Tänases Lääne Elus:
Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) üks eesmärke on luua elukestev sõprussuhe noore inimese ja spordi ning tervislike eluviiside vahel. Üha enam kaasame oma sportlikesse tegemistesse ka lapsevanemaid- kokkuvõtvalt terve pere.
Tervise edendamiseks läbi spordi pole palju tarvis. Näiteks jooksmiseks piisab dressidest ja spordijalatsitest. Mõni ala nõuab suuremaid investeeringuid, kuid kõige alus on siiski pealehakkamine või nagu mu kolleeg, olümpiavõitja Erki Nool tavatseb öelda: “Kõige raskem on diivanilt püsti tõusmine, ülejäänu on juba vormistamise küsimus.” Koolispordi juures on kandev roll õpetajatel ja treeneritel ning õppekaval ja spordiprogrammil, loomulikult noorel endal. Väga oluline roll on ka taristul.
Läänemaal on Eesti kontekstis pigem head treenimisvõimalused, seda nii koolides kui spordibaasides. Tõsi, paljud neist on amortiseerunud ning vajavad kiiremas korras remonti, näiteks Palivere või Lihula koolide võimlad. Tean, et valla- ja koolijuhid teevad suuri pingutusi leidmaks spordiobjektide remondiks vajalikke investeeringuid, pingutame koos.
Võimlad on head ja vajalikud, kuid mida rohkem me liigume värskes õhus, seda kasulikum. Viimaste aastatega on maakonda rajatud kergliiklusteid ja terviseradasid. See on hea märk. Meie tingimustes, kus pimedat aega palju, on aga valgustatud rajad hädavajalikud. Korralik aeroobne baas, mille annab just värskes õhus liikumine, on terve ja õnneliku elu alus. Tallinna maantee kõrval kulgev kergliiklustee ning ka raudteetamm on treenimiseks väga head. Veelgi paremad on Paralepa või Palivere metsarajad. Suur probleem on aga valgustusega. Võtan oma südameasjaks, et alustuseks näiteks Paraleppa saaks valgustatud rada. See tagab võimalused rahulikus keskkonnas, puhtas looduses oma tervist edendada ka pimedal ajal.
Läänemaa spordiliitu juhtides ning jooksmas käies olen aastatega seest ja kõrvalt näinud meie spordi ning liikumisharrastuse arengut. On olnud aegu, kus maakonda esindasid Eesti meistrid ning treeninggrupid olid rahvast täis, samas on olnud perioode, mil valitses lootusetus. Spordialati on olukord väga erinev. Tänane seis on siiski teel paremuse poole. Meil on tublid õpetajad ja treenerid, kuigi värsket verd oleks hädasti tarvis. Meil on tublisi kooli- ja harrastussportlasi kui ka tippe. Paratamatus on aga see, et õpilaste arv väheneb ning sellega ka potentsiaal kasvatada uut Eesti ja maailma paremikku. Samas ei takista vähenev elanikkond meil inimesi spordi juurde toomast. Esmase sisendi uute harrastajate tekkeks annab kahtlemata koolisport.
Koolinoorteni jõuame oma tegevusega ilma suuremate probleemideta, sest meil on toimiv võrgustik üle Eesti ja tublid õpetajad ning treenerid, kes tarviliku info koolidesse viivad. EKSL-i võistluskalender on väga tihe ning sportlikku tegevust jagub kõigile noortele huvilistele üle-Eesti. Toimub väga mitmeid kohaliku tasandi spordivõistlusi ning rida üle-riigilisi ettevõtmisi. Spordialad varieeruvad kõikvõimalikest palli- ja meeskonnamängudest, orienteerumisest, laskmisest, ujumisest, võimlemisest ja kergejõstikust kuni kardisõidu ning õpetajate võistlusteni. Meie noored käivad võistlustel mõõtu võtmas ka välismaal. Üle-Eestilistest võistlustest korraldab EKSL näiteks spordimälumängu “Bumerang”, spordimärgiprojekti “Noor Lõvisüda”, teatevõistluste sarja “Tähelepanu, start”, tervisepäeva “Reipalt Koolipinki”, suvemänge “Meri ja Päike”, tervisepäeva “Looduse kilomeetrid” ning palju muud.
Seega õpilastele tegevust jagub. Kuidas aga senisest enam kaasata lapsevanemaid? Sportlikult aktiivne ja terve noor on vanematele ehk kõige vahetum eeskuju, või vastupidi. Üks paremaid viise täiskasvanute kaasamiseks on aga koostöö suuremate rahvaspordiüritustega, mis aasta-aastalt üha enam spordisõpru radadele toovad. Nii näiteks alustasime sellest sügisest ühisprojekti Jüri Jaansoni kahe silla jooksuga, mis toob kokku erinevas eas spordisõbrad. Valmimas on talvemängude koostööprojekt Pärnumaa Jääfestivaliga, mis on samuti väga osavõtjaterohke ettevõtmine. Ootame sinna kõiki koolinoori koos vanematega. Tihe koostöö erinevate spordialaliitudega on EKSL-i igapäevane tegevus. Viimastel kuudel on koostöösooviga meie poole pöördunud näiteks male- ja triatloniliidud, samuti kiirkäijad. Lisaks praktilisele tegevusele plaanime koostada interaktiivse teoreetilise õppematerjali kehalise kasvatuse aluspõhimõtete selgitamiseks, kuhu on kaasatud Eesti tuntuimad spordisangarid. Üritame koolispordile leida suuremat kajastust ka Eesti meedias. Plaane on teisigi.
EKSL-i missioon on luua võrdsed ja mitmekülgsed liikumisvõimalused koolinoortele ja õpetajatele, samas tuua spordi juurde ka lapsevanemad. Meil on eesmärk, et aastaks 2014 oleme arvukaima liikmeskonnaga üleriigiline spordiühendus üldhariduskoolides õppijate jaoks, mis suudab võrdseid liikumis- ja sportimisvõimalusi pakkuda kõigile.
Lauri Luik
Eesti Koolispordi Liidu president
