Kellele on tarvis rahvusvahelist õpet?

Täna Delfis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/kellele-on-tarvis-rahvusvahelist-opet.d?id=57914250

Rahvusvaheline bakalaureuseõpe (IB õpe) võib tunduda paljudele võõra ja kaugena, ometigi õpib nende õppekavade alusel 140 riigis ja 3268 koolis rohkem kui 948 000 3–19-aastast õpilast. Koolide arv kasvab pidevalt ning IB õpe on jõuliselt kanda kinnitamas ka Eestis. Mida bakalaureuseõpe endast kujutab ning kellele seda tarvis on? Selleteemalised arutelud on viimasel ajal haridusringkondades üsna aktiivset tähelepanu leidnud.

Väga üldistatult öeldes omandab IB õppekava edukalt läbinud õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud üldharidusdiplomi, mis võimaldab ilma takistusteta jätkata õpinguid ükskõik millises IB õppekavu tunnustavas maailma riigis. Põhiliselt on see suunatud välismaa diplomaatide, ametnike, ettevõtjate ja töötajate lastele, kuid samas on avatud ka kõigile kohalikele.

Täna saab vastavatel õppekavadel õppida Tallinna Inglise Kolledžis, Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ja Tallinna Rahvusvahelises koolis. Eesti rahvusvahelistumine ning ääremaastumise ärahoidmine on IB õppe rakendamise kaks olulist märksõna. Rahvusvahelise õppe propageerimine on meie jaoks oluline ka seetõttu, et investorid, külalisõppejõud, siia kutsutud talentid jt ei peaks võimaluste puudumise tõttu suunduma näiteks Soome, kus pakutakse tasuta õpet nii inglise, saksa, prantsuse, hiina kui ka vene keeles.

IB õppekavade eelis on, et nende puhul lähtutakse eri riikides samadest pedagoogilistest ja kasvatuslikest põhimõtetest. Õppetöö toimub Rahvusvahelise Bakalaureuse Organisatsiooni (IBO) koostatud aineprogrammide alusel ning seetõttu on õpilastel, kes vanemate mobiilsuse tõttu peavad vahetama kooli, lihtsam mis tahes uues paigas kohaneda. IB õppeprogramm lõpeb rahvusvaheliste eksamitega kõikides õppeainetes. Head eksamitulemused võimaldavad noortel õppima asuda nii Eesti kui välisriikide ülikoolides. Eesti ülikoolidesse õppima asumisel ei pea IB diplomi saanud noor sooritama riigieksameid, sarnaselt olukorrale, nagu ta oleks rahvusvahelise tunnustusega IB eksamid sooritanud mõnes teises riigis.

Eesti riik on teinud pingutusi selle nimel, et IB õpe kohapeal edukalt rakenduks. Mõne aja eest vastu võetud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) paragrahv 16 integreerib IB õppe Eesti haridussüsteemi. IB õpe ei ole mõeldud konkureerima riiklike õppekavadega ning on kooskõlas ühtluskooli põhimõtete ja arendamisega, mis tähendab maksimaalset integreeritust laiemas ühiskondlikus mõttes. Ühtluskooli põhimõte seisneb selles, et meie haridus on kättesaadav ja ühtlaselt kõrgel tasemel kõigile. Mistahes haridusastmelt ja mistahes koolist on võimalik edasi liikuda teise kooli järgmisele astmele. Seetõttu olemegi seaduses selgelt sõnastanud, et munitsipaal- või riigikoolis võib õpetada rahvusvahelise õppekava alusel juhul, kui koolis õpetatakse samal põhikooli kooliastmel ka põhikooli riikliku õppekava alusel ja gümnaasiumis gümnaasiumi riikliku õppekava alusel.

Õpet on rahastatud paralleelselt nii välis- kui ka haridusministeeriumi eelarvest. Välismaalaste laste (nt diplomaatide jt kasvandikud) õppe eest tasumine on reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Siiani on IB õpe Eesti lastele Tallinna Inglise Kolledžis riigi kulul. Käesoleva aasta eelarvest otsustas Riigikogu bakalaureuseõppe arendamise tarvis eraldada üle 600 000 euro. Kuna käivitamisprotsess alles käib, on investeeringuid tarvis ka järgneval paaril aastal. Lisavahendite leidmine ning selleteemalised läbirääkimised haridusministeeriumiga seisavad veel ees. Konkurentsivõimelise ja rahvusvaheliselt tunnustatud hariduse pakkumine ja arendamine Eestis on riigi jaoks võtmetähtsusega küsimus.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga