Head uudised Euroopast

Vaatamata sellele, et enamus Euroopa riike vaevleb majanduskriisist tingitud raskustes, k.a Eesti, on meil siiski piisavalt põhjust rõõmu tunda.

Lauri Luik

Läbirääkimistel EL-i eelarve (2014-2020) osas võime endid pidada selgeks võitjaks nii rahaliselt kui sisuliselt. Võrreldes lõppeva perioodiga on meie positsioon paranenud ligi 907 miljoni euro võrra. Eesti on üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon paranes.

Euroopa Liidu uue eelarveperioodi maht on ligikaudu 960 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 5,89 miljardit.

 

Põllumeeste ebavõrdne kohtlemine väheneb

• Aastast 2020 saavad meie põllumehed toetust arvestuslikult 196 eurot hektarilt (praegu 143 eur). ELi toetused Eesti põllumajandusele kasvavad kokku 41 protsenti.

Lisaks suutis Eesti ära hoida esialgu planeeritud ajutise toetustasemete languse 2013. aasta tasemest allapoole. Eesti põllumeste toetused tõusevad tulevast aastast Leedu tasemele.

 

Parem ühendatus 

• Rail Balticu projekt saab reaalsuseks, küsimus on selles, millal Balti riigid ja Poola on valmis projektiga alustama.

Raudteeprojekt Rail Baltic peaks hakkama tulevikus ühendama Tallinna Läti ja Leedu linnade kaudu Poola ning Saksamaaga. Ca 728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kuluks selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi.

Rail Baltic pole mitte ainult suur investeering rohelisse transporti, vaid ka uudne mõtlemine ja energiasäästlik viis reisimiseks inimestele kolme Balti pealinna vahel ja edasi omakorda Lääne-Euroopasse.

Euroopa ühendamise rahastu kaudu on võimalus ellu viia Eestit muu Euroopaga ühendavat gaasi- ja energiataristut.

• Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF) jäi alles 23 miljardit eurot, millest 10 miljardit on ühtekuuluvuspoliitika riikidele.

• Saavutasime erandi ühtekuuluvuspoliitika investeeringutes, millega võitsime 350 miljonit eurot.

 

Euroopa konkurentsivõime kasvab

• Hoolimata kärbetest kasvab konkurentsivõimele suunatud investeerinute maht 20%, sh tõusevad toetused teadus- ja arendustegevustele. Need on tulevikku suunatud investeeringud, mis peavad tagama ühenduse pikaajalise konkurentsivõime maailmas.

 

Eestil on konstruktiivse riigi kuvand

• Me oleme oma avaliku sektori kulutusi hoidnud kontrolli all ning oleme suutnud EL vahendeid otstarbekalt ja tõhusalt kasutada. Seetõttu ei suhtutud meie muredesse ja soovidesse ka üleolevalt.

• Eestil on pragmaatilise ja koostööle suunatud riigi kuvand. Sellelt pinnalt on kerge leida liitlasi ja partnereid.

• Eriti oluline oli hea koostöö Läti ja Leeduga, kellega meie huvid eelarveläbirääkimistel pea täielikult kokku langesid.

 

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://www.facebook.com/lauriluik
http://twitter.com/lauriluik 

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga