Elujärje parandamise aasta

Järgmise aasta riigieelarve on vastu võetud ning vaatamata jätkuvatele väljakutsetele maailmamajanduses, oleme kokku saanud päris hea seaduse. Eelarve prioriteediks on inimeste elujärje parandamine, võimaldades suurendada pensioneid ja riigi heaks töötavate inimeste palkasid. Keskmisest enam tõusevad kultuuritöötajate, õpetajate ja hooldustöötajate palgad.

Eelarve kulude kogumaht on 8,1 miljardit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes pea 400 miljonit eurot rohkem. Eelarve on tasakaalu lähedal, kuigi nominaalselt on see 0,4 protsendiga SKP-st siiski veel puudujäägis. Eesmärk on hakata taas valitsussektori reserve koguma alates 2016. aastast.

Eesti riigirahanduse seis on hea ning meie majanduse olukord püsib mõõdukalt optimistlik. Valitsussektori võlakoormus on endiselt Euroopa Liidu väikseim, mis seab meid võlgu elavate riikide võrdluses eelisseisu, kuna me ei pea raha kulutama kõrgete laenuintresside maksmiseks. Tööpuudus on langenud. Toimunud on olulised uuendused haridusvaldkonnas ning märkimisväärsed investeeringud on läinud energiasäästu arendamisse. Sellele vaatamata tuleb tööturu, hariduse ja energia valdkondadesse jätkuvalt panustada.

Oodatust kiirem palgatõus ja tööpuuduse vähenemine võimaldab tõsta järgmisel aastal pensione keskmiselt 5,8 protsenti. See on suurim pensionikasv viimase kuue aasta jooksul. Aastas lisandub pensionärile keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni.

Samuti tõstame toimetulekutoetusi 90 euroni kuus. Absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv väheneb ca 5000 võrra. Loomulikult ei saa me sellega lõplikult rahule jääda, mistõttu töö inimeste elujärje parandamiseks jätkub.

Sel aastal tõusid kultuuritöötajate palgad keskmiselt 4,4 protsenti ning palgatõus ootab kultuuritöötajaid ka järgmisel aastal. Õpetajate alampalk tõuseb praeguselt 715 eurolt 800 euroni.

Algab Eesti Kunstiakadeemia ehitus ning Haapsalu eeskujul jätkub riigigümnaasiumide arendamine. Gümnaasiumid ehitatakse Võrru, Pärnusse, Jõhvi ja Tartusse.

Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid võimaldavad tagada transporditeenuse kogu riigis vähemalt tänases mahus, seejuures piletihindu tõstmata. Haapsalu raudteega läheb veel aega, kuid töö raudteeliikluse taastamise nimel jätkuvalt käib. Peagi kinnitame riigikogus transpordi arengukava, kus Haapsalu raudtee taastamine on arendusprojektina ära mainitud. See on väike, kuid tähtis samm raudtee taastamise protsessis.

Tuleval aastal hakkab Haapsalus inimesi sõidutama uus rong. Oleme riigieelarvesse planeerinud vahendid, et soetada linnale väike ratastel turismirong, mille marsruut hakkab läbima meie linna kaunimaid paiku. Järgmisel aastal saab Haapsalu linn ka uue tänavavalgustuse.

Üsna peagi saavad Haapsalu Viigi Kooli lapsed mängida uuel palliplatsil ning Nõva Põhikooli noored oma õppetöös kasutada uuenenud arvutiparki. Riigieelarves on vahendid ka Variku külaseltsi arendamiseks.

Kohalikele omavalitsustele (KOV) on plaanis eraldada avalikult kasutavate teede hoiuks 10 protsenti kogu teede rahastamise mahust. Kohalike teede hoiuks läheb otse KOV-idele kokku 28 miljonit eurot.

Kaitse-eelarve püsib tasemel 2% SKT-st, et tugevdada Eesti esmast iseseisvat kaitsevõimet ja NATO kollektiivkaitse võimekust.

2014. aasta on liikumisaasta, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust kehalise aktiivsuse olulisusest ning tuua järjest rohkem inimesi liikuma. Investeerime läbi RMK üle 6 miljoni euro metsadesse loodavatesse ja metsades olevatesse matka- ja terviseradadesse ning loodusharidus- ja puhkevõimalustesse.

Töötame selle nimel, et inimeste elu läheks ikka paremaks. 2014. aasta riigieelarve on üks oluline samm sel teel.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.