Möödunud aastal oli hariduskulude kogusumma 200 miljonit eurot, millest õppevahendid moodustasid 8 miljonit ehk 4 protsenti. Õppevahendite tarvis suunatud rahad kuluvad aga valdavas osas vaid õpikute soetamiseks. Näiteks ei jätku Haapsalu linnas nendest rahadest peale õpikute millekski muuks. Ometigi on tarvis osta ka teisi vahendeid, sisustada laboreid jne. Tahvelarvutile ja digiõpikutele üleminek on alguses küll kulukas, kuid annab tulevikus märkimisväärse kokkuhoiu ja efekti ning muudab õppimise huvitavamaks ja nauditavamaks. Selge on see, et nii suurt ja põhimõttelist muudatust ei saa teha üleöö, järk-järguline üleminek digitaalsetele õppematerjalidele peab aga olema meie lähituleviku eesmärk.
Lauri Luik
Praegune koalitsioonilepe näeb ette e-kooli võimaluste laiendamise, et kergendada noorte koolikotti ning vanemate osalust õpiprotsessis. Kavas on luua ka e-gümnaasium, kuhu on koondatud kogu akadeemiline õppevara ning kust nii koolid kui õpilased saavad kursusi alla laadida.
Digiõpikute ja –töövihikute olemasolul annab tahvelarvuti kasutamine märkimisväärse rahalise kokkuhoiu, kuna trükikulud kaovad. Interaktiivsete õppematerjalide väljatöötamine on küll väga kulukas, kuid kui sisu valmis, on selle värskendamine ja edasine töötlemine juba kordi odavam ning mugavam. E-õpe, digiõpikud ja tahvelarvuti on kindlasti senistest meetoditest tunduvalt atraktiivsemad ning võimaldavad õppeprotsessist enam rõõmu tunda ja muuta info noorte jaoks paremini omandatavaks. Samuti muutub kooliranits tunduvalt kergemaks.
Uute õppematerjalide tulek muudab ka õpetajate töö lihtsamaks ja mugavamaks ning võimaldab õppeaine sisu paremini ja loogilisemalt sidustatult õpilaseni viia. Digiõpikud võimaldavad õpetajal saada kiiremat tagasisidet õpilase tehtud tööde ja arengu kohta. E-tunnis saab kasutada individuaalset tahvelarvutit kui ka kuvada õpetatava sisu suurele ekraanile. See eeldab muidugi ka õpetajatelt täiendavaid lisaoskusi, mistõttu vahendite leidmine õpetajate täiendkoolitusse on väga oluline.
Esimeste digiõpikute pilootprojektid väärivad tunnustust, kuid digiõppematerjalidele üleminekul ei tohi need pelgalt jääda tahvelarvutikeskseks vaid peavad ideaalis olema lihtsasti ja sama funktsionaalsusega käsitletavad ka lauaarvutis ning vajadusel ka nutitelefonis. Õppematerjalid peavad olema nö tehnoloogia- ja tarkvaraülesed, st loetavad näiteks nii iPadist kui ka mis iganes muust tahvelarvutist.
Külastasin mõne aja eest Avita kirjastust, kus on välja töötatud 7. klassi geograafia e-tunni materjal, sh digiõpik. Läbinud ise ühe näidistunni, olin meeldivalt üllatunud. Õppeaine sisu oli edasi antud väga huvitavalt ja loogiliselt. Digiõpikutes leiduvad video- ja audiofailid, animatsioonid, otsingumootor, teemade- ja ainetevahelised seosed, lisakirjeldused jms täiendavad tavateksti ning seetõttu võimaldavad muuta ka kõige igavama aine omandamise nauditavaks protsessiks. Mis kõige tähtsam, ka koolinoored on esimesed pilootprojektid avasüli vastu võtnud.
Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://twitter.com/lauriluik
http://www.facebook.com/lauriluik
Loe ka siit:
Digiõpik ei tohiks jääda vaid tahvelarvutikeskseks
http://www.postimees.ee/973736/lauri-luik-digiopik-ei-tohiks-jaada-vaid-tahvelarvutikeskseks
