Põhikool ja gümnaasium- koos või eraldi?

Riigikokku on jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu, mille keskseks teemaks on kujunenud palju küsimusi tekitav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.
Hariduse seadusandlikku maastikku tuleb korrastada. Antud dokument on selleks hea algus.

PGS-i eelnõus on palju olulist, mis tuleb võimalikult kiiresti ellu viia. Olgu selleks siis õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, väljalangevuse vähendamine, hariduslike erivajadusega õpilaste toetamine või vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise tagamine koolis jne.

Lisaks on teemasid, mida antud eelnõu ei sisalda, kuid mille olemasolu seaduses on oluline. Ühe näitena võib tuua eraõiguslike institutsioonide kaasamise võimaluse omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks.

Kohtumistel haridusspetsialistidega erinevaist omavalitsusest oleme saanud palju ettepanekuid antud eelnõu paremaks muutmiseks, mis kajastuvad osaliselt ka meiepoolsetes muudatusettepanekutes.

Samas on antud eelnõus sätteid, mille rakendamisega ette pandud kujul nõustuda ei saa ning mis on ka kohalike haridusinimeste pahameele osaliseks saanud.

Nii näiteks ei pea ma õigeks seda, et soovitakse kaotada omavalitsustevaheline tasaarvlemise süsteem. Haridus- ja teadusminister ei ole esitanud piisavalt kaalukaid põhjendusi, miks peaks juba paika loksunud süsteemi muutma hakkama. Hetkel puudub ülevaade, mida antud tasaarvlemise süsteemi kaotamine kohalikele omavalitsustele kaasa toob. Enne, kui piisavaid põhjendusi ei esitata, ei saa ma sellega nõustuda.

Õppekavaarendus, muutused koolivõrgu korraldamises ja õpetajakoolituse uuendamine peaksid käima ühte sammu nii sisulises kui ka ajalises mõttes, milles aga praegu kindel olla ei saa.

Antud eelnõu kontekstis on keskseks teemaks kujunenud põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamine. Näen, et see on pikemas perspektiivis vajalik samm, eelkõige keskhariduse taseme õppekvaliteedi parandamiseks läbi paindlikumate õppekavade rakendamise. Kuid ka selleks, et parandada õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.

Ometigi ei saa koolitasemete lahutamist teha jõuga, kiirustades ning ilma põhjaliku analüüsi ja selgitustööta, kuna antud muudatus puudutab väga paljusid inimesi.

Eelnevalt tuleb teha detailne analüüs maakondade ja omavalitsuste lõikes. See peab kajastama omavalitsuste võimalusi, valmisolekut ja vajadusi. Ei ole mõtet teha muudatust pelgalt reformi enda pärast. Võib-olla mõnes omavalitsuses ei ole see üldsegi tarvilik.

Lisaks sellele tuleb koostada konkreetne tegevusplaan ja skeem koolide lahutamiseks koos vastavate finantsnäitajatega. Täna puudub ülevaade, milliseks võib antud reformi maksumus lõppkokkuvõttes kujuneda.

Omavalitsustest on tulnud signaale, et eelnõu sisu ja mõjusid ei ole kohtadel piisavalt arutatud ning selgitatud. Jagan arvamust, et kooskõlastusring läbiti pealiskaudselt ning peale seda on eelnõu sisu läbi muudatusettepanekute oluliselt muutunud.

Selleks, et oleks, mille pealt kaalutletud otsuseid teha, ootan arvamusi ja ettepanekuid antud seaduseelnõu osas. Alles seejärel, kui ministeeriumil on vajalikud analüüsid tehtud ning omavalitsustega asi põhjalikult läbi räägitud, saame hakata otsustama.

Lauri Luik
riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.