Sotsiaaltoetused stipendiumiks

Täna arutas Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena haridustemaatikat.
Minu ettekanne Riigikogus.

Austatud juhataja, lp kolleegid

Haridus on alati olnud valitsuse ja Reformierakonna prioriteet. Usun, et Eestis pole ühtegi erakonda, mis hariduse valdkonda prioriteetseks ei peaks. Sellest annab tunnistust ka tänane arutelu. Olenevalt maailmavaatest on lähenemised hariduspoliitikale ja eelkõige hariduse finantseerimisele küll mõneti erinevad.

Antud arutelu on täna keskendunud peaasjalikult üldharidustemaatikale. Kolleeg Helmer Jõgi markeeris Reformierkonna fraktsiooni esindajana ennisti ära mitmed olulised teemad.

Seetõttu soovin üldharidusvaldkonda puudutavas peatuda vaid ühel. Selleks on õpilaste käitumine ja sellega seonduvalt koolivägivalla temaatika.

Õpilaste käitumismaneerid ning eetikanormid on viimase kümne aastaga väga palju lõdvenenud. Koolivägivald ja selle levik on sellega lähedalt seotud. Näiteid ei pea kaugelt otsima. Klassikaaslasele noaga selga löömine ei ole enam Ameerika filmidest nähtu, vaid meie oma Eesti reaalsus. Töötades igapäevaselt paljude noorte inimestega erinevates noorteorganisatsioonides, tunnetan seda probleemi valusalt ning otsin ühes kolleegidega väljapääse.

Õpetaja staatus on devalveerunud, õpilastel on tekkinud karistamatuse tunne, mis on jõudmas selleni, et õpilane on kuningas ning õpetaja mittekeegi. Peame tõsiselt kaaluma, mida ette võtta, milliseid meetodeid rakendada, et taastada õpetaja staatus selle kõige laiemas tähenduses. Positiivne selle kõige juures on see, et paljud õpilased jagavad meie seisukohti ning on samuti huvitatud lahenduste otsimisest.

Lahendamaks koolivägivalla ja käitumise probleeme ning määratlemaks õpetaja ja õpilase õigusi ning kohustusi võiks ühe variandina kaaluda õppeasutuse ja lapsevanema vahelist nn heatahtelepingut, kus peavad olema fikseeritud koolisisesed käitumisreeglid ning vastavad meetmed nende mitte täitmise või rikkumise eest.

                                                        ***

Soovin lühidalt peatuda ka kõrgharidustemaatikal, keskendudes eelkõige rahastamise küsimusele.

Hea on tõdeda, et riigi investeeringud haridusse on viimastel aastatel kiiresti suurenenud olenemata õpilaste arvu märgatavast vähenemisest. Nii näiteks on hariduskulud kasvanud viimasel neljal aastal 6,5miljardilt 10,9miljardile, moodustades käesoleval aastal 11,7% kogu riigieelarve kuludest.

Pean oluliseks suurendada erakapitali osakaalu meie haridussüsteemis.
Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata järgnevatele teemadele:

•    uue stipendiumite süsteemi loomine sest tänane stipendiumitesüsteem on pigem sotsiaaltoetuste süsteem
    –    stipendiumid peavad suurenema
    –    stipendium peab olema tublimatele

•    tulumaksuvabade haridusfondide loomine- haridus kui investeering
    – et lapsevanem saaks varakult hakata koguma vahendeid oma võsukese õpingute rahastamiseks

•    õppelaenu piirmäära tõstmine 60 000 kroonile- laiemad võimalused, rohkem vabadust
    – et õppelaen kataks vähemalt aastase õppemaksu suuruse

•    ettevõtjate ja õpilaste tihedam koostöö
    – vajalik mõlemale poolele. Ettevõttele vajalik spetsialist, õppurile praktika- ja töökoht ning prii õppemaks
   
Haridustemaatika on väga lai. Kõike täna käsitleda ei jõua, seetõttu teen ettepaneku alustada äsjamainitu elluviimisest.

Aitäh

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.