Eesti hooneautomaatika ettevõtete võrdlus kohalikul arukate väikehoonete turul

KOKKUVÕTE
KOKKUVÕTE

Antud magistritöö kaardistab, uurib, võrdleb ning analüüsib Eestis tegutsevaid ettevõtteid, mis puutuvad kokku arukate hoonete temaatikaga väikeelamute ja eramute kontekstis. Lisaks võrdleb Eesti ettevõtteid ja turgu eu.baci ning CABA poolt kaardistatud olukorra, nõuete ja tingimustega. Töö refereerib aruka hoone mõiste ja annab ülevaate olulisematest targa maja tehnoloogiatest ning automatiseerimisvaldkondadest.

Tark maja tähendab reeglina automatiseeritud hoonet ehk -keskkonda elu ja muu tegevuse jaoks, kus peamisteks aspektideks on keskkonnasäästlikkus, turvalisus ja ohutus, heaolu ning hinnasäästlikkus.

Süsteemid, mida arukate hoonete automatiseerimisel kasutatakse, katavad järgmised valdkonnad: audio-video multimeedia, tuleohutus ja valve, küte, ventilatsioon ja õhukonditsioneerimine (HVAC), valgustuse ja seadmete juhtimine ning tervishoid ja muu abistav tehnoloogia.

Eestis kasutatavatest hooneautomaatikatehnoloogiatest on enim levinud viis protokolli: KNX, BACnet, LONWorks, X10 ja CBus. Leidub ka vähem tuntud standardeid (ModBus, Fx-Net, ArcNet) ning kohalike ettevõtete endi poolt pakutavaid suletud süsteeme (Devilink, In One By Legrand, Yoga IB). Omanäoliseks muudab siinse turu eelkõige OÜ Yoga, mis toob täiendust tehnoloogiate valda oma Yoga IB terviklahendusega, kuid ka Devilink ja Legrand omanimeliste süsteemidega ning AS Efipa vähelevinud süsteemiga Fx-Net. 

Teenuste osas on siinsed hooneautomaatikaettevõtted üsna laiapõhjalised. Pakutakse väga mitmeid erinevaid teenuseid alustades projekteerimisest, seadmete ja süsteemide müügist, paigaldusest, programmeerimisest ja ehitusest ning lõpetades garantii, remondi, hoolduse ja nõustamisega. Turu väiksuse tõttu tehakse omavahel koostööd ning tihti kasutatakse ka alltöövõttu.

Hoonetest on valdavas enamuses automatiseerimist leidnud äri-, lao- ja büroopinnad, mis on teenusepakkuja seisukohalt kasumlikum ja ka lihtsam. Samas on enamuste ettevõtete pakutavas teenusevalikus sees ka eramute automatiseerimine. Nii mõnigi firma ei paku eramute automatiseerimist põhiteenusena, kuid on valmis seda kliendi soovi korral tegema.

Siinsete firmade poolt pakutava vastavus eu.baci poolt kehtestatud hooneautomaatikavaldkondadele ja nõuetele näitab, et olenemata sellest, millist hooneautomaatikasüsteemi/ -tehnoloogiat või toodet mõni käsitletud ettevõte parasjagu pakub, on tagatud vastava keskkonna (küte, õhukonditsioneerimine, jahutus ja valgustus) kontroll ja juhtimine sõltuvalt ruumi kasutusest ning ajast.

Eu.baci seisukohad energiasäästu küsimuses peaksid olema tugevamaks suunaloojaks ka Eesti kohalikele ettevõtetele. Tarbijate energiasäästualane informeerimine ja hooneautomaatika propageerimine peaks olema siinsete firmade üks põhiülesandeid. Uuritud ettevõtete analüüsist tuleb aga välja, et kahjuks teavitamis- ja nõustamistööga, kus peamiseks märksõnaks on ökonoomsus ja säästev areng, igapäevaselt ning süsteemselt täna veel ei tegeleta.

CABA poolt kaardistatud turuolukorraga (peamiselt USA-s ja Kanadas, 2002) võrreldes on Eesti täna suhteliselt sarnases seisus, kuid mõnede erisustega. Siinsed firmad pakuvad levinumaid hooneautomaatikatehnoloogiaid kõigi olulisemate valdkondade automatiseerimiseks. Ometigi on eeskujulikke terviklahendusi Eestis veel väga vähe. Tarkade majade tehnoloogiate ökonoomsust, mugavust ja säästlikkuse aspekti ei osata ka siinsel turul veel küllalt hinnata. Vajaliku kompetentsi nappus, eelkõige pädevate inseneride näol, painab ka kohalikke ettevõtjaid. Intelligentse maja tehnoloogiate omavaheline integreerimine ja erinevate osapoolte tihe koostöö on ka Eesti automaatikaturu ühed võtmeküsimused. Oluline erinevus CABA ja Eesti andmete vahel on aga uute lahenduste kasutamise vallas. Erinevalt 2002. aasta USA-st ja Kanadast on Eesti kohalikud ettevõtted üsna usinad kasutama uusi süsteeme ja lahendusi.

