Käsi veel õnnitlustest soe

Tegemised 18.-24. veebruar

Vabariigi aastapäev tõi endaga hulga toredaid üritusi:
 
Reedel külastasin Kõmsi rahvamajas Virtsu ja Kõmsi noori (lasteaiast kuni põhikoolini) ning tervitasin neid Vabariigi aastapäeva puhul. Rõhutasin oma kõnes vabaduse tähtsust ning kutsusin noori üles tutvuma põhjalikult meie ajalooga ning kujutama ja tunnetama seda, mida elasid läbi meie esivanemad 90 aasta eest. Meie, noored, kes me oleme valdava osa oma elust elanud vabas Eestis, võtame vabadust teinekord ehk iseenesest mõistetavana, kuid ometigi pole see nii. Vabadus ei ole iseenesest mõistetav, seda tuleb hoida, selle nimel võidelda, hoida kui silmatera!


Virtsu lasteaialaps Angelina Dolgopolajan valmistumas Vabariigi Presidendi vastuvõtuks.
Foto: Urmas Lauri, Lääne Elu

Meeleolukas aktus ning sellele järgnenud kätlemistseremoonia jäävad minu mälus ilusate hetkedena kaunistama Vabariigi 90. aastapäeva Hanila vallas.
Tore, et lastele organiseeritakse lisaks traditsioonilisele Vabariigi aastapäeva aktusele ka midagi omanäolist, mida antud kätlemistseremoonia kahtlemata oli. Olen veendunud, et nii mõnigi nendest noortest astub juba hiljemalt Vabariigi 100. aastapäeval Estonia teatri saali, et kätelda päris Vabariigi Presidendiga, keda sel korral kehastasin mina. Suur tänu Virtsu kooli huvijuhile Anu Mätasele tõeliselt toreda ja originaalse juubeliürituse eest. Loe lähemalt Lääne Elust:  http://www.le.ee/?a=uudised&h=2008/2/23

Peale neid suurepäraseid hetki suundusin Oru valda, kus kohtusime ühes erakonna maakonnaorganisatsiooni esimehe Marek Topperi ja Haapsalu linnavoliniku Alo Lõpsiga Oru vallavanema Arno Kelnikuga. Rääkisime Oru valla hetkeolukorrast ning tulevikuväljavaadetest.

Laupäeva hommikul suundusin Pärnusse, et saada osa võimsaimast Vabariigi aastapäeva paraadist läbi meie ajaloo. Ligi 1100 kaitseväelast ja 47 sõjamasinat on arvud, mis iseloomustavad üsna ilmekalt ürituse mastaapsust. Lisaks loomulikult üle 10 000 pealtvaataja. Võimas.


Kaitseväe paraad
Foto: postimees.ee

Vabariigi 90. aastapäeva tähistamine jätkus laupäeval Haapsalu kultuurikeskuses linnapea ja volikogu esimehe võõrustamisel. Meeleolukas eeskava ning tuttavad inimesed tegid sellestki üritusest vahva elamuse.

Juubeliaasta puänt on loomulikult Vabariigi aastapäev, 24. veebruar. Kena oli vaadata lippudesse ehitud Eestimaad. Uhke ja ülev tunne valdab mind tänaseni. Traditsiooniline Vabariigi Presidendi vastuvõtt Estonias kulges ootuspäraselt, millele järgnes meeleolukas pidu restoranis Gloria. Tõsi, presidendi kõne ja eeskava valmistasid positiivse üllatuse. On mida meenutada. Kuid mis siin ikka pikalt rääkida, olulisim on see, mida inimesed ise vabariigi sünnipäeval tundsid, kogesid ja läbi elasid. Kaunist Vabariigi juubeliaasta jätku kõigile!


Reelikaga
Foto: delfi.ee

***

Veebruarikuine hasartmängumaksu nõukogu koosolek kulges tavapäraselt ilma suuremate vaidluste ja tõrgeteta. Tore, et aktiivseid projektikirjutajaid jätkub ning elu kohtadel seeläbi areneb.

