Kvaliteetne haridus on parema elu üks tagatisi

Intervjuu Eesti Päevalehele (01.02). Küsitles Villu Zirnask.

– Alustame lasteaiast. Reformierakonna haridusprogramm ütleb: „Esimesel võimalusel jätkub programm „Igale lapsele lasteaiakoht!” Millal saabub esimene võimalus ja kaua kulub sellest eesmärgi saavutamiseni?

Kõik meie lubadused on antud vastutustundlikult ning lähtudes eelarve võimalustest ja sellest, et me makse ei tõsta, pigem sooviks maksukoormust alandada. Rahanduslik prognoos lubab eelarve tasakaalu viia aastaks 2013 ja tasakaalu või ülejäägiga eelarve peaks ka tulevikus olema. Usun, et arvestades eelarvevõimalusi, räägime me lähiaastatest, kuid veel kord – vastutustundetu on enne valimisi hüüda, et kui meie oleme võimul, siis tuleb taevamanna. Me teeme selle teoks, kuna usume, et see on laste ja perede jaoks vajalik ning mitte vaid valimiste lubadus.

– Edasi kooli. Programm ütleb „õpetajakutset väärtustava palgapoliitika ja kaasaegse töökeskkonna tulemusel soovivad õpetajaks minna oma ala parimad“. Praegu jääb haridussektori keskmine palk Eesti keskmisele alla (ca 10 protsenti kui aastakeskmisi näitajaid vaadata). Kui palju ta peaks teie hinnangul keskmist ületama, et saaks rääkida õpetajakutset väärtustavast palgast? Millal sinnani on reaalne jõuda ja kust rahaline kate tuleb?

Reformierakond on seisukohal, et noorempedagoogi palk peab jõudma järgi Eesti keskmisele palgale. Võtmeküsimuseks on stabiilne majanduskasv, mis loob võimalused ka lisavahendite suunamiseks haridusse – ilma selleta pole võimalik ka palgatõus. Majanduse kasvades tekib uusi töökohti, millelt kasvab maksutulu. Meie esimene eesmärk on majanduse kasvuks head tingimused luua, seejärel saame rääkida maksuraha jagamisest. Haridus on oluline valdkond nii täna, kui tulevikus ja kindlasti ei lähe palgatõus mööda ka meie õpetajatest.

Raha kõrval on olulisel kohal õpetajaameti sisu, kuid ka maine ning hoiakud ühiskonnas tervikuna. Enam rõhku tuleb pöörata õpetamiskoolitusele ja koolipraktikale. Oluline on õpetajakutse valikut pakkuda aktiivselt juba alates gümnaasiumist, lähtudes “Noored kooli!” ja teiste sarnaste projektide kogemusest. Ühiskonnas tuntud ja edu saavutanud inimesi tuleb aktiivsemalt kaasata õppetegevusse, nn talentõpetajate leidmisele ja koolitamisele tuleb samuti enam rõhku pöörata. Õpetajatele peab olema tagatud kõrgetasemeline baas- ja täiendkoolitus.

– Palju kirgi tekitavate koolikatsete kohta ei hakanud teie programmis midagi silma. Kuidas te neisse suhtute? Kas tuleb süsteem ümber korraldada nii, et kooli astumiseks pole kusagil katseid?

Sisseastumiskatsete küsimus on probleemiks peamiselt Tallinna kesklinna koolides. Mainekatesse koolidesse on suur tung ning seda õigustatult. Koolimajad ei ole kummist ja kuidagi tuleb leida viis selekteerimaks, kes saavad vastavasse kooli, kes mitte. Reformierakonnas on selles küsimuses erinevaid arvamusi, kuid mina isiklikult leian, et nn eliitkoolide puhul on katsete tegemine vajalik. Kui aga eliitkoolid kõrvale jätta, siis esimesse klassi vastuvõtul katsete korraldamist ma ei poolda. Testide korraldamine gümnaasiumiastmesse vastuvõtul on täiesti loomulik.

– Lubate väärtustada kutseharidust. Kas saate lähemalt selgitada, mida te selleks tegema hakkate?

