Parema kvaliteedi nimel

Selle nädala teisipäeval arutasime Riigikogus kõrgharidusreformi eelnõu. Meie eesmärk on reform põhjalikult ette valmistada ning võimalikult kiiresti vastu võtta. Loe ka sõnavõttu Riigikogus:

Kõrgharidusreform Riigikogus

Väljavõte Riigikogus stenogrammist (tekst kõnekeeles):

Lugupeetud juhataja, head kolleegid!

Reformierakond on seisukohal, et kõrgharidusreform tuleb rakendada võimalikult kiiresti ja juba 2013. aastal.

Me oleme kõrgharidusreformi tehes seadnud endale kolm peamist eesmärki. Kõigepealt tõsta kõrghariduse kvaliteeti, teiseks parandada juurdepääsu kõrgharidusele, et kõik võimekad noored saaksid omandada kõrghariduse, ja kolmandaks tagada parem väljund tööjõuturule.

Nende kolme eesmärgi täitmise juures on viis väga olulist tegurit, milleks on efektiivne rahastamine, maailmatasemel õppejõud, hea taristu, loomulikult motiveeritud tudengid ja efektiivne koostöö erasektoriga.

Paari sõnaga lühidalt, mis tänase eelnõu sisu on. Sellega soovitakse anda maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile nendele tudengitele, kes asuvad õppima avalik-õiguslikes ülikoolides, kes lähevad õppima eestikeelsetele õppekavadele, ületavad teatava lävendi ja igas semestris läbivad täismahus õppe. Need noored, kes õpet täismahus ei läbi ehk siis läbivad näiteks 29 Euroopa ainepunkti, on kohustatud ühe ainepunkti mahus ise oma hariduse eest kompenseerima või maksma. Eelnõu järgi asendub tänane riiklik koolitustellimus tulemuslepingutega ja kaovad ära riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad ja tekivad lihtsalt n-ö üliõpilaskohad. Kui tudeng ei ületa lävendit või selle n-ö tavasüsteemi järgi õppima ei asu, siis tal on võimalik omandada haridust ka ise makstes, õppides eksternina. Kuid selle juures on üks klausel, mis ütleb, et siis ei laiene sulle üliõpilase staatus ja sellest tulenevad soodustused. See on hästi laias laastus raamistik, mis on täna meile ette antud.

Reformi juures on nii mõnigi koht, mida Reformierakonna fraktsioon näeb, et koostöös teiega, head kolleegid, tuleks paremaks muuta, selleks et me saaksime selle seaduse võimalikult kiiresti vastu võtta.

Mõned olulisemad punktid. Esiteks, kindlasti ei tohi piirata erakapitali kaasamist kõrgharidusse. Siin on eelnevalt toodud huvitav näide, et kui tudengil on õigus viia oma raha kõrtsi, siis peab tal säilima õigus ka oma raha kõrgharidusse viia vajadusel, kui ta seda soovib. Ühesõnaga erakapitali kaasamist ei tohi piirata.

Teine punkt on 30 EAP nõue, mis on täna seatud täismahus. Me leiame, et seda tuleks leevendada eelkõige selleks, et kvaliteeti tõsta, mis on üks meie peamisi eesmärke, tuleks sellele n-ö kvantitatiivsele määrale lisada ka kvaliteedinõue keskmise hinde näol. Ehk siis selleks, et kvaliteeti tõsta, võib-olla seda 100% nõuet natuke alandada ja lisada sinna juurde kvaliteedikriteerium keskmise hinde näol.

Kolmas asi on lävendipõhine vastuvõtt. Me peame selgeks tegema, mis saab sellisel puhul riigieksamitest, et kui hakatakse ülikoolidesse vastu võtma ühtsete lävendieksamite alusel, siis kaotavad mõtte tänased riigieksamid. Sellisel juhul me peame üle vaatama PGS-iga sätestatud riigieksamite süsteemi, mis pole veel õigupoolest uue korra järgi kehtimagi hakanud.

Tulemuslepingute poole pealt, nagu ma ütlesin, riiklik koolitustellimus asendub tulemuslepingutega. Me oleme saanud tulemuslepingute esimese draft’i, kindlasti tuleb see veel põhjalikult üle vaadata ja läbi analüüsida, et mis on seal plussid ja miinused ja kuidas seda paremaks teha. Nii et tulemuslepingud on kindlasti üks pool sellest.

Edasi, avalik-õiguslikke ja erakoole tuleb Reformierakonna arvates käsitleda võimalikult võrdsetel alustel ehk siis me näeme, et ka erakoolidel peaks olema teatavatel õppekavadel kandideerida tulemuslepingutele. Seda võimalust ei tohiks nendele piirata. Ja rääkides veel erakapitali kaasamisest, siis me leiame, et juriidilistele isikutele peab tekkima võimalus rahastada, täiendavalt panustada teatavatesse õppekavadesse. Ma tean, et tänane eelnõu mingil moel seda võimaldab, kuid me leiame, et see tuleb veelgi selgemalt seal sõnastada ja see sõnum tuleb ka veelgi valjemalt välja öelda, sest meie eesmärk on kõrgharidusvaldkonda veelgi enam täiendavaid vahendeid juurde saada.

Loomulikult, oluline tahk eelnõuga edasiminekuks on uue stipendiumide süsteemi ja uue vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi väljatöötamine. Neid kahte dokumenti või siis neid kahte mõtet ühes dokumendis tahaks kindlasti enne näha, detailselt läbi arutada ja seejärel siis paralleelselt nendega edasi minna. Iseasi, kas me suudame neid kahte täpselt samal ajal jõustada, sellepärast et me peame vaatama reaalsusele näkku, et finantsvõimalustega on täna paraku olukord selline, nagu ta on.

Nii et kokkuvõtteks ma ütlen, mul on hea meel, et me oleme läbinud siiamaani üsna pika tee, kohtunud kõigi võimalike osapooltega, alustades õpilastest, üliõpilastest, lõpetades nii era- kui avalik-õiguslike koolide kui rakenduskõrgkoolide rektoritega, Riigikontrolliga, tööandjate keskliiduga ja nii edasi. Me oleme saanud sealt päris palju huvitavaid mõtteid ja ideid, mõningaid nendest ma teile ka täna tutvustasin ja nendele me peame üheskoos leidma lahendused. Ma väga loodan, et me saame teiega konstruktiivses koostöös edasi minnes need tõstatatud murepunktid ilusti lahendatud ja võimalikult hea eelnõu vastu võetud.

Mul on tore tervitada ka tudengeid üleval, kes sellele asjale aktiivselt kaasa elavad. Aitäh teile!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.