haridusvaldkonnas, kuid ka spordis. Hetkel olen liitunud ka Eesti-Tai toetusrühmaga. Viimane visiit Taimaale jättis väga hea mulje ning kustumatu mäletuse.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

XII Riigikogu alustas

Täna pidasime XII parlamendikoosseisuga avaistungi. Üsna haruldane vaatepilt, kui hääletustablool ilutsevad kõik 101 saadikukohta.

1. tööpäev (foto: õhtuleht)

Mõnes mõttes on tõesti tegu esimese koolipäevaga nagu nii mõnigi uus kolleeg tõdes. Valitses ärevus, kes kus istub, kellega istub jne.

Seltskond sai sel korral päris kirju. On tuntud ja kogenud poliitikuid, tõsiseid töötegijaid, kuid ka naljamehi. Küllap see peabki sedasi olema.

Avapäeva ajakavva mahtus infotund uutele liikmetele (kus anti põhiülevaade paramendi tegevusest, tehnilistest aspektidest jms), fraktsioonide koosolekud (kus kinnitati komisjonijuhtide kandidaadid, fraktsiooni esimees ja asemikud ning teised juhtivad positsioonid). Järgnes Riigikogu istung.

Vannet allkirjastamas (foto: õhtuleht)

President pidas traditsioonilise avakõne, kus julgustas uut koosseisu ning kutsus tegudele.

Järgnes Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine. Tulemused- Ene Ergma, Laine Randjärv-Jänes (I ase) ja Jüri Ratas (II ase). Seejärel astus tagasi senine valitsus.

Tänane päev parlamendis lõppes uue koosseisu ühispildistamisega.

Uute tegemisteni juba homme.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0