Valimisea langetamise eelnõu läbis esimese lugemise

Täna oli Riigikogus esimesel lugemisel nn valimisea langetamise eelnõu. Alljärgnevalt minu tänane sõnavõtt stenogrammi kujul:

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head noored! Mul on tõsiselt hea tunne, et aastaid-aastaid arutatud ja debateeritud valimisea langetamise teema on jõudnud lõpuks siia Riigikogu saali. Suur tänu kõikidele algatajatele, eelkõige noortele endile, kes on selle teema eest läbi aastate aktiivselt seisnud! Ma olen isegi osalenud alates keskkoolieast kümnetel erinevatel debattidel, kus  valimisea langetamine on olnud fookuses. Ma julgen väita, et see on viimastel aastatel ilmselt kõige enam debateeritud noortevaldkonna teema üldse.

Kõikidel nendel debattidel on jõutud laias laastus järeldusele, et  noori tuleb senisest enam ühiskonna protsessidesse kaasata ja et üheks võimalikuks lahenduseks võiks olla kohalikel valimistel noortele alates 16. eluaastast valimisõiguse andmine.

Sellega kaasneb minu hinnangul ja nende hinnangul, kes on teinud erinevaid küsitlusi ja läbi viinud debatte, üsna mitmeid positiivseid tegureid:

* Näiteks tekib võimalus 24 000-l noorel inimesel ise valimistel kaasa rääkida selles, kuidas kohalik elu tulevikus nende hinnangul välja võiks näha.

* Kindlasti on olulisel kohal noorte harimine ja nendes demokraatlike protsesside vastu huvi kasvatamine. Samuti vastutuse võtmine, vastutuse olulisus ja juhtimisalane täiendav teave noortele.

* Loomulikult on oluline harjumuse tekitamine. On ju teada tõde see, et kui sa oled ühe korra midagi teinud, siis teist korda on seda teha juba märksa lihtsam ja tekib harjumus. Kui seda aga õigel ajal ei teki ja noor läheb oma kodukohast ära näiteks ülikooli mõnda teise suuremasse linna, siis ei pruugigi seda sidet ja harjumust tekkida.

* Väga oluline märksõna selle protsessi juures on lõimumine. Teatavasti on kohalikel valimistel õigus hääletada ka mittekodanikel ja antud muudatusega laieneks ka 16-aastastele mittekodanikele õigus kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida. Minu arvates ääretult positiivne.

* Kurb fakt on see, et meie ühiskond vananeb ja paratamatult on sellega seoses ülekaalus, fookuses teemad, mis puudutavad vanemat generatsiooni, mis on loomulikult ääretult oluline, aga ma pean tähtsaks ka seda, et nooremad inimesed ja neid puudutavad teemad oleksid senisest enam tähelepanu all. Andes võimaluse 16-aastastele noortele valimas käia, usun, me tõstame ka need noortevaldkonna teemad rohkem fookusesse. Näiteks Eurobaromeetri statistika järgi on Eesti noorte valimisaktiivsus täna ca kaks korda madalam kui üle 55-aastastel inimestel. Loodetavasti me suudame seda trendi antud muudatusega ka positiivses suunas liigutada.

* Fakt on ka see, et noored oskavad ja tegelikult tahavad kaasa rääkida oma kodukoha elu parandamisel. Ma mäletan ise ajast, kui ma olin keskkooliõpilane ja kui me Haapsalu linnas tahtsime hirmsasti saada rulaparki. Haapsalu oli tol ajal justkui vanemate inimeste puhkuselinn. Me tahtsime seda muuta, Haapsalust teha ka noorte aktiivsete inimeste linna. Koostöös kohaliku võimuga suutsime läbi suruda mõtte, et linna tuleks rulapark, mis on tänaseni  väga populaarne. Seegi näitab, et meie tol ajal ja miks ka mitte tänased noored soovivad kaasa rääkida kohaliku elu arendamisel.

Siin juba mainitud ohust ka natukene veel. Ka nendel debattidel, kus ma olen osalenud läbi aastate, on välja toodud, et tõepoolest võib poliitika ja kampaania tegemine tänasest enam minna koolidesse. Nagu ma oma küsimuses härra Marustele vihjasin, tegelikult on ju täna koolides mitmeid 18–19-aastaseid õpilasi, kes on samuti valimisõiguslikud ja kes oleksid just nagu potentsiaalne sihtrühm kampaania tegemiseks. Minu hinnangul on see ikkagi väga paljuski kooli kodukorra küsimus, kuidas suudetakse korda tagada. See, et tehakse teavitus- ja üldist harimistööd noorte hulgas, on igati positiivne. Loomulikult, propaganda kui selline ei ole minu hinnangul tervitatav, aga ma usun, et see ei ole nii suur probleem, kui seda mõned oponendid üritavad maalida.

Siin on juba mitmel korral läbi jooksnud, et Eesti ei ole valimisea langetamise küsimuses sugugi mitte pioneer. On mitmeid positiivseid näiteid Austriast, Saksamaalt, Šveitsist kui ka Norrast. Paljud üritavad tegelda temaatikaga, et noori enam kaasata. Mina usun küll, et Eesti ühiskond on selleks küps, et anda noortele võimalus kohalikel valimistel aktiivsemalt kaasa rääkida.

Valimisea langetamisega seonduvalt on teemasid, millega tuleb paralleelselt edasi tegelda. Ka siin juba läbi jooksnud õppekava täiendamise temaatika, mis on niikuinii pidevalt päevakorral, kuna elu muutub ja areneb, loomulikult tuleb nii ühiskonnaõpetuse kui ka kodanikuõpetuse ainekavasid vaadata, teha täiendusi, kuidas noortele veelgi paremini selgitada seda, miks on oluline valimas käia, mida tähendab vastutus, mida tähendab juhtimine, mida tähendab ühiskonnas kaasarääkimine. Selles osas on meil kindlasti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga võimalik ka tulevikus parendusi teha.

Kokkuvõttes ma tänan kõiki parlamendisaadikuid, kes on selle teemaga tegelenud, eesotsas Kristen Michali ja Rait Marustega! Ma tänan noori, kes on täna ka siia tulnud ja läbi aastate olnud selle teema arutelude juures! Paljud nendest on teinud seda keskkooliajast alates, olles täna minuvanused, mu endagi mitmed sõbrad-tuttavad. Nii et tänu kõigile neile! Minu arvates me oleme päris suure asja aastatega ära teinud debattide ja analüüside näol. Nüüd on minu hinnangul Eesti kindlasti küps selleks, et see seadusmuudatus ära teha ja anda võimalus ka 16-aastastele kohalikel valimistel hääletada. Aitäh teile!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga