Meie laste mängumaa

Mänguväljakutest Läänemaal pole leheveergudel väga palju räägitud. Küll aga on need silmailuks vaatajaile ning mängulustiks eelkõige neile, kes seal mängivad. Ajapikku on Läänemaale ehitatud nii mõnigi uudne mänguplats, mis nüüd asendab pikalt räämas seisnud tühermaad. Nii mõnedki mänguatraktsioonid ja -väljakud on aga veel realiseerimisel.

Hea näitena kiirelt arendatavatest mängimisvõimalustest võib tuua Haapsalut ja Kullamaad, mida kaunistavad mitmed uued mänguatraktsioonid. Nõva ning Lihula, kus mõne aja eest mänguväljakud rajatud, plaanivad lähitulevikus edasiarendusi. Nii hakatakse ka Orul ehitama uut korvpalliplatsi ning Ristil koguni jalgpallistaadionit. Kohtadele rajatavad külaplatsidki kaasavad endas teatavaid mänguelemente- olgu nendeks siis külakiik, liivakast või palliplats. Siinkohal väärivad nimetamist Ridala ja eelpoolmainitud Nõva. Hanilas plaanitakse suisa eravahenditest kiigeplatsi ehitamist. Teisteski omavalitsustes on see sihiks võetud või võtmisel.

Mängimine on olnud ilmselt meie kõigi lemmiktegevus teataval eluperioodil. Seetõttu saame aru selle olulisusest ning vajalikkusest. Teame ka seda, kui tarvilikud on areneva lapse jaoks korralikud mängutingimused.

Mängimine on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängides laps õpib. Selle tegevuse käigus omandab ja kinnistab ta uut teavet, oskusi, peegeldab tundeid ja soove. Samas õpib suhtlema ja omandab kogemusi ning käitumisreegleid. Mänguoskus ning mängimine on kõigi üld- ja valdkondlike oskuste arengu alus. On isegi öeldud, et mängimine on lapse töö.
 
Pean oluliseks, et igasse Läänemaa omavalitsusse saaks ehitatud vajadustele vastavad laste  mänguplatsid, et meie järeltulevatel põlvedel tööpuudust tunda ei tuleks.

Läänemaa keskuses Haapsalus on mänguväljakutega üldjuhul hästi. Avalikud mänguplatsid on Kastani elurajooni juures, Mihkli tänava ääres, lasteraamatukogu hoovis, linnavalitsuse kõrval pargis, Aafrika rannas ning nüüd ka linnuses. Lisaks nendele on oma mänguplatsid ka lasteaedadel ning usinamatel ühistutelgi. Siia lisanduvad loomulikult veel erinevad palliplatsid.

Tähelepanuta on aga jäänud üks oluline koht- Haapsalu Linna Algkool. Käesoleval aastal õpib selles 6-klassilises koolis ligi kaks ja poolsada õpilast, kes kõik on arenemisjärgus noored inimesed.

Algkooli hoovis jalutades valitseb mind teatav nostalgia. Uue korvpallikorvi taga haigutab minu koolipäevilt pärit vana pehkinud poom, pea olematuks lagunenud kaugushüppekast ning roostes ja ohtlikud turnimisredelid.

Õnneks on algkoolil tubli ja usin direktriss, kes tunneb samuti muret valitseva olukorra pärast koolihoovis ning on teinud põhjalikke plaane uue mängupargi rajamiseks. Kohtumisel kooliesindajate ja linnajuhtidega sai paika pandud eesmärk, et juba käesoleval aastal alustame mängupargi rajamist algkooli hoovi.

Selle aasta riigieelarvest saime Haapsalu Linna Algkooli spordi- ja mänguplatsi ehitamiseks 1,1 miljonit krooni, millega lahendame juba lähitulevikus täna valitseva nukra olukorra. Plaanide kohaselt saavad lapsed peagi tunda rõõmu ja seigelda kirkal seiklusrajal, turnida kaasaegsetel atraktsioonidel ning mängida uuel palliplatsil.

Selge on see, et arenguruumi mänguväljakute rajamisel on Läänemaa omavalitsustes veel küllaga. Hea meel on aga selle üle, et pea kõikjal antud teemaga tegeletakse. See annab lootust, et vanad katkised autorehvid, koerte ja kasside lemmikpaigaks kujunenud liivakastid ning roostes turnimisredelid vahetuvad peagi uute ja ilusate mänguatraktsioonide vastu.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.