Läänemaal on ruumi vaid Eesti parimatele gümnaasiumitele

Tänast ja lähituleviku demograafilist seisu ning ka maakonna piirkondlikku arengut silmas pidades võiks Läänemaal tegutseda kolm gümnaasiumit. Iseenesest pole vahet, kes on kooli pidaja. Eestis on ühtmoodi häid näiteid nii era-, munitsipaal- kui riigikoolidest. Kuna Noarootsis juba on ning peagi hakkab Haapsaluski haridust pakkuma riigigümnaasium, siis oleks mõistlik ka Lõuna-Läänemaale riigikool asutada (mis tagaks reaalsemad võimalused ka kogu õppekompleksi renoveerimiseks) ning kõik kolm haridusasutust ühe juhtimise alla seada. See annaks Läänemaale täiendavat hoogu Eesti parimate gümnaasiumide tekkeks.

Olen alati olnud seda meelt, et otsuse kooli reorganiseerimiseks teeb koolipidaja. Ma ei poolda põhimõtteliselt gümnaasiumite riigistamist nö sundkorras. Kui omavalitsus on nõuks võtnud kooli pidada ning ta suudab kohapeal tagada noortele konkurentsivõimelise hariduse, siis see võimalus peab säilima. Nii nagu Haapsalu linn tegi ettepaneku luua riigigümnaasium, peaks see otsus sündima ka Lõuna-Läänemaal. Loomulikult ainult siis, kui koolipidajad seda ise soovivad.

Peamine on siiski tarkust taga nõudvate õpilaste olemasolu, väärt õpetajaskond ning kaasaegne taristu. Parima võimaliku hariduse tagamiseks Läänemaal on oluliseks teguriks koostöö. Ühine juhtimiskompetents ja raamatupidamine, pedagoogilise kaadri tihedam koostöö, ühine koolitranspordisüsteem ja õpilaskodude majandamine, hanked taristu kaasajastamiseks ja koolitoidu soetamiseks, koostöö Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ning Haapsalu Kutsehariduskeskusega (eelkõige varajase ning kvaliteetse karjäärinõustamise seisukohalt) jm aitaks kaasa sellele, et kõik kolm Läänemaa gümnaasiumit suudaksid pakkuda Eesti tasemel konkurentsivõimelist ja kvaliteetset haridust.

Pürgimaks Eesti parimateks õppeasutusteks, on tarvis leida oma nišš. Nii näiteks võiks Haapsalus keskenduda reaalainetele (eesotsas matemaatikaga) või majandusele ja ettevõtlusele. Kuna linnas on Läänemaa parimad sportimisvõimalused, võiks üks suund olla ka kehakultuur. Noarootsi on osaliselt oma keelesuuna leidnud, miks mitte spetsialiseeruda seal lisaks ka bioloogiale. Lõuna-Läänemaale annab imeline Matsalu head eelised loodussuuna arendamiseks, räägitud on ka riigikaitse suunast. Võimalusi on mitmeid.

Mida selgemini on õppesuunad välja töötatud ning mida rohkem suudame heas mõttes teistest koolidest eristuda, seda paremad on meie võimalused meelitada Läänemaa gümnaasiumitesse õppima ka teiste maakondade noori. Motiveerimaks inimesi Läänemaale õppima tulema ning eluks parimat ettevalmistust saama, peaks looma riiklikud ja erastipendiumid väga tublidele noortele. Olen veendunud, et Läänemaal leidub piisavalt inimesi, kes on nõus õlga alla panema. Riik peaks oma gümnaasiumites selle kindlasti plaani võtma.

Õpihimuliste noorte ja kaasaegse taristu kõrval on kandev roll siiski õpetajaskonnal. Oma kogemusest saan väita, et Läänemaal jagub häid õpetajaid. Siiski on veelgi parema kvaliteedi ja konkurentsieelise saavutamiseks oluline kaasata enam ka külalislektoreid (vastavalt spetsialiseerutud suunale) teistest gümnaasiumitest, kuid ka kõrgematest õppeasutustest nii Eestist kui välismaalt. Programm Noored Kooli on end viimaste aastatega hästi tõestanud. Läänemaalt pärit noorte aktiivsem kaasamine sellesse programmi ning kodukohta (kasvõi mõneks ajaks) tagasi toomine peab olema üks meie selge prioriteet.

Endiselt puudub Eesti koolides nö õnneliku elu õpetus ehk teisisõnu lihtsad elutarkused, kuidas igapäevasituatsioonides edukalt hakkama saada. Näiteks, tänases tarbimishulluses, kus ostetakse seda, mida sulle müüa soovitakse, mitte seda, mida reaalselt vaja, on noored inimesed eriti haavatavad, eelkõige üle oma võimete elades. Selliste ja teiste meid varitsevate ohtude selgem teadvustamine ning ennetamine peab olema akadeemilise hariduse kõrval tähtsal kohal. Olen veendunud, et erinevatel elualadel end tõestanud edukad inimesed on hea meelega nõus koolis oma tarkusi jagama. Jällegi üks võimalus, millega saame Läänemaal enamikest Eesti koolidest selgelt eristuda.

Riigigümnaasiumitele tagatav riigipoolne tugi ning kohapealsest koostööst sündiv sünergia on see, mis aitab Läänemaa gümnaasiumitel tõusta Eesti parimate koolide perre, kõik muu on meil tegelikult juba olemas. Läänemaast saagu oma gümnaasiumivõrguga maakond, mille hariduskorraldust saab positiivseks eeskujuks võtta kogu Eesti hariduselu edendamisel sest meil on ruumi vaid parimatele gümnaasiumitele.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond

Loe ka siit:
Olulisemad investeeringud Läänemaale
http://www.lauriluik.ee/2013-aasta-olulisemad-investeeringud-laanemaale/

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.