Edu võti: parem haridus ja ümberõpe

Parem haridus ja ümberõpe on märksõnad, millele tänases seisus on eluliselt oluline rõhku pöörta.
Eesti hariduse märksõnad 2009:

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja haridusseadustiku edendamine.
Riikliku õppekava arendus.
Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine; üld- ja kutsehariduse käsitamine võrdväärse haridustasemena.
Paindlikud õpivõimalused kutsehariduses.
Kvaliteeditagamine kõrghariduses.
Täiend- ja ümberõppevõimalused täiskasvanuhariduses.

Üld- ja kutseharidus

Kvaliteetse hariduse andmine algab heast õpetajast. Selleks, et õpetajaamet ja õpetajakoolitus oleksid atraktiivsed, peab algaja õpetaja palk olema hea ja konkurentsivõimeline. Noore õpetaja palk peab tõusma riigi keskmise palga tasemeni.

Keskhariduse taseme õppekvaliteedi ja õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valimise reaalsete valikuvõimaluste parandamiseks on oluline lahutada gümnaasiumiaste põhikoolist.

Põhikool peab noori ette valmistama nii kutse- kui gümnaasiumihariduseks. Praeguse 1.-12. klassilise koolimudeli korral tirivad koolid pearaha nimel 9. klassi lõpetanuid iga hinna eest oma gümnaasiumiastmesse. See omakorda muudab põhikooli lõpetanute valikuvabaduse pelgalt näiliseks ja teoreetiliseks.

See olukord on ka üheks põhjuseks sellele, et ei kiputa kutsekoolidesse. Ometigi on kutseharidusega spetsialistide tootmine Eesti jaoks lähitulevikus võtmetähtsusega küsimus.

Olulisemad põhjendused põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks on:

    * Laste arv väheneb oluliselt.
    * Gümnaasiumihariduse kvaliteeti ( sh õpilaste valikud, kvalifitseeritud õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul.
    * Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed, mil on erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, oma õppemeetodid ja –keskkond.
    * Nn põhikoolis käijad ja gümnaasiumis käijad pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras.
    * Põhikooli lõpp peaks olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt arvestatavad on nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus.

Tuleb vastu võtta uus õppekava, mis  traditsiooniliste oskuste kõrval keskendub laialdasematele oskustele, nagu õppimisoskuste, loovuse, kultuuriteadlikkuse ja algatusvõime arendamisele. Õpilase valikuvabadus õppekava kokkupanekul peab suurenema, võimaldades ka paremat spetsialiseerumist. Selleks, et meil oleks rohkem inimesi, kes julgeksid ja oskaksid oma häid ideid ettevõtluses rakendada, on oluline õppekavasse lisada praktiline ettevõtlusõpe. Suurematel riigikaitselistel kaalutslustel on oluline gümnaasiumites võimaldada ka riigikaitseõpet.

Seoses uue õppekava koostamisega tuleb muuta paindlikumaks lõpueksamite süsteem eristades keskhariduse omandamise nõuded ülikoolidesse ja teistesse kõrgkoolidesse vastuvõtu nõuetest.

Õppe kaasajastamise võimaldamiseks tuleb 2010. aasta 1. septembriks välja arendada e-õppe süsteem, mis oleks kättesaadav kõikide põhikoolide ja gümnaasiumite jaoks. E-õppe peab võimaldama nii elektroonilistele töövihikutele üleminekut kui muu õppekavast lähtuva materjali elektroonilist esitamist, kasutamist ja uuendamist, samuti parimate õpetajate tundide kättesaadavust kõigis koolides.

Uute ja huvitavate algatuste toetamiseks võib kaaluda innovaatilise õpetaja stipendiumi rakendamist.

Üleminek venekeelsetes koolides osalisele eestikeelsele õppele nõuab piisavat ja pidevat tuge ja nõu riigi poolt. Koolidele peab olema tagatud kvaliteetne ja kaasaegne õppematerjal ning õpetajatele tugi täiendkoolituse näol.

Kõrgharidus

Eestis on liiga palju kõrgkoole. Oluline on forsseerida kõrgkoolide ühinemist, et tagada kõrghariduse kvaliteedi märgatav kasv.

Meie kõrgharidus peab muutuma atraktiivsemaks andekatele noortele nii meilt kui välismaalt, samuti võimekatele õppejõududele.

