Mõte korrastatud koolivõrgust on ilus ja reform ilmselt ka vajalik. Seda vähemalt nende numbrite taustal, mida viimastel nädalatel usinalt presenteeritud: õpilaste arv on 15 aastaga vähenenud kolmandiku võrra, koolide arv on samuti teinud läbi teatava kahanemise, kuid seda suuresti põhikoolide (või nende esimeste astmete I-VI klass) arvelt. Gümnaasiumeid oli 232 ja on siiani umbes sama palju- 220. Õpetajate arv ei ole seejuures vähenenud. Kui 15 aasta eest oli õpetaja kohta 18 õpilast, siis täna on see number 12.
Vaatamata tõsiasjale, et midagi peab ette võtma, on üleval palju küsimusi, millele ootan minister Aaviksoolt enne otsustama asumist vastuseid.
1. Kui palju maksab koolireform? Minister on rääkinud koolide lahutamisest, nende arvu vähendamisega saavutatavast kokkuhoiust jne. Kuid vastuseta on jäänud küsimus, kui palju need muudatused meile kulusid kaela toovad.
2. Kui palju on koole (ja mis koolid need on), mis õpilaste arvnäitajate kohaselt peaksid minema sulgemisele, kuid mis on viimastel aastatel riigi ja kohalike rahadega korda tehtud? Kes kannab sellisel juhul need kulud?
3. Kas ja millises ulatuses on kohalikel omavalitsustel vaja korraldada õpilaste transport kodu ja kooli vahel? Kui palju see maksma läheb?
4. Milline on õpilaskodude kontseptsioon? Kui palju neid vaja luua on? Kas selleks on tarvis koolitada vastavat personali? Millised on selle juures kulud ning kes need katab?
5. Kuivõrd peab paika ministri väide, et õpetajaid ei ole nii palju tarvis? Uute riiklike õppekavade rakendamisel soovime õpilastele pakkuda suuremat valikut (lisaks 3 õppesuunale). Lisanduvad üldosadesse kirjapandud oskused ja pädevused, mille saavutamine traditsiooniliste meetoditega klassiruumis ei ole võimalik, seega peavad ka õpperühmad olema väiksemad.
6. Millisel analüüsil põhineb veendumus, et puhtad gümnaasiumid on paremad kui nö täistsüklikoolid? Miks ei võiks meil Eestis edaspidi olla ka progümnaasiumeid (nt praegune Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium, 7.-12. klass)?
7. Milliste piirkondade koolidele peaksime õpilaste piirarvu osas tegema erandeid (nt piirialad, saared, Ida-Virumaa)?
8. Kas lapsevanemad on nõus saatma oma lapse juba 16 aastaselt kodust pikaks ajaks eemale ühiselamusse?
Kindlasti koorub tegevuse käigus veel terve rida küsimusi, kuid enne ümberkorraldusi on tarvilik leida vähemalt ülaltoodud 8 küsimusele vastused.
Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Reformierakond
56659599
lauri.luik@riigikogu.ee
