Kevad ja allikakaitse

Tegemised 15. veebruar- 21. märts 2010
Kauaoodatud kevad on lõpuks saabunud. Kuigi talv on olnud sel aastal nii ilus, et võikski kestma jääda.


Vaade kabineti aknast kevadtalvisele lossipargile. Foto: erakogu

Alustan sealt, kus viimasel korral pooleli jäin.

16. veebruaril toimus järjekordne koopaorava üritus, kus arutasime fraktsioonikaaslastega kuumemate poliitiliste teemade üle. Põhilisim oli tööturuolukord ning uute töökohtade loomine.

17. veebruaril tutvustasin riigikogus keeleseaduse ja kodakondsuseseaduse muutmise seaduse eelnõud, mille eesmärk on luua kaks uut andmekogu, et eksamitulemusi ja sellealast isikuinformatsiooni paremini administreerida.

Sama päeva hommikul osalesin riigikogu palvushommikusöögil, kus jagasin oma kogemusi usundiõpetuse õppimisest koolis.


Palvushommikusöök Riigikogu Kalevipoja saalis. Foto: erakogu

Reedel toimus TTÜ-s Eesti Haridusfoorum, kus tehti kokkuvõtteid Eesti tänasest hariduse seisust. Lisaks minule oli RK-st kohal ka komisjoni esimees Kreitzberg ja minister Lukas.


Haridusfoorumit ilmestasid lavalised etteasted, mis olid kohati
sisukamad kui ettekanded. Foto: erakogu

Peale seda külastasin Taavi Rõivase kutsel Tallinna Rocca Al Mare kooli, kus hr Tamjärv tegi meile ringkäigu majas ning rääkis koolielust erakoolis.


Siin sünnivad Rocca Al Mare noorte puulusikad. Foto: erakogu

Vabariigi aastapäev möödus traditsiooniliselt Vabariigi Presidendi vastuvõtul, sedapuhku Tartu Vanemuises. Reelikal oli ilus kleit. Vaata SIIT!

26. veebruaril osalesin Järva Noorte Reformiklubi 10. juubelil Imavere kõrtsis.


Järva noored. Foto: erakogu

27. ja 28. veebruaril toimus Reformierakonna volikogu Tartus, kus tegime plaane 2011. aasta riigikogu valimisteks.


Palju tarku inimesi ühes ruumis- RE volikogu. Foto: erakogu

Märtsikuu esimesel päeval kohtusime muuseumireformi kavandava töögrupiga, et teha edasisi plaane kava elluviimiseks. Täna oleme jõudnud seisu, kus kõigepealt loome Eesti Rahva Muuseumi juurde kompetentsikeskuse ning peale selle edukat töölerakendumist liigume reformiga edasi.


Vancouveri Olümpiamänge jäävad meenutama Kiku hõbe ja Andruse 6. koht. Foto: erakogu

5. märtsil korraldasime Haapsalu kutsehariduskeskuses Läänemaa Haridusfoorumi, mis läks minu rõõmuks väga edukalt. Loe lähemalt SIIT.

Reedel, 12. märtsil korraldasime spordiliit Läänelaga Haapsalu staadionil suusasprindi. Osavõtt oli üpris aktiivne ning kõik suusasõbrad said kevadises õhtupimeduses oma suusalibisemise tõeliselt proovile panna.


Eestseisus Toosikannus. Foto: erakogu

Nädalavahetusel esinesin RE Noortekogu eestseisuse koosolekul Raplamaal, kus rääkisin kõrgharidusest, selle kvaliteedist ja kättesaadavusest tänases Eestis.

15. märtsil külastas mu vend oma klassiga Toompea lossi. Loodan, et noored said hariva ülevaate meie majas toimuvast.


Vend (seljaga) ja ta üheksandikud RK-s külas. Foto: erakogu

Teisipäevasel koopaorava üritusel käis meile Kultuuripealinn 2011 projektist rääkimas Jaanus Rohumaa.


Seekordne koopaorav toimus ülipeenes lokaalis:) Foto: erakogu

18. märtsil külastasin Tartu arutlusklubi, kus rääkisin uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) ning Eesti haridusmaastikust selle valguses.


EI saa me üle ega ümber PGS-ist. Foto: erakogu

Nädalavahetusel osalesin Põltsamaa noorte reformarite üritusel Otepääl, kus rääkisin kuumematest päevapoliitilistest teemadest. Peamised teemad: tööhõive, euro ja PGS.

Viimastel päevadel on meedias kirgi kütnud nn allikakaitse seaduse eelnõu. Olgu öeldud, et tegu on eelnõuga, mida alles hakatakse heade ettepanekute olemasolul lihvima. Kuigi vahelduseks on valged esilehed silmale hea puhkus.

Rahustuseks ja selgitavaks taustaks olgu öeldud:

Tänane olukord on selline, et kohtumenetlust reguleerivate seaduste kohaselt ei ole ajakirjanikul Eestis mitte mingit õigust keelduda ütluste andmisest ning teda saab selle eest ka karistada. Asjaolu, et vaatamata kehtivatele seadustele pole ühtegi ajakirjanikku veel selle eest karistatud, ei ole kuigi tõsiseltvõetav argument, kuna see kehtib vaid nii kaua, kuni ajakirjanikku trahvitaksegi selle eest, et ta oma allikat ei avalda. Näiteks ütluste andmisest keeldumise eest  kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses võimaldab karistusseadustik täna karistada inimest kuni aastase vangistusega, valeütluste eest aga kuni kolmeaastase vangistusega. Sealhulgas ka ajakirjanikku.

Ajakirjanikul on eelnõu järgi õigus tugineda allikakaitsele, mis on üks ajakirjandusvabaduse teostamise olulisemaid tagatisi. Kuigi allikakaitse põhimõte on teada ja levinud, ei ole allikakaitse Eesti seadustes täna mitte kuidagi reguleeritud. Uus eelnõu tagab ajakirjanikele õiguse allikakaitsele tuginedes loobuda kohtumenetluse käigud ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestab eelnõu kohustuse mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti. Muudel juhtudel on informaatori isiku avaldamine või mitteavaldamine ajakirjaniku enda otsustada.
 
Allikakaitse piirangud on eelnõusse sisse kirjutatud mitte selleks, et karistada ajakirjanikke vaid selleks, et oleks võimalik karistada neid kurjategijaid, keda ilma ajakirjaniku ütlusteta süüdi mõista ei oleks võimalik. Nimelt peab ajakirjanik informaatori isiku avaldama, kui kohtunikul ei ole teatud kindlate kuritegude puhul võimalik muul viisil vajalikku teavet kätte saada. Selliste kuritegude nimekirja kuuluvad kõik kuriteod, mille eest saab mõista vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust ja ka mõningad muud kuriteod, mille toimepanemine ei ole nii rangelt karistatav, ent mille puhul on olemas selge vajadus tagada nende avastamine ja menetlemine, mis muul moel ei ole sageli võimalik.

Kui tuua paralleeli kehtiva seadusega, siis eelnõu ning kehtiva korra vahe on selles, et praegu on võimalik nõuda, et ajakirjanik annaks kohtus või kohtueelses menetluses ütlusi ükskõik millise kaasuse puhul – olgu siis tegemist kriminaal-, haldus- või tsiviilasjaga.

Nii et, arutame, ootame häid parandusettepanekuid ning seejärel vaatame edasi.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.