Haridusele ja teadusele kulutatavat osa rahvuslikust koguproduktist tuleb suurendada. Uurimistegevusele ja innovatsioonile tehtavad kulutused peavad jõudma 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Tähtis on suurendada erakapitali osakaalu meie kõrgharidussüsteemis.

Meie hariduse sisemine rahastamine astmete kaupa on tasakaalust  väljas. Meie alushariduse rahastamine võrdub 25% EL keskmisest rahastamisest per capita korrigeerituna raha ostujõuga. Põhikooli vanema astme ja keskharidust omandava õpilase peale tehtavad kulutused moodustavad ca 50% EL keskmisest, üliõpilase peale tehtavad kulutused on ca 40%. Täiendõppele tehtavate kulutuste osas jääme maha kümnekordselt.

Seetõttu on tähtis tähelepanu pöörata järgnevatele teemadele:

•    uue stipendiumite süsteemi loomine sest tänane süsteem on pigem sotsiaaltoetuste põhine ( stipendiumid peavad suurenema, aidates katta nt aastase õppemaksu summa;  stipendium peab olema tublimatele)

•    tulumaksuvabade haridusfondide loomine- haridus kui investeering (et lapsevanem saaks varakult hakata koguma vahendeid oma võsukese õpingute rahastamiseks)

•    õppelaenu piirmäära tõstmine 60 000 kroonile- laiemad võimalused, rohkem vabadust (et õppelaen kataks vähemalt aastase õppemaksu suuruse)

•    ettevõtjate ja õppeasutuste ning õpilaste tihedam koostöö (vajalik mõlemale poolele. Ettevõttele vajalik spetsialist, õppurile praktika- ja töökoht ning prii õppemaks)
Ümber- ja täiendõpe

Eesti edu aitab tagada inimeste paindlikkus, pidev enesetäiendamine, mis puudutab ümber- ja täiendõpet. Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus.

Täna on Eestis suureks probleemiks see, et tööturumeetmetes osaleb väga vähe töötuid. Aktiivsetes meetmetes osaleb ühes kuus keskmiselt ainult 7% kõigist registreeritud töötutest. 2008. aasta detsembris ja 2009. aasta jaanuaris oli töötuna arvel keskmiselt 36 876 inimest kuus. Neist  93%  ei saanud kuu jooksul peale töövahenduse ühtegi muud teenust. Tänaseks on töötute arv juba ligi 50 000.

Siit järeldub, et antud temaatikaga tuleb väga aktiivselt tegeleda, inimeste teadlikkust elukestva õppe vajalikkusest tuleb suurendada ning kättesaadavust parandada.

Ümberõppe alla käib ka Töötukassa ja Tööturuameti ühendamine, mis võimaldab:
1) parema klienditeeninduse
2) kaasaegsema arvutisüsteemi
3) ümberõppele ja koolitustele kiirema suunamise
4) suurema ja tihedama koostöö tööandjatega (juba selles faasis, kui töötaja sai koondamisteate).

Suur hulk Eesti üliõpilasi omandab haridust välismaal. Nende noorte tagasimeelitamine Eestisse on üks meie lähituleviku väljakutseid.

2006. a õppis välisriikides 4340 Eesti üliõpilast. Nendest Venemaal (812), Saksamaal (800), Soomes (629), Ühendkuningriikides (362), USA-s (332) ja Rootsis (258). Meie väljakutse on luua motivatsioonisüsteem nende noorte Eestisse tagasi tulekuks ühes vääriliste rakendustega tööjõuturul. (allikas: OECD)

HTMi eesmärk 2008 – 2012: Parandada madalama ja keskmise haridustaseme ja konkurentsivõimega inimeste võimalusi koolituses osaleda.
• Luuakse tööalases koolituses osalemise võimalused vähemalt 73 000 inimesele.
• Koolitus tehakse kättesaadavaks kõikides maakondades.
• Koolitust pakuvad vähemalt 30 kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli (33 000 õppijat) ning 45 vabahariduslikku koolituskeskust (40 000 õppijat).
• Koolitus on suunatud tööalase konkurentsivõime parandamisele ning on õppija jaoks tasuta.
• Käivitatakse täiskasvanuhariduse populariseerimise programm.
• SoM koolitab vähemalt 30 000 inimest, MKM koolitab juhte ja töötajaid.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.