Kutsehariduse maine on tõusuteel. Näiteks 2010. aastal ületas kutsekoolidesse esitatud sisseastumisavalduste arv pakutavate kohtade arvu. Suur osa kutsekoole on renoveeritud, seal on tasemel arvutisüsteemid, kaasaegne tehnoloogia ning ilus ja puhas õppekeskkond. Kindlasti seisame selle eest, et kutsekoolide materiaalne baas ka edaspidi areneks. Kuid veelgi olulisem on õppetöö sisu ja kvaliteet, et toodetaks spetsialiste, keda ühiskond reaalselt ka nt viie aasta pärast vajab. Seetõttu peame tarvilikuks soodustatada üld- ja kutsehariduslike õppeasutuste koostööd ning enesetäiendusvõimalusi kutsehariduse läbinutele, kes soovivad jätkata haridusteed kõrgkoolis. Väärtustame kutseharidust ja kaasame ettevõtted õppekavade koostamisse, et tagada võimalikult turuvajadustele vastav tellimus.

– Olete öelnud, et „andeka ja usina tudengi kvaliteetse kõrghariduse omandamine ei tohi jääda raha taha“. Millele teie erakond selles küsimuses rohkem hakkab rõhuma – õppelaenudele (programmis on välja käidud, et tõstate selle 2015. aastaks 3000 euroni) või stipendiumitele?

Kõrgharidust peavad saama omandada kõik noored, olenemata varanduslikust taustast. Haridusinvesteeringute jätkuv kasv, erakapitali enam kaasamine kõrgharidusse, õppetoetuste muutmine vajadusepõhiseks ning õppetulemustest sõltuvate stipendiumite suurendamine on kõik olulised tegurid tagamaks kvaliteetne ning kättesaadav kõrgharidus.

Õppetoetuste süsteem vajab reformimist nii, et toetused oleks vajaduspõhised – abi peavad saama reaalselt toetust vajavad tudengid ning seda tänasest suuremas mahus.

Stipendiumitesüsteemi tuleb reformida nii, et õppetulemustest sõltuva stipendiumi suurus kataks ka nö vaese Einsteini õppekulud. Andeka ja usina tudengi kvaliteetse kõrghariduse omandamine ei tohi jääda raha taha. Stipendium peab võimaldama keskenduda ainult õppimisele.

Haridus on investeering iseendasse ja oma helgemasse tulevikku. Seetõttu peame tähtsaks, et lisaks kasvavatele riigi investeeringutele suureneks ka erakapitali osakaal kõrghariduses. Maksuvabade haridusfondide loomine on siinkohal vaid üks võimalikest variantidest, suunamaks inimesi enam investeerima oma lapse ja iseenda haridusse.

Lisavahendite kaasamise kontekstis peame tähtsaks, et 2015. aastaks on iga-aastane õppelaenu summa 3000 eurot.

– Mitu erakonda on seda meelt, et eestikeelne kõrgharidus Eestis peab olema tasuta. Mida teie arvate? Kas neil on võimalik teiega selles osas Reformierakonnaga mingile kompromissile jõuda?

Reformierakonna jaoks on hariduses kvaliteet teema number üks. Raha väljaviimine haridussüsteemist, keelates noorel oma raha harimiseks kasutada, on vale. Eriti kui see raha annab võimaluse rohkematele inimestele omandada kvaliteetne haridus, kui seda maksumaksja teha jõuaks – miks peaks keelama õppimist? Maksumaksja ehk riik annab palju raha haridusse täna ja jääb seda tegema tulevikus – haridus on oluline nii rahvuse kestmise sisukohalt kui elukvaliteedi tõstmiseks.

Tasuta asju ei ole olemas. Needki summad tulevad tegelikult meie kui maksumaksjate taskust. Nn tasuta kõrghariduse maksavad kinni tänased tudengid, kes on selleks ajaks saanud töökoha ja makse maksavad. Kindlasti ei toeta Reformierakond haridusmaksu kehtestamist. Riik saab oma prioriteetseid suundi ka edaspidi seada läbi vastava riigitellimuse.

Lauri Luik

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.