… tuleb Lääne Elust
Tehke suu lahti
Ivar Soopan
ivar@le.ee
Märtsis toimuvate riigikogu valimiste eelne võitlus valijate häälte eest käib, ent mitte kõikjal ega kõigi peas. Eesti tasemel on tegutsemine nähtav kõigis erakondades, aga Läänemaal mitte. Siin on neid, kes roniks kas või külg ees Kuu peale, et nähtav olla, kuid ka neid, kes arvavad, et kõik loksub niigi paika. Toon näite. Maavanem Neeme Suur on kes teab kui kaua ajanud Riisipere–Haapsalu raudteeühenduse taastamise asja, aga teeb seda maavanemana riigi tasandil, mitte parteilasena. Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, va kaval rebane, võttis selle aga enda teemaks ja kutsub üles raudteeühendust taastama, korraldades vaksalis seminari ja volikogu erakorralise istungi.
See polnud etteheide Karilaiu tegevusele. Kohalikule rahvale on raudteeühenduse taastamine vajalik ja tähtis ning on hea, kui mõni poliitik sellega süvitsi tegelema hakkab. Sel moel tulebki valijate häälte eest võidelda. See on valija otsustada, kas ta peab seda populistlikuks loosungiks, kavalaks nõksuks või tõsiseks sammuks ühenduse taasavamise eest.
Aktiivsust näitab üles ka Lauri Luik, kes riigikogulasena on Läänemaal nähtav ja kes suhtleb inimestega nii ajalehe vahendusel kui ka kõikvõimalikel ettevõtmistel. Nii peabki. Poliitikat ei tehta kaks kuud enne valimisi, vaid kogu valimistevahelise aja. Noored poliitikud on sellest aru saanud. Mida aga teevad teised? Paar erakonda on Läänemaal vist ise ka unustanud, et nad olemas on. Äkki ei kavatsegi nende esindajad kevadel riigikokku kandideerida?
Valijad tahavad, et neil oleks valikuvõimalus, aga seda saab olla siis, kui valitavad oma plaanidest pidevalt teada annavad ja nende täitmise eest ka pidevalt tegutsevad.
