Eile hommikul tööle tulles sain tudengitelt läikiva lendlehe, kus küsiti arvamust kõrgharidusreformi mõne punkti kohta. Vastust oodati täna hommikuks. Valmistasin vastused kenasti ette, kuid keda täna hommikul ei olnud, olid tudengid 🙂
Seega annan lakoonilised vastused küsimustele siin.
Sissejuhatuseks olgu öeldud, et tasuta asju ei ole olemas. Nii ei ole olemas ka tasuta kõrgharidust, ega saa kunagi olema. Me räägime maksumaksja poolt kompenseeritavast kõrgharidusest võimekamatele.
Kõrgharidusreformi kavandades oleme algusest peale kaasanud kõiki osapooli (k.a tudengeid) ning teeme seda lõpuni.
Loodetavasti jõuame järgmise nädala alguses kultuurikomisjonis muudatusettepanekute hääletamise juurde. Seaduse saame vastu võetud ilmselt juba varakevadeks.
Minu vastused küsimustele:
1. tulevikus saavad tublid ja akadeemiliselt võimekad tudengid omandada kõrghariduse maksumaksja kulul (see tähendab, et õpe läbitakse täismahus, min 30 EAP-d esimeses semestris ning 60 EAP-d aastas. Tulles vastu osapoolte soovidele, saab olema ainepunktide tegemine paindlikum- kumulatiivne. St kui läbid I semestris nt 40 EAP-d, siis võid II semestris teha 20 jne.
2. sisseastumiskatsed, olgu need siis konkursi- või lävendipõhised, jäävad ülikoolide autonoomia piiresse. Täiendavalt olgu aga öeldud, et ELUs konkureerime me ikka näost näkku, mitte abstraktse lävendiga.
3. vajaduspõhised õppetoetused on koalitsioonileppe järgi kavas rakendada alates 2014. aastast. Aaviksoo on lubanud otsida võimalusi vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamiseks juba varem. Loodan, et ta saab sellega hakkama. Ideaalis oleks hea muidugi kogu seadusepakett tervikuna rakendada.
4. õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida säilib kõigile. Eksamite ja arvestuste tegemiseks on siiski puhkuse ajal õigus nö tundlikumatel sihtgruppidel- keskmise, raske või sügava puudega isikutel, alla 7-aastast last või puudega last kasvataval isikul või eestkostjal ja kaitseväeteenistuse läbimisega seotult akadeemilisel puhkusel olijal.
Jõudu ja jaksu.
