Sõnavõtt õpetaja lähtetoetuse teemal Riigikogus

Lugupeetud juhataja, head kolleegid

Õpetaja lähtetoetuse idee on fikseeritud valitsusliidu koalitsioonileppes. Leevendamaks väikelinnades ja maapiirkondades valitsevat õpetajatepõuda olemegi teostamas programmi, mis tagab 200 000 kroonise stardiraha esmakordselt tööle asuvale pedagoogile.

Tegu ei ole palgalisaga vaid stardirahaga elu sisseseadmiseks alustavale õpetajale. See on riigipoolne regionaalpoliitiline meede, mille peamine eesmärk on leevendada õpetajate kaadrinappust väikelinnades ja maapiirkondades üle Eesti. Kuid lisaks kõigele muule on see ka austuse ja hoolivuse märk ning põhimõtteline õpetaja ameti väärtustamine ja hindamine.

Hiljuti saime rõõmsa sõnumi osaliseks. Rahvusvahelise PISA-testi kokkuvõttest selgus, et Eesti 15-aastaste kooliõpilaste teadmised ja oskused neid praktikas rakendada on maailma riikide võrdluses esimese viie seas. Eriti ilus algus Reformierakonna visioonile järgmiseks 15 aastaks.

Väga hea resultaat, mida paljud ei osanud ehk ettegi kujutada. Ometigi peame olema valvsad, sest vaatamata PISA testi heale tulemusele on meie koolides jätkuvalt suureks probleemiks õpetajate nappus.

Meie üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes töötab ligi 18 500 õpetajat. 45% kutseõppeasutuste õpetajatest on 50-aastased ja vanemad. Olukord ei ole parem ka üldharidusmaastikul, kus vastav näitaja on ligi 35%. Õpetajaid, kes on nooremad kui 30 aastat on meil umbes 12%.

Tõsiseks probleemiks on ka see, et paljud algajad õpetajad lahkuvad esimestel tööaastatel koolitöölt. Põhjuseid on erinevaid. Olgu nendeks siis mittesobivad õpetamis- ja finantstingimused, õpetajaameti mittesobivus või midagi muud. Kuid fakt on see, et kvalifitseeritud õpetajate puudus just maapiirkondades on eriti valusalt tuntav.

Ühe markantsema näitena võib vaadata minu kodumaakonnas Läänemaal asuva Risti kooli juhtumit. Kaks nädalat enne käesoleva õppeaasta algust puudus koolil 7 õpetajat. See tähendab, et ei olnud pooli õpetajaid. Tänu usinale kooli juhtkonnale õnnestus enamik tühje kohti siiski õigeaegselt täita. Nii et õnneks ei pidanud koolilapsed selle pärast kannatama. Vaatamata sellele on probleem endiselt õhus.

Nii mõnigi õpetaja rabab koolides valitseva personalinappuse tõttu mitmel rindel. Ma ei pea seda päris õigeks, et üks inimene peab end jagama kolme-nelja kooli vahel.

Vaadates viimase 10 aasta statistikat, peab tõdema, et õpetajate kvalifikatsioonitase on üldiselt paranenud, kuid on siiski piirkonniti väga erinev. Paraku on kujunenud tendentsiks see, et mida kaugemal asub kool Tallinnast või Tartust, seda rohkem on madalama haridustasemega ja pigem vanemaealisi õpetajaid. Pole saladus, et mõne aine õpetajate puudus on piirkonniti väga suur. Nimetagem nendest vaid mõned: matemaatika, inglise keel, füüsika ja ka näiteks poiste tööõpetus.

Tänases seisus ei ole õpetajate ametikohtade täituvus Tallinna ja Tartu koolides võrreldav maapiirkondade, äärealade ja väiksemate linnade koolidega, kus paljude ainete õpetajaid ei ole võimalik leida. Eriti suur kvalifitseeritud õpetajate puudus valitseb Eesti maapiirkondades ja väikelinnades, mistõttu on võrdsete haridusvõimaluste huvides oluline täiendavate motivatsioonimehhanismide loomine, meelitamaks värskelt koolitatud õpetajaid tööle ka väljapoole Tallinna ja Tartut asuvaid koole. Leian, et antud seaduseelnõu teeb seda parimal võimalikul viisil,

Kokkuvõtteks loodan, et suudame lähtetoetuse rakendamisega leevendada õpetajate nappust meie koolides ning seeläbi tõsta ka õpetajakutse atraktiivsust.

Aitäh.

 

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.