ACTA puhul on kujunenud peamiseks küsimuseks poliitikute ja internetikogukonna dialoog

Tänaseks on ACTA teemal palju räägitud ja debateeritud. Esitatud arvamusi, põhjendatud, lükatud ümber ja kinnitatud. See selleks, võiks öelda. Peamiseks on kujunenud hoopis see, kuidas MEIE, poliitikud, nö internetikogukonnaga suhtleme. Ja selles näen ma arenguruumi. Meie kohus on olla avatud diskussiooniks, kuulata, selgitada, põhjendada. Olen kindel, et saame seda senisest paremini teha. Ja ma vabandan nende ees, kellele on jäänud mõnede väljaütlemiste tõttu mulje, et oleme arrogantsed. Ei ole. Mina tahan avatud sisulist arutelu ja argumente ning dialoogi. Selle nimel oleme lähiajal tegemas ka erinevaid ümarlaudu ja avalikke istumisi. Mulle kui IT haridusega saadikule võib sel ja teistel teemadel alati meilida, tweetida, helistada või võime reaalses maailmas kokku saada.

Eile arutasime fraktsiooniga veel kord põhjalikult ACTA teemat. Olen läbi lugenud dokumendi originaalteksti ja kõik võimalikud memod, mis mulle kättesaadavad on olnud- nii poolt kui vastuargumendid. Kaldun arvama, et võltsimisvastase lepinguna on tegu õilsa eesmärgi nimel tehtud paberiga, kuid digimaailma osa puudutav teeb mind endiselt ettevaatlikuks. Olgu kohe öeldud, et meil ei ole selle asjaga kuskile kiiret- vastust oodatakse 1. maiks 2013.

Pooldan väga mõtet allkirjastada Eestis, ja miks mitte ka teistes riikides, lisaks (olenemata sellest, kas ACTA ratifitseeritakse või mitte) nö digiharta, mis reguleerib senisest selgemalt ja kindlamalt virtuaalmaailma tänapäevaseid õigusi-kohustusi. See oleks nö garantii, mis tagaks võimalusi, kui ACTA-ga või muu sellisega juhtumisi peaks keegi internetivabadusi (pean silmas sõnavabadust jms, loomulikult mitte võltsimist ja piraatlust) mingil moel piirama hakkama. See aitaks võtta maha enamiku pingeid, mis täna internetikogukonnale pinnuks silmas on.

Peab tunnistama, et ACTA puhul, nagu enamuste rahvusvaheliste lepingute puhul, on tegu üpris abstraktse ja mitmetitõlgendatava  dokumendiga, mida on väga ebahuvitav lugeda ja keeruline jälgida. Nt Välisministeeriumi kodulehel saadaolevad memod võtavad sisu üsna hästi kokku ning mittejurist võiks lugeda hoopis neid.

Paljud murekohad, mis on erinevates kampaaniadokumentides välja toodud, on suuresti emotsionaalsed ning ei vasta tegelikkusele. Küll on aga punkte, mis tekitavad siiani küsimusi. Nii näiteks häirib mind see, et inglise keelse originaaldokumendi ja eesti keelse tõlke vahel on teatavaid ebakõlasid, mis võimaldavad erinevat tõlgendamist. ACTA diapasoon on teadlikult jäetud väga laiaks (nagu ilmselt enamikel rahvusvahelistel lepetel), kuid siiski ka see teeb mulle muret.

Hetkel küll kohalikku seadusandlust muuta ei tule, kuid võimalused nt piiriületusel laptopi sisu uurida jms on ACTA-ga liitunud riikidele loodud. Küllap on selleks vajadusel võimalused siiski ka praegu, kuid selle rakendamine pole ilmselgelt täna veel levinud ning vaevalt kellelegi väga meeldiks, et keegi võõras ta arvutis olevaid perefotosid või muud isiklikku vahib.

Viimaks. Maailm, eriti IT maailm, areneb väga kiiresti. Tõenäoliselt on varsti olemas adekvaatsed 3D printerid, vahendid esemete kopeerimiseks jms. Nt P2P tehnoloogia on teinud väga keeruliseks piraatfailide levitamise kontrolli. Ehk ongi see meie paratamatu digitulevik ja mõttemalli muutus, et autor(omanik) müüb soovi korral nii palju kui tal võimalik, kuid ülejäänu, mis ringleb ja paljuneb netis, on paratamatus…

Mulle meeldib väga nt Wikipedia ideoloogia. Info, mis seal leidub, baseerub usaldusel ja inimeste koostööl. See on kättesaadav kõigile tasuta ning selle vaatamiseks ei tule vahtida tobedaid kommertsreklaame. Samas on süsteem üles ehitatud ausata inimeste südametunnistusele ja moraalitundele. Kogutakse annetusi süsteemi ülalpidamiseks ja arendamiseks. Ja inimesed annetavad, mitte vähe.

Kokkuvõtteks.

1. Vabandust, et senine suhtlus ACTA teemal on üsna inetuna välja kukkunud. Meie soov on, et edasine oleks sõbralik ja sisuline dialoog

2. Peagi valmib nö digiharta tekst, mis peaks suures osas maha võtma pinged, mis puutuvad internetivabaduste piiramisse jms. See dokument tuleb Riigikogu poolt vastu võtta

3. Kui eelnev on tehtud ning senised ACTA kitsaskohad piisavalt hästi lahti kirjutatud, kindlustatud, põhjendatud ja selgitatud, siis võiks võltsimisvastase lepingu (mille eesmärk on eelkõige kaitsta omandit!) ratifitseerida.

4. Kõige selle juures võiksime vaikselt juba valmistuda digimaailma mõttemallimuutusteks…

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.