Õhtul kohtusin Raplas Reformierakonna kontoris erakonnakaaslastega maakonna üldkoosolekul. Seekordseks jututeemaks haridus- ja kultuuripoliitika. Lahkasime detailselt tänaseks juba tehtud ja veel tegemisel olevaid haridus- ning kultuuripoliitilisi küsimusi. Olulisemateks teemadeks kujunesid laste käitumisproblemaatika, koolivägivald, õppekavad, üldhariduse rahastamine, õpetajate nappus ja õpetamise nõrk kvaliteet. Põgusalt käsitlesin ka kultuuripoliitika olulisemaid suundi- ringiraha ja lasteaiakohtade programmi. Kohale oli tulnud ligi 20 raplamaalasest erakonnakaaslast.

Teisipäeval kinnitasime riigikogus seadusemuudatuse, mis loob ka lasteasutuse õpetajatele võimaluse nimetada oma esindaja lasteaja hoolekogusse. Loe lähemalt aadressilt: http://www.reform.ee/kandidaat/lauri-luik/blogi/1235/ka-lasteaiaopetajad-kuulugu-hoolekogudesse

Peale seda külastasin Kaubandus- ja Tööstuskoda, kus leidis aset igaaastane tööstuskoja juhatuse, kultuurikomisjoni ja haridusministeeriumi vaheline kohtumine. Teemaks kutseharidus, selle rahastamine, populariseerimine ning tulevik. Samuti võrdlus teiste Euroopa riikidega. Tõdesime, et vaatamata sellele, et kutsehariduse maine on viimaste aastatega tunduvalt paranenud, on jäänud kutsehariduse omandajate protsent samaks, st, et arengut paremuse poole ei ole väga märgata. Ettevõtjate ja kutseharidusasutuste koostöö on heal tasemel, kuid napib õpilasi, kellega koostööd teha. Hea meel on selle üle, et kutsekoolide tehniline baas on täienenud ning õppetingimused paranenud. Heaks näiteks olen alati toonud Läänemaa kutsehariduskeskust. Aastate tagusest ajast alates, kui sama kool asus veel Taeblas ning kandis noorte suus veidi halvustavat nimetust „Taebla kutsekas“, on kool läbi teinud tõelise arengu. Nüüd on nii kooli maine kui ka õppetingimused hoopis teisel tasemel. Kindlasti on see arenguetapp kutsehariduse populariseerimisele Läänemaal üksjagu kaasa aidanud. Mina näen, et kutseharidust saab populariseerida veelgi tihedamas koostöös ettevõtjate ja õppeasutuste vahel. Koostöö peaks aga algama juba keskkoolist, siis, kui noor alles oma tulevikku kujundab. Oluline on populariseerida kutseharidust vormis nn noorelt-noorele.

Õhtul toimus erakonna igakuine vabamas vormis poliitikaarutelu e koopaorav. Meeleolukas ja intelligentne seltskond teeb alati tuju heaks:) Sel korral arutasime lisaks päevapoliitilistele küsimustele ka valmistumist kohalikeks valimisteks. Võtmekohal meediakajastus ning kampaania selle laiemas tähenduses.

Neljapäeval kohtusin erakonna ärksamate IT, innovatsiooni ja avaliku halduse spetsialistide ning huvilistega samanimelise programmitöörühma koosolekul. Panime paika edasised töösuunised ning asusime kaardistama vastava valdkonna tänast probleemistikku. Leppisime kokku, et kohtume töögrupiga füüsiliselt vähemalt kord kuus. Vahefiniši teeme 2008. aasta lõpul. Peamiseks eesmärgiks on kaasata erakonnakaaslasi Reformierakonna uue programmi väljatöötamisse ning hoida ajusid pidevas toonuses. Seda nii 2009. aasta KOV valimisteks kui ka 2011. aasta riigikogu valimisteks valmistumisel. 

Neljapäeval kohtusin hariduspoliitika töögrupis jällegi erakonna ärksamate peadega, kes on oma südameasjaks võtnud Eesti hariduspoliitika eest seismise. Haridustemaatika on lai ja keeruline, mistõttu jagasime selle väiksemateks osadeks: üld-, kõrg-, kutseharidus jne.

Spordinädal kokkuvõttes: 51 km jooksu ja 1 km ujumist.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.