Inimeste heaolu aluseks on tugev majandus

Reformierakonna jaoks on peamine Eesti rahva heaolu ja jõukuse kasvatamine. Peame oluliseks luua majanduse arenemiseks head tingimused, et saavutada stabiilne majanduskasv. Tugev majandus loob lisaväärtuse, mida on võimalik kasutada ühistes huvides ning võimaldab aidata neid, kel on väiksemad võimalused.

Elu on ilus

Majanduse kasvades tekib uusi töökohti, suurenevad inimeste sissetulekud ning kasvab maksutulu, mille abil suudame omakorda pakkuda paremaid avalikke teenuseid, maksta suuremaid pensione, toetada abivajajaid, panustada tervishoidu ja turvalisusesse ning pakkuda Põhjamaade kvaliteediga haridust. Selle saavutame, kui majandus on kindlates kätes.

Maksukoormuse langetamine

Madal maksukoormus parandab Eesti ligitõmbavust investeerimispaigana. Oluline on säilitada senine ühetaoline ja lihtne maksusüsteem, jätkata Eesti ettevõtluskeskkonna soodsamaks muutmisega ning üksikisiku tulumaksu alandamisega 18%-le.  Kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks kavandame tööjõumaksude vähendamist. Eelarvevõimaluste tekkel kasutame selleks selliste maksude vähendamist nagu töötuskindlustusmaks ja tulumaks, koos maksuvaba miinimumi tõstmisega, samuti plaanime sotsiaalmaksu lae kehtestamist. Tahame kaotada erisoodustusmaksu tööga seotud tasemekoolituselt.

Tööjõumaksude vähendamise kõrval on kavas teoks teha metsandussektori arengut toetav tulumaksureform, mille kohaselt saab metsa müügi korral maksustatavast tulust maha arvata kolme müügijärgse aasta kulud. Säästmise soodustamiseks loome tööandjatele võimaluse teha 6000 € ulatuses aastas maksuvabalt sissemakseid töötaja III pensionisambasse.

Kvaliteetne haridus

Hariduse kvaliteet on antud valdkonna prioriteet number üks. Hea haridus tähendab suuremat palka, paremat kaitset töötuse vastu ja suuremat pensionit tulevikus.
Igale lapsele peab olema tagatud lastehoiuteenus ja võimalus omandada kvaliteetne alusharidus.

Noorempedagoogi palk peab jõudma järgi Eesti keskmisele palgale. Raha kõrval on olulisel kohal õpetajaameti sisu, kuid ka maine ning hoiakud ühiskonnas. Senisest enam tuleb rõhku pöörata õpetajakoolitusele ja koolipraktikale, et tagada parem õpetajate ja õpetamise kvaliteet.

Noorte ettevõtlikkuse, leidlikkuse ja omaalgatuslikkuse arendamiseks on oluline muuta õppekavad veelgi paindlikumateks ning enamat vabadust pakkuvateks.

Elukestev õpe ja täiendkoolitused kannavad endis olulist rolli tööpuuduse vähendamisel. Samuti on tähtis rõhku panna kvaliteetse kutsehariduse arendamisele.

Kõrgharidust peavad saama omandada kõik noored, olenemata varanduslikust taustast. Haridusinvesteeringute jätkuv kasv, erakapitali enam
kaasamine kõrgharidusse (läbi maksuvabade haridusfondide loomise ja õppelaenu piirmäära tõstmise aastaks 2015 3000-le €), õppetoetuste muutmine vajadusepõhiseks ning õppetulemustest sõltuvate stipendiumite suurendamine on ühed olulisemad tegurid tagamaks kvaliteetne ning kättesaadav kõrgharidus. Teadus ja arendutegevuse rahastamisel on eesmärk jõuda 3%-ni SKT-st.

Pensionite tõus

Valitsus ei kärpinud pensione ka sügava kriisi ajal, vaid hoopis tõstis neid aprillis 2009 5% võrra. Keskmine vanaduspension on viimase viie aastaga kasvanud 2300 kroonilt 4700 kroonini ja see kasvab kiiremini kui keskmine palk. Pensionide kärpimine on Reformierakonna jaoks välistatud. Muutsime pensionide indekseerimise süsteemi nii, et majanduskasv tooks pensionide kasvu võimalikult väikese viiteajaga. Mida kiiremini Eesti majandus uuele kasvule juhitakse, seda kiiremini hakkab taas paranema ka pensionäride elu.

Vanemahüvitise süsteemi jätkumine

Strateegilisemas plaanis ei saa riigil olla tähtsamat eesmärki kui rahva püsimajäämine. Seetõttu peame ääretult oluliseks, et jätkuks täna toimiv vanemahüvitisesüsteem (vanemahüvitist makstakse lapse pooleteist aastaseks saamiseni). Sündide arv (sh sündimuskordaja ehk samasse peresse sündivate laste arv) on 2004. aastast pidevalt kasvanud. Seda otsest seost on näidanud mitmed uuringud ja analüüsid. Suuresti tänu vanemahüvitisele on eestlaste iive viimasel kahel aastal üle pika aja taas positiivne.

Pere- jm toetused, lasteaiakohad ning ringiraha

Pere- jm toetuste maksmisel peab edaspidi kehtima põhimõte, et toetatakse rohkem neid, kes reaalselt enam abi vajavad. Majanduslike võimaluste tekkimisel kehtestame tugisüsteemi lasterikastele peredele ja üksikvanematele ning jätkame programmiga “Igale lapsele lasteaiakoht!”, et iga lasteaiaealine laps saaks käia oma koduomavalitsuses soojas, valges ja lapse arengut toetavas mängu- ja õpikeskkonda pakkuvas lasteaias. Samuti kehtestame majanduslike võimaluste tekkimisel ringiraha, et suureneks noorte osalemine huvitegevuses.

Igaüks peab teadma, et talle tagatakse vajadusel kindlal tasemel sotsiaalabi. Puuetega inimesed peavad saama vajalikku abi ning toetust ühiskonnas toime tulekuks.
Tervise edendamisel on olulisel kohal tervisekäitumise toetamine, patsientide teadlikkuse tõstmine ning tervishoiu rahastamise mitmekesistamine. Ka saarteelanikele peab olema tagatud kvaliteetne arstiabi.

Uued töökohad ning võitlus tööpuudusega

Kui Eesti majanduse usaldusväärsus suureneb, millele kindlasti aitab kaasa Eestis käibele tulnud euro ning meie range eelarvepoliitika, siis tuleb siia ka enam investeeringuid, mis loovad juurde uusi töökohti.

Võitlus tööpuudusega jääb Reformierakonna oluliseks prioriteediks. 2010. aastal oli riigieelarves selleks ette nähtud üle aegade suurim summa – ligi 4 miljardit krooni. Riiklikud abimeetmed  –  palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus, tööpraktika ja muud tegevused on aidanud paljusid –  registreeritud töötute arv on vähenenud 30 000 inimese võrra, langedes 15%-lt 10%-le ning tuhanded on saanud uusi oskusi, mis aitavad neid tulevikus edasi. Parim kindlustus töötuse vastu on hea haridus ja stabiilne majanduskasv. Eestis peab hoidma ja arendama soodsat ettevõtlusekeskkonda, et siin loodaks uusi täisväärtuslikke töökohti.

Tähelepanu Läänemaale

Eesti, sh Läänemaa võimalusi, milleks on näiteks maavarad, turvas, põllud ja mets, tuleb targalt kasutada inimeste huvides, et tagada ka maapiirkondades töökohad ja maksutulu ning selle kaudu kultuuri, hariduse ja maaelu edenemine.

Viimaste aastatega oleme Läänemaale toonud ca 650 000 eurot riigiinvesteeringuid haridus-, kultuuri- ja spordiobjektide arendamiseks. Läänemaal on läinud väga hästi ka miljonitesse eurodesse ulatuvate euroinvesteeringute realiseermisel.

Seisame selle eest, et nii riigi- kui euroinvesteeringud tuleksid ka edaspidi Eestisse ja Läänemaale. Jätkame ka saastekvootide müügist saadavate vahendite investeerimist. Üks kümnekonnast Läänemaale tehtavast investeeringust aitab korrastada ka õnnetus seisukorras oleva Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi koolihoone.

Hea uudisena maakonnakeskuse Haapsalu ning Läänemaa spordisõprade jaoks tuleb kindlasti see, et juba järgmisel aastal toimuvad Haapsalus juuniorite jalgpalli Euroopa meistrivõistluste alagrupimängud. Toetame igati linna pingutusi selles ettevõtmises.

Kokkuvõtteks

Reformierakonnale võite kindlad olla – oleme hoidnud riigi rahanduse korras, viinud majanduse uuele tõusule. Meile on kõige tähtsam jätkata struktuurseid reforme majanduses, energeetikas, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, et tagada Põhjamaade tasemel haridus ning stabiilne majanduskasv, mis võimaldab pakkuda heal tasemel avalikke teenuseid, turvalisust ning tõsta pensione. See tähendab Eesti inimeste elatustaseme tõusu ja paremat tulevikku meile kõigile.
Kogu programmiga saate tutvuda aadressil www.reform.ee

Lauri Luik
Reformierakond

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.