Märtsi alguses aset leidnud Läänemaa haridusfoorumil arutlesime ühes 60 õpetaja, kooli- ja omavalitsusjuhi ning haridushuvilisega maakonna koolivõrgu tuleviku üle uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse valguses. Välja joonistus terve rida huvitavaid mõtteid ning võimalikke versioone koolivõrgu kujundamiseks.
Kiituseks meie maakonna haridusinimestele peab ütlema, et niivõrd konstruktiivset, kaalutletud ja mõistlikku suhtumist tarvilike muutuste suhtes haridusmaastikul igast maakonnast naljalt ei leia. Läänemaa on siin kindlasti eeskujuks teistele.
Kui möödunud aasta seisuga õppis Läänemaa üldhariduskoolides kokku ca 3300 õpilast, siis haridusministeeriumi prognoosi järgi väheneb õpilaste arv Läänemaal 2012./13. õppeaastaks 675 õpilase võrra, mis paneb meid tõsiste valikute ette, millele otsisime haridusfoorumil ka vastuseid.
Koolivõrgu kujundamisest rääkides pakuti ühe variandina välja tugeva riigigümnaasiumi loomist analoogselt Viljandi linnas tehtava pilootprojektiga, kus senised linna gümnaasiumid liidetakse üheks suureks riigigümnaasiumiks (10.-12. klass).
Meie maakond on Viljandi kõrval Eestile heaks eeskujuks ka oma Lõuna-Läänemaa ühisgümnaasiumi ideega, mis liidaks üheks asutuseks Lihula Gümnaasiumi ning Kullamaa Keskkooli. Suurt tähelepanu köitis foorumil just see koostööprojekt. Kuigi küsimusi loodava asutuse efektiivsuse, paraneva kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate jms ümber on üksjagu, tuleb positiivse algatuse eest au anda. Eks edasistes diskussioonides jõuab mainitud nüansside üle põhjalikult arutleda.
Foorumil tõdeti, et esmalt on oluline siinsete kohalike omavalitsuste koostöös leida võimalikud kompromissid (millest üks on Lõuna-Läänemaa gümnaasiumi näol täna laual) ning jälgida paralleelselt Viljandi riigigümnaasiumi pilootprojekti kulgu ja vajadusel sealt õppust võtta.
Lisaks pakuti välja idee jätta Läänemaale alles kaks gümnaasiumit- üks linna, teine maakonnakeskusest väljapoole (lisaks veel Noarootsi Gümnaasium, mis on riigi omanduses). St koondada Haapsalus tegutsevad gümnaasiumid üheks suureks nn puhtaks gümnaasiumiks ning linnast väljapoole jäävad gümnaasiumid liita samuti. See variant tundub hariduse kvaliteeti jm riiklikust õppekavast tulenevaid nõudeid arvestades huvitav. Suurim küsimärk sellise muudatuse juures on aga hariduse kättesaadavus. Kas koolitee ei muutu mõne õpilase jaoks lubamatult pikaks?
Olgu täpsustuseks öeldud, et Haapsalu Gümnaasiumi 10.-12. klassis õpib 163 ning Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi samas astmes 185 õpilast. Kullamaa Keskkoolis 77, Lihula Gümnaasiumis 64 ning Taebla Gümnaasiumis 66 õpilast gümnaasiumiastmes. Kui me arvestame, et minimaalselt võiks gümnaasiumiastmes õppida 120-125 õpilast (et tagada õppekavas nõutav valikainete maht, samuti vastata rahastamistingimustele jms), siis pole Haapsalu koolide liitmine täna esmatähtis. Toodud numbreid arvesse võttes võiks Haapsalu linnas kaks gümnaasiumit kenasti edasi tegutseda. Küll aga hakkab raskeks minema teistel.
Välja käidi ka mõte: üks kool, mitu õppekohta. Näiteks pakkuda erinevaid õppekallakuid eraldi asuvates gümnaasiumites. Piltlikult öeldes loodusaineid Lihula Gümnaasiumis ning majanduskallakut Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis jne. Ideena on see ilus, saaks justkui täidetud ka õppekavast tulenevad nõuded pakutavatele valikainetle. Kuid reaalses elus ilmselt ei lahenda probleeme. Õpilaste arv väheneb endiselt, õpetajad peavad end mitme kooli vahel jagama ning niigi napp rahaliste vahendite kasutamine ei muutu efektiivsemaks.
Koolivõrgu optimeerimise kõrval peeti oluliseks senisest enam rõhku panna põhikooli lõpetamise ning gümnaasiumi või kutsekooli sisseastumise paremale reguleerimisele. Enamale selgitustööle näiteks tulevase kutsevaliku osas jms. Samuti õpilaste võimete selgemat ja paremat eristamist (mitte sildistamist), et õppurit tema edasistes suunavalikutes paremini aidata. Rõhutati ka e-õppe enamat propageerimist. Miks mitte suunata täna suhteliselt ebaotstarbekate pabertöövihikute kasutamist nn e-töövihikute enama kasutamise poole? Eraldi teemana kujunes arutlusest välja logistikat, sh koolitransporti ja õpilaskodusid puudutav, mida peab kindlasti paralleelselt koolivõrgu ümberstruktureerimisega vaatama. Olulisel kohal on jällegi kohalike omavalitsuste tihe koostöö.
Kokkuvõtteks, kvaliteetne ja kättesaadav üldharidus peab olema koolivõrgu ümberkujundamise aluseks. Gümnaasiume liites ning vajadusel kooliastmeid lahutades peame silmas pidama seda, et säiliks ja tugevneks siinne põhikoolivõrk. Sealhulgas tuleb arvestada sellega, et tagatud oleks kvaliteetne õppekeskkond, kvalifitseeritud õpetajad, riikliku õppekava nõutavad valikuvõimalused jms. Seda aina vähenevate õpilaste arvu ning nappide rahaliste vahenditega arvestades.
Lauri Luik
