Tallinna linnavõimu plaan kehtestada müügimaks, käärib täiega. Soovitan lugeda üht mu 4 aasta tagust lugu sellest, kuidas ja miks me Haapsalus selle rumaluse ära lõpetasime.
Saan aru, et majanduslikult raskel ajal ning eriti veel siis, kui oled eelarvega käpardlikult ümber käinud, on suur ahvatlus rahva taskust lisaraha koorida. Siiski ei ole see sünnis.
Leian, et pealinna valitsus peaks peeglisse vaatama ja tõdema, et eelarve majandamisega pole hakkama saadud ning selle eest tuleb vastutada ja leida parem lahendus. Mitte aga veeretada pall sujuvalt maksumaksja kätte, kel täna niigi keeruline finantsiline olukord. Miks peab mu vaene tallinlasest sõber maksma linnavõimu rumaluse eest?
Kui hakkama ei saada, soovitan anda ohjad Holsmerile, sest tema erakond on riigikassat raskel ajal väga targalt majandanud.
Siin lubatud lugu ajast, mil masu ei tuntud:
Hüvasti müügimaks!
(02.05.2006)
Aprillikuu viimasel nädalal võtsime volikogus üksmeelselt vastu väga hea otsuse kaotada Haapsalus müügimaks alates käesoleva aasta 1. oktoobrist.
Müügimaks on üks paljudest kohalikest maksudest Eestis lisaks teada tuntud riiklikele maksudele. Kohalike maksude kehtestamise õiguse annab linnadele ja valdadele kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja ka kohalike maksude seadus. Viimase järgi on kohalikeks maksudeks: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
Maksude kogumine on raha saaja jaoks kindlasti meeldiv tegevus, sootuks vastupidine aga sellele, kellelt võetakse. Mina olen alati seda meelt olnud, et iga inimene (ka ettevõtja on inimene) teab ise kõige paremini, kuidas oma raha kulutada. Riigi ja omavalitsuste roll inimese rahakotist maksu koorimisel olgu minimaalne. Müügimaksu kaotamine on üks samm selle poole.
Kes peavad maksma müügimaksu? Müügimaksukohuslased on Haapsalu linnas jaekaubanduse, toitlustamise või teeninduse valdkonnas tegutsevad majandustegevuseregistrisse kantud jaemüüjad ja teenindajad (ettevõtjad ja juriidilised isikud). Müügimaksuga ei ole võimalik maksustada aga näiteks kütuse-, kindlustus-, telekommunikatsiooni-, energeetika ja transpordiettevõtteid, kuna need ei ole majandustegevuse registrisse kantud kohaliku omavalitsuse poolt. Tingimused aga peavad olema võrdsed.
Müügimaks kehtestati Haapsalus 1. aprillil 1995. aastal maksumääraga 1%. 1. jaanuarist 1996 langetati müügimaksu määra 0,5 %-ni, misjärel 2001. aasta 1. jaanuarist on müügimaksumääraks 0,25% maksu maksja poolt müüdud kaupade ja teenuste maksumusest müügihinnas. See protsent kehtib tänaseni.
Antud maksumäära juures saab linn tulu ligikaudu 1,5 miljonit krooni aastas. See summa on viimase 3 aasta vältel püsinud enam vähem samal tasemel. (2003. aastal 1,6 miljonit ja 2004. ning 2005. aastal 1,5 miljonit krooni).
Kõrge majanduskasv ning hästi laekuv tulumaks on olulised tegurid, tänu millele saame kergendada ka ettevõtjate maksukoormust meie kodulinnas Haapsalus. Meeldiv on tõdeda, et liberaalne maksupoliitika on nii riigis kui ka üha enamates omavalitsustes tänaseks pigem reegel kui erand.
Tänaseks on Eestis lisaks Haapsalule järele jäänud veel 9 omavalitsust, kus käsitluse all olev maks kehtib. Nendeks on Maardu linn, Harku ja Jõelähtme vald Harjumaal, Alajõe ja Lüganuse vald Ida-Virumaal, Mooste vald Põlvamaal, Kaisma vald Pärnumaal, Torgu vald Saaremaal ning Peipsiääre vald Tartumaal. Loodame, et nendeski omavalitsustes minnakse peagi kohaliku ettevõtluskliima soodustamise teed.
Lauri Luik
