Kui palju maksab koolireform?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) on olnud riigikogu menetluses juba ligi aasta aega, kuid tänaseni on selles osas üleval terve hulk küsimusi. Olulisemad nenest on põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamine ning koolireformi maksumus.

Pole kahtlust, et hariduse seadusandliku maastiku korrastamisel on PGS-il oluline roll ning selles kontekstis võinuks paljud olulised teemad olla juba seadusena vastu võetud. Näiteks õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, väljalangevuse vähendamine, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine, vaimse ning füüsilise turvalisuse ja tervise tagamine koolis jt.

Seaduseelnõu sisu on algselt esitatud dokumendiga võrreldes oluliselt muutunud.
Kui esialgu oli eelnõus kohustusliku kooliea nõue seatud 18. eluaastale, siis nüüd on see jäetud täna kehtivale 17. aastale. Jagan paljude koolijuhtide ja õpetajate seisukohta, et kohstusliku kooliea tõstmine ei ole otstarbekas.

Pean oluliseks, et omavalitsustevahelise tasaarvlemise süsteemi säilitamine täna kehtival kujul on seaduseelnõus fikseeritud. See tähendab, et munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle elukoht asub nende omavalitsuste territooriumi. Esialgses eelnõu versioonis oli see võimalus kaotatud.

Vaidlusi on olnud ka teemal, miks on usundi- ja riigikaitseõpetus seaduses eristaatusesse tõstetud ning miks näiteks ettevõtlusõpe on jäetud määruse tasandile. Leian, et kui teha erisusi, siis kõigile kolmele mainitud ainele või siis üldse mitte. Hetkel ütleb eelnõu, et usundi- ja riigikaitseõpetus on koolile kohustuslikud, kuid õpilastele vabatahtlikud. 

Leian, et võimalus kaasata eraõiguslikke institutsioone omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks peab saama seaduses fikseeritud. Praegune eelnõu sellist võimalust ette ei näe.

Koolireformi rakendamise lõpptähtaeg on tänases eelnõus aasta 2015. Pean töövõiduks seda, et oleme suutnud antud perioodi algsega võrreldes pikendada. See annab nii riigile kui ka omavalitsustele ja koolidele rohkem aega muudatustega kohaneda.

PGS-i peamiseks arutlusteemaks on kujunenud koolivõrgu temaatika, selle maksumus ja otstarbekus. Teisisõnu põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

Koolijuhid, õpetajad ning teised haridusinimesed on sel teemal tõstatanud palju küsimusi. Nii näiteks on küsimärgi all kiire ja nn jõuga lahutamise otstarbekus.

Kuna ministeerium on täna seadnud gümnaasiumina jätkamise tingimuseks 120 õpilase ning vähemalt 2 paralleeli olemasolu, siis oleks mõistlik kaardistada Eesti koolivõrk ennekõike sellest lähtuvalt. Arvestada tuleb lisaks õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet jms. Ning alles seejärel selgitada välja need gümnaasiumid, mis nõuetele ei vasta ning peaksid perspektiivis kinni minema. Eelnõu räägib ka gümnaasiumipiirkondadest, mille eesmärk oleks tagada gümnaasiumihariduse kättesaadavus mõistlikus kauguses ka linnadest väljaspool. Leian, et ka Läänemaal peab selline võimalus säilima. Kui see on paigas, alles siis oleks mõistlik hakata tegelema lahutamisega.

Siinjuures pean oluliseks, et teatavate koolide puhul säiliks erandite tegemise võimalus. Näiteks Tallinna Juudi Kool, mis ei vasta 2 paralleeli nõudele. Lisaks teeksin mina erandi täna hästi toimivate süsteemide puhul. Ma ei näe põhjust, miks peaksime näiteks Haapsalu Gümnaasiumi ja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi (progümnaasium) täna hästi toimivat ning teineteist täiendavat omavahelist konkurentsi lõhkuma hakkama.

Samas leian, et kui lahutada, siis juba korralikult. Natukene kummalisena ja eesmärki mittetäitvana tundub tänane võimalus, kus põhikool ja gümnaasium võivad justkui tegutseda ühes majas, kuid direktorid peavad olema erinevad. Samas on ka võimalus, et direktor on üks ja sama inimene, kuid kahe lepinguga. Sellisel puhul jääb mulle arusaamatuks, mis siis ikka tegelikult selle “lahutamisega” paremaks läheb.

Kindlasti on tarvis antud eelnõuga paralleelselt vaadata ka uut õppekava, mis peaks andma hariduse kvaliteedi parandamisele sisulise tõuke ning tegeliku mõtte põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks. Täna ei ole seda kahjuks tehtud. Loodetavasti jõuab õppekava määrus kultuurikomisjoni arutlusele detsembris.

Olen selle aasta algusest saati üritanud saada vastust küsimusele, palju see reform maksma läheb, kuid orienteeruvad numbrid puuduvad siiani. Soovitan ministeeriumil kaaluda ettepanekut lahendada koolireform algatuseks ühe maakonna lõikes. Seda koostöös kohalike omavalitsuste, koolide ning omavalitsusliitudega. See annaks meile hea ettekujutuse ühe piirkonna näol võimalikest koolivõrgu muudatustest ning aitaks paremini prognoosida kogu reformi maksumust.

Kui meil on olemas ettekujutus rahalisest maksumusest ning praktiline terviklahendus ühe maakonna näol, siis on juba tunduvalt kindlam selle teemaga edasi minna.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.