Haapsalu „maffia“

Haapsalu „maffiast“ on räägitud palju. Omal ajal tihedamini ja teatava aukartusega, tagantjärgi veidi vähem, mõningase nostalgia ning tagaigatsusega.
 
Pole kahtlust, et Hannes Danilov ja neli tubli ning väga teenekat reformierakondlast: Andres Lipstok, Toomas Vilosius, Heiki Kranich ja Urmas Sukles moodustasid ideaalse põhiviisiku, kes tundsid mängu ning saavutasid seeläbi ka edu. Oluliseks märksõnaks siinjuures koostöö.
 
Julgelt võib liigitada sellesse perekonda ka tänaseks juba endise Lääne maavanema Sulev Vare, kelle panust meie maakonna arengusse on samuti raske üle hinnata. Pikemat tutvustamist ei vaja ilmselt ka Ain Hanshmidti nimi.
 
Enamik nendest tublidest meestest panustab Haapsalu ja Läänemaa arengusse veel tänagi, olenemata sellest, et põhitegevus on kaldunud mujale.
 
Nõustun eeldatavasti uueks Lääne maavanemaks kinnitatava Neeme Suurega, et Haapsalu „maffia“ selle kõige positiivsemas tähenduses tuleb taastada. Ja mitte lihtsalt taastada, vaid taastada võimsamalt kui eales varem. Olen käsi. Tegelikult oleme seda vaikselt juba ka üles ehitama asunud. Koostöö kohalike omavalitsusjuhtide (omavalitsusliidu), maavanema, riigikogu saadiku(te) ning teiste võtmepositsioonidel olevate isikutega on Läänemaa arengu üks võtmeküsimusi.
 
Olen seda meelt, et maakonna arengu huvides on teinekord vajalik vaadata asju laiemalt ja üritada hetkeks unustada parteiline kuuluvus ning keskenduda ühise eesmärgi saavutamisele. Saades riigikogu liikmeks, saatsin kirja koostöö algatamiseks kõikidele Läänemaa omavalitsusjuhtidele. Tol hetkel reageeris mõni üksik. Ei tea, kas põhjuseks oli esialgne eestlaslik skeptitsism või midagi muud, kuid tänaseks oleme koostööd teinud juba pea kõigiga. Tänan neid tublisid inimesi. See on märk sellest, et kodukohast hoolitakse, mis on peamine.
 
Maavalitsuse ja omavalitsusliidu roll pole maakonna arengu seisukohalt sugugi väiksem kui kohalike omavalitsuste endi või siit ringkonnast valitud riigikogu saadikute oma. Hea meel on selle üle, et Lääne maavanema tühi kabinet on peagi taas kasutust leidmas.
 
Pole ilmselt uudis, et maavalitsuse institutsioon kui selline on viimaste aastatega palju muutunud. Tulevik on ebaselge, mida tunnistas meile oma esimesel kohtumisel ka antud valdkonna eest vastutav regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Seni kavandatu kohaselt muudetaks maavalitsused eelkõige uue staatusega riiklikku järelevalvet teostavaks institutsiooniks. Olulisim roll langeks omavalitsusliitudele.
 
Haapsalu või õigemini Läänemaa „maffia“ üheks olulisemaks väljakutseks on heade elamistingimuste loomine läänlastele. Seda nii seadusloome kui ka investeeringute näol.
 
Olukorras, kus paljud uued eurofondid on avanemas, peame olema eriti valvsad. Nendest sõltub suuresti Läänemaa edasine areng. Lisaks eurorahadele on oluline suunata tähelepanu ka enamale riigieelarveliste vahendite kaasamisele. Tõsi, tänaseks oleme seda suutnud teha üsna korralikult. Tasub vaid külastada meie kohalikke omavalitsusi. Julgen väita, et läänlaste elukeskkond on viimasel ajal palju arenenud.
 
Seadusloome peab avardama inimeste võimalusi. Läänlaste elujärje parandamiseks oleme juba selle riigikogu koosseisu ajal loonud riiklikult üsna head tingimused. Lapsevanematele makstav vanemahüvitise periood on pikenenud pooleteise aastani, lasteaiakohtade nappust leevendab kava „igale lapsele lasteaiakoht“ ellurakendamine, tulumaks on alanenud 21%-le ning alaneb veelgi, pensionid suurenevad jne.
 
Siiski on kõige alus tugev ja koostöövõimeline meeskond, nimetagem teda siis legendaarse nimega „maffia“. Ühine tahe ning selgete eesmärkide olemasolu on kõige alus. Kutsun omavalitsusjuhte (omavalitsusliitu), maavanemat ja kõiki teisi inimesi, kes huvitatud Läänemaa arendamisest, üles konstruktiivsele koostööle.
 
Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond