Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust oleme riigikogus tänaseks juba peaaegu aasta aega menetlenud. Ometigi on paljud põhimõttelised asjad veel segased ja lahti. Nii näiteks ei ole ma aasta jooksul saanud vastust oma küsimusele, kui palju see reform maksma läheb. Enim on haridusringkondades küsimusi tekitanud põhikooli ja gümnaasiumi osade lahutamine, kuigi küsimärke on õhus veel terve hulk. Leian, et alustada tuleb nn pilootprojektiga ühe maakonna põhiselt.
Kuna on näha, et antud reform hakkab nüüd, peale aastast menetlemist, ka laiema avalikkuse huviorbiiti tõusma, on tarvis konkreetsust. Minu küsimusele finantsnumbrite osas ootavad vastust ka koolijuhid jm haridustegelased. Kuidas me teeme reformi, kui me ei tea, kui palju see maksma läheb? Me ehitame maja, mille maksumusest me ei oma ettekujutust. Seda olukorras, kus üritame saavutada 2011. aasta 1. jaanuariks eurot.
Minister võiks võtta omal valikul ühe maakonna ning teha tänaste parameetrite järgi (piirmääraga min 120 õpilast gümnaasiumis, min 2 paralleeli, arvestades õpilaste arvu vähenemist, õpilasrännet jms) konkreetse plaani, kuidas ühes maakonnas see reform ellu viiakse. Leian, et täna on olemas piisav info, et välja arvutada reformi maksumus vähemalt ühe maakonna lõikes. Olemas on ka ettekujutus sellest, millised koolid ei ole elujõulised. See annab meile ka ettekujutuse sellest, mitu kooli tuleks sulgeda, mida juurde ehitada ning palju see maksma läheb. Seejuures tuleb kindlasti kaasata ka kohalikke omavalitsusi, koolijuhte ja ka omavalitsusliite.
Kui meil on olemas ettekujutus rahalisest maksumusest ning praktiline terviklahendus ühe maakonna näol, siis on võimalik asjaga kiirelt ühele poole jõuda.
Lauri Luik
