Lugedes eilsest Postimehest Alo Lõhmuse lugu teemal “Musta sülge näkku” jäi mulle silma, et autor ei olnud päris täpselt aru saanud, mida ta kirjutama pandi. Ei ole ju ometi nii, et ajakirjanik võib väänata asju nagu soovib, ta peaks olema ikka objektiivne ja