Õpilasfirmad legaalseks

Kui me soovime majanduskriisist kiirelt ja võimalikult valutult välja tulla, peame otsima lisamooduseid, kuidas ettevõtluse arengut stimuleerida. Leian, et lisaks ettevõtte kiirele registreerimisele internetis ning 40 000-kroonise omakapitali kohustuse kaotamisele tuleb luua ka õpilasfirmadele nn legaalne kandepind.
Täna on õpilasfirmad üks osa ettevõtlusõppe programmist ning toimivad teistel alustel kui äriregistris registreeritud juriidilised isikud. Kuid ometigi võiksid tegutseda samadel juriidilistel põhimõtetel.

Karoli Hindriksi helkuriidee on ühe õpilasfirma eduloost etalonnäide. Ja see pole kindlasti ainus omasuguste seas. Ärme laseme potentsiaalseid äritalente raisku!

Üks variant selleks on registreerida kõik õpilasfirmad Junior Achievement-i nn tütarettevõteteks, mille raamatupidamine, aruandlus jm bürokraatia oleks koondatud ühe struktuuri alla. Nii toimiksid õpilasfirmad analoogsetel alustel nn tavapäraste juriidiliste isikutega, kuid õpilased ei peaks end vaevama liigse paberimäärimisega (aruandlus jms), kuna selle teeks nende eest nn emafirma. Õpilased aga saaksid keskenduda oma ärimudeli ülesehitamisele ning tootearendusele.

Mis on õpilasfirma?

Tänane õpilasfirma on ettevõtlusõppe programm, mis on loodud selleks, et paremini omandada äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilastes algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada.

Tõelisest firmast erineb õpilasfirma täna just eelkõige seetõttu, et see on õppeprotsessi osa ning on registreeritud Junior Achievementi Arengufondi (JAAF) juures. Kusjuures õpilasfirma tegutseb üksnes JAAFi koolituse läbinud ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja juhendamisel.

Õpilasfirma lõpetatakse kooliaasta lõppedes. See on aga üheks probleemiks järjepidevuse saavutamisel, mis on ettevõtluses ääretult oluline. Minimaalne õpilasfirma liikmete arv on 3 õpilast.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.