Kanged jalad

Nädalavahetus annab tänaseni tunda.

Tegemised 28. aprill- 4. mai 2008

Pühapäeval jooksime ühes kolleegide Jürgen Ligi, Margus Lepiku ning nüüdseks juba endise riigikogulase Meelis Atoneniga Poolas Krakowi maratoni. Meile kui riigikogulastele oli sel eriline tähendus, sest selle raames peeti parlamentääride maailmameistrivõistlusi.

Vaatamata vihmasele ilmale ning 8-kraadisele temperatuurile pidas meie meeskond üpris hästi vastu. Noppisime hulga medaleid, kuid need ei võta lihasvalu.

Maailmameistrikarikas, mis siin salata, seisab minu kõrval kaminasimsil. Võistkondlik ja vanuseklassiline maailmameistrikarikas samuti. 2.57 pole kõige halvem aeg. Arvestades seda, et jooksususs vettis vihmalompides poole raskemaks ning eelmise isikliku vari vuhises üle finišijoone 24! minutit peale mind. 


Elu esimene maraton. Stardis 3h ja 21 min tagasi. Foto: erakogu

Väga hea meel on mul Jürgeni üle, kelle jaoks see oli esimene maraton. 3.07 on kõva sõna. Eks ole omajagu põhja laotud ka. Meelise üle on mul ka hea meel. Seda eelkõige seetõttu, et ma temaga kihla ei vedanud. Muidu oleks ta täna hulga vaesem =) Kuid 3.17 on igati kiiduväärt aeg (olenemata sellest, et Meelise aastatetagune tippmark on uskumatu 2.39!) Marguse 3.41, mis on vaid 3 minuti kaugusel ta isiklikust tippmargist, on samuti märkimisväärne. Mul on hea meel, et õnnestus joosta sellises tiimis.

Poolakad korraldavad parlamentääride maratoni MM-i igal aastal (seekordne juba 5.) ühes Krakowi maratoniga. Kutsutud on parlamentäärid üle maailma. Selgi korral oli külalisi Sloveeniast, Leedust, Poolast, Rootsist, isegi Keeniast jne.

Kui vorm lubab ja poolakad ikka tagasi kutsuvad, siis tuleb 2009 minna tiitlit kaitsma.


Ürituse patroon, maailma parim kiirkäija Robert Korsenowski, vägesid juhatamas
Foto: erakogu

                              ***


Alatsklivi noored Pika Hermanni tornis Eesti lippu imetlemas.
Foto: erakogu

Nädala alguses võõrustasin riigikogus Alatskivi reforminoori. Rääkisin neile toimetustest parlamendis ja noorte võimalustest osaleda riigi juhtimises. Käisime ka Pika Hermanni tornis.

Esmaspäeval kogunes erakonna IT-innovatsiooni ja avaliku halduse töörühm, kus tegi külalisesinejana ettekande Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse nõunik Riho Oks.


29. aprillil osalesin Eestimaa spordiliit Jõudi üldkoosolekul L´Ermitage hotellis Tallinnas.
Foto: erakogu

Volbriööl käisin kaasa elamas traditsioonilisel volbriööjooksul Haapsalus. Parlamentääride MM-iks valmistudes ei saanud ma kahjuks sel korral ise jooksurajale astuda. 


Võitjavõistkondade autasustamine. Kuldmedali sai kaela Risti. Foto: erakogu

                              ***

Eelmisel nädalal oli lisaks ringirahale (vt aadressilt: http://www.lauriluik.ee/lauri-luik/blogi/1352/lauri-luik-ringiraha-igale-lapsele) esimesel lugemisel ka Ringhäälinguseaduse muutmine, mille üheks peamiseks eesmärgiks on üleminek digitaaltelevisioonile aastal 2010. Kindlasti tähendab see valikuvõimaluste laienemist ja kvaliteedi selget paranemist. Eelnõu ja seletuskirja leiad siit: http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=280021&u=20080504230903

Muutsime ära ka pakendiseaduse.

Kui praegu jättis tarbija taara viimata kogumispunkti kauguse või vastuvõtukoha puudumise tõttu, siis uue muudatuse järel on iga vähemalt 200 ruutmeetri suurune pood kohustatud pandipakendi märgiga pudeli vastu võtma. Kui mõnes vallas nii suurt poodi ei ole, tuleb omavalitsusel taara vastuvõtt oma territooriumil sellest hoolimata organiseerida. Kasvatatakse ka jäätmekonteinerite arvu – piirkonnas, kus ühel ruutkilomeetril elab üle 1000 inimese, peab üks pakendijäätmete kogumiskoht olema 500 m raadiuses sellest, kes pakendeid ära viia soovib. Piirkonnas, kus elanikke on ühel ruutkilomeetril 500-1000, peab üks kogumiskoht olema kuni 1km raadiuses. Kui elanikke on alla 500 ühe ruutkilomeetri kohta, siis lepitakse koht kokku omavalitsusega, kuid iga 500 inimese kohta peab olemas olema ka üks kogumiskoht. Muutub ka pudelite sildistus. Kui praegu on pudelile kleebitud sildikesel 50 senti või 1 kroon, siis edaspidi on seal vaid tähed A, B ja C. Seda selleks, et riik saaks taara tagastushinda paindlikumalt muuta. Praeguste hindade juures pole pudelite tagasivõtmine kuigi tulutoov ning taara hinda plaanitakse tõsta. Taara hinnatõusuga ei pea tulevikus hakkama kogu sildistust ümber muutma, vaid siis piisab korrigeerida vaid tähtede tähendust (A-1 kroon või B-2 krooni).

Vt lisaks: http://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=text/html&u=20080504231519&file_id=293441

Kilometraaž: 55km

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.