CABA järeldus, et arukate hoonete süsteeme ja tehnoloogiaid tuleb aktiivselt inimestele tutvustada, ilmestab kenasti ka meie kohaliku turu vajadusi. Seda nii tarbijatele, kuid ka näiteks arhitektuuri- ja ehitusettevõtetele, mis ei ole kuigi varmad hooneautomaatikat omaks võtma. Vaatamata heale kättesaadavusele jääb tehnoloogiate tegelik lisandväärtus inimestele kaugeks. Avaliku sektori poolt on aga tehtud mõned olulised sammud energiasäästu ja intelligentsete hoonete enama leviku propageerimiseks, näiteks Euroopa direktiivi näol.

Uuritud Eesti firmade tulevikuväljavaated on turu arengute osas erinevad. Leidub ettevõtteid, mis ennustavad eramute automatiseerimise turu aktiviseerumist, kuid ka neid, mis prognoosivad antud valdkonna hääbumist lähimas tulevikus. Valdav osa ettevõtetest on ka edaspidi orienteeritud suuremate hoonete automatiseerimisele, samas jätkub tarkade eramute arendamine. Firmad rakendavad jõudsalt uusi lahendusi. Üle poolte käsitletud ettevõtetest kavandavad kas uusi müügisuundi, kaasaegsemaid seadmeid või täiustatumaid süsteeme. Enamik ettevõtteid peab lähituleviku üheks olulisemaks suunaks klientide enamat informeerimist arukate hoonete tehnoloogiate ökonoomsusest ja säästvast arengust nagu on soovitanud ka eu.bac.

Hooneautomaatikaturu suuremad väljakutsed on maailmas suhteliselt sarnased. Skepsis uute tehnoloogiate kasutamise osas on üsna laialt levinud. Ka siinsed ettevõtted on võtnud oma ülesandeks seda läbi enama informeerimise ja nõustamise leevendada. Samuti on kohati probleemiks näiteks ehitusfirmade paindumatus ning tahtmatus muuta traditsioonilist ehitusprotsessi korraldust. Kinniste standardite probleem ei ole Eestis kuigi tõsine. Enamik ettevõtetest kasutab laialt levinud avatud standardeid. Vaid mõni üksik tegeleb oma suletud protokolliga. Süsteemide omavahelise integreerimise ning parema koostoime saavutamiseks on oluline siinsete ettevõtete tihedam koostöö.

Arukate hoonete tehnoloogiate propageerimiseks ja arendamiseks välja töötatud soovitused kätkevad endas erinevate osapoolte teadlikkuse tõstmist läbi üldise positiivse pildi loomise, vastava kompetentsi tekitamist läbi kvaliteetse haridussüsteemi (positiivne algatus TTÜ poolt läbi vastavate õppeainete) ning asjaosaliste tihedat koostööd hooneautomaatikasüsteemide arendamisel. Süsteemide hästitoimiva interoperatiivsuse ning integreerituse saavutamiseks soovitatakse protokollide võimalikult laialdast avatust, süsteemide evolutsioonilist arendamist ja kontrollerite ning elektrooniliste komponentide omavahelise suhtluse täiustamist.

Käesolevas magistritöös käsitletu puudutab eeldatavasti valdavat enamust Eestis tegutsevaid hooneautomaatikaettevõtteid ja peaasjalikult nende poolt automatiseeritavaid eramuid. Võrdlusallikatena kasutatakse eu.baci ja CABA seisukohti. Teadlikult on käsitlusest välja jäetud mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid ning keskmised ja suuremad hooned (nagu näiteks lao-, äri- ja büroopinnad).

Eesti turu uurimine lähtuvalt viimatimainitud hoonetüüpidest võiks olla üks antud töö tulevastest edasiarendustest. Samuti oleks väga huvitav ja kasulik analüüsida ning võrrelda kohalikku turgu mõnede teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ettekirjutuste ja seisukohtadega, ka Euroopa Liidu erinevate direktiivide ja nõuetega. Riigi poolt hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks loodud ja loodavate meetmete rakendumine võiks anda ka väga kasulikku informatsiooni. Täiesti uue kõrvalsuunana oleks huvitav võrrelda Eestis kasutatavate nn kohalike protokollide (näiteks Yoga IB) ja suletud tehnoloogiate (näiteks Devilink ja In One By Legrand) funktsionaalsusi teiste maailmas vähem levinud süsteemidega. Kui edaspidi õnnestub ligi pääseda CABA uuematele uurimustele (“Technology Roadmap for Intelligent Buildings”), siis oleks väga põnev võrrelda Eesti turu arengut ja olukorda USA ning Kanada tänapäevaste andmetega.

Arendades Eestis hooneautomaatikasüsteeme ning propageerides nendest tulenevat kokkuhoidu ja säästu, võib selle magistritöö kasutamine õppematerjali ja tänase turu indikaatorina anda üsna olulist informatsiooni nii akadeemilisele ringkonnale, ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile.

Antud materjal pakub põhjalikku ainest tulevase doktoritöö tarvis, olgu selleks siis äsjanimetatud võimalikud suunad või mitmed teised modifikatsioonid, mida kõike senisest edasi arendada annab.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.