Mitut gümnaasiumi vajab Läänemaa?

Käesoleva nädala reedel, 5. märtsil kogunevad haridusinimesed ja huvilised Läänemaa haridusfoorumile, et rääkida hariduse kvaliteedist, kättesaadavusest ning maakonna koolivõrgu tulevikust riigikogus menetletava uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) valguses.
Foorumil otsime vastust ka küsimusele, mitut gümnaasiumi Läänemaal tarvis on.

Tänane haridusalane seadusandlik maastik on väga kirju ning vajab kindlasti lähitulevikus korrastamist. Riigikogus käsitletav uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on esimene suurem samm sel teel. Ülevaate hariduspoliitika üldistest suundadest, viimastest arengutest ning plaanidest annab riigikogu liige, endine haridusminister Paul-Eerik Rummo.

Paljuräägitud kooliastmete (põhikooli ja gümnaasiumi) lahutamise otstarbekuse, vooruste ja puudujääkide üle arutleb riigikogu liige ja endine Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi. Rääkides nn puhta gümnaasiumi headest külgedest tuuakse positiivse näitena alati esile just Tartus asuvat Hugo Treffneri Gümnaasiumit.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine pole siiski nii must-valge, kui esmapilgul tunduda võib. Leian, et tänane süsteem Haapsalus, kus linnas konkureerivad omavahel kaks gümnaasiumit- Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium (progümnaasium ehk 7.-12. klass) ja Haapsalu Gümnaasium (1.-12. klass), toimib eluterves konkurentsis, mis omakorda tagab parema hariduse kvaliteedi. Hetkel ei saa veel väga kurta ka õpilaste arvu ega suunavalikute vähesuse üle linnas. Kui aga lahutada põhikooli osad gümnaasiumist ning moodustada seeläbi üks suur põhikool ja eraldi gümnaasium, kaoks ka konkurents kahe gümnaasiumi vahel ning seeläbi väheneks ka õpilase valikuvõimalused. Seega ei näe ma täna selle süsteemi muutmise vajadust.

Oleme PGS-i riigikogus menetlenud üle aasta, kultuurikomisjonis aga juba alates 2008. aastast. Selle ajaga on seaduseelnõule tehtud ligi pool tuhat muudatusettepanekut, mille läbitöötamisega hetkel parlamendis tegeleme. Antud seaduseelnõus on palju positiivset, mis võinuks juba seadusena vastu võetud olla, kuid seda kõike on varjutanud ka üsna tõsised küsimärgid, mistõttu antud seaduse menetlemine on olnud vaevaline. Enim vaieldud nn põhikooli ja gümnaasiumi osade sundlahutamise teema oleme suutnud õnneks eelnõust välja jätta, mis tähendab seda, et koolipidajad saavad edaspidi ise otsustada, kas nende arvates on vajalik kooliastmeid lahutada või mitte. Esialgse kava kohaselt soovis haridusminister Tõnis Lukas teha kooliastmete lahutamise üle Eesti kohustuslikuks. Nendest ning paljudest teistest seadusega seotud nüanssidest annan haridusfoorumil ka põhjaliku ülevaate.

Millisena paistab PGS inimestele, kes antud seadusest lähtuvalt peavad oma eluolu sättima hakkama? Haridusfoorumil valgustab osalejaid oma mõtetega Eesti Koolijuhtide Ühenduse auliige ning Rocca Al Mare kooli direktor Rein Rebane. Lisaks temale on kutsutud ka kõikide Läänemaa üldhariduskoolide esindajad ja omavalitsusinimesed, kelle arvamust uuest seadusest ning Läänemaa koolivõrgu tulevikust saame foorumil kuulda.

Mitut gümnaasiumi vajab Läänemaa? Kas tänane koolivõrk, mida katavad lisaks ca paarikümnele põhikoolile (sh algkoolid) ka kuus nn tavagümnaasiumi (millest üks, Noarootsi Gümnaasium, on riigi kool), on meie maakonnale optimaalseim lahendus?

Arvestades seejures seda, et üldhariduskoolide õpilaste arv on Eestis viimase 9 aastaga vähenenud 200 000-lt alla 150 000, mis teeb aastaseks õpilaste vähenemiseks keskmiselt 6000 kooliealist. Analoogne tendents ähvardab sealhulgas ka Läänemaad.

Leian, et tulevast koolivõrku kavandades on vaja ka meie maakonnas silmas pidada seda, et lisaks Haapsalu gümnaasiumitele säiliks ka vähemalt üks tugev gümnaasium väljas pool linnalist piirkonda. Seejuures peab arvestama, et õpilaste koolitee ülemäära pikaks ei kujuneks ning et hariduse kättesaadavus ei halveneks.

Oluline on tagada tugev põhikoolide võrgustik (põhiharidus kättesaadav võimalikult kodukoha lähedalt) ja mitmekesiseid valikuvõimalusi pakkuvad gümnaasiumid.

Teine variant on vaadata kõrvalt, kuidas koolivõrk loomulikul teel õpilaste arvu kiire kahanemise tulemusena kokku variseb. Viimase variandiga kaasa minnes võib aga juhtuda, et lisaks jõuetutele koolidele surevad välja ka need, mis hetkel veel elujõulised.

Oma nägemuse ning detailsema ülevaate maakonna tänasest haridusmaastikust ja koolivõrgust annab foorumil Lääne Maavanem Neeme Suur.

Haridusfoorumile, kus leiab muuhulgas aset ka avalik arutelu, on oodatud kõik, kellele Läänemaa haridus, sealhulgas koolivõrk ja selle tulevik korda läheb. Kohtumiseni Läänemaa haridusfoorumil.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.