Vastulause vajaduspõhiste õppetoetuste teemal

Ülikoolide rahastamine suureneb järgmisel õppeaastal kolmandiku võrra, millega kompenseerime õppeasutustele tasuliste õppekohtade kadumise ning anname varasemast enamatele tudengitele võimaluse maksumaksja kulul õppida. Õppetoetusteks minevad summad suurenevad järgnevatel aastatel tänasega võrreldes kaks korda. Süsteem muutub paindlikumaks ja õigalsemaks.

Täna jaguneb meie tudengkond riigieelarvelisteks ja riigieelarvevälisteks õppuriteks. Laias laastus pooled maksavad oma hariduse eest ise ning neil tekib võimalus saada riigieelarvelisele kohale vaid siis, kui nad väga hästi õpivad ja mõni koht mingil põhjusel vabanema peaks. Samuti kehtib täna õppetoetuste süsteem, mis on oma olemuselt enam õppeedukust arvestav stipendium kui sotsiaaltoetus. Siiani omandavad kõrgharidust üliõpilased, kes peavad õpingute eest ise maksma, kõrvalt töötama (2010. aastal töötas Eurostudent IV uuringu kohaselt 56% Eesti üliõpilaskonnast) ning sugugi mitte kõik nendest ei saa toetust ega stipendiumit.

Meie eesmärk on muuta tänane süsteem paindlikumaks, pakkuda võimekatele tudengitele maksumaksja kulul kõrgharidust (kusjuures igal semestril on võimalus nö taas „tasuta“ kohale saada, kui teed ära võlguolevad ainepunktid) ja senisest suuremaid stipendiume. Majanduslikult raskes seisus olevatele üliõpilastele on plaanis hakata maksma vajaduspõhist õppetoetust tänasest tunduvalt suuremas mahus.

Uue korra järgi saab üliõpilane riigi kulul õppida siis, kui ta õpib täiskoormusel (60EAP-d aastas). Juhul, kui ta kogu mahtu mingil põhjusel  (oletame, et töö tõttu) täita ei suuda, on õppeasutusel õigus, mitte kohustus, temalt tegemata ainepunktide eest tasu nõuda. Näiteks, kui üliõpilane on sotsiaalmajanduslikult keerulises seisus, ei pruugi õppeasutus ka tegemata ainepunktide eest raha nõuda. Kui üliõpilane asub õppima osakoormusel (läbib kuni 75% õppekavast), teadvustades, et ta soovib õpingute kõrvalt ka tööl käia, siis tasub ta valituse poolt kinnitatud piirmäära ulatuses õppemaksu. Minu hinnangul on kavandatav muudatus tunduvalt paindlikum ja õiglasem kui täna kehtiv.

Möödunud nädalal kohtusime TTÜ, TÜ ja Maaülikooli tudengiesindajatega, kus arutasime kavandatava õppetoetuste süsteemi võimalikke variante. Tudengitel on ses osas palju huvitavaid ettepanekuid, mida vajaduspõhiste õppetoetuste seadust tehes kindlasti tõsiselt kaalume.

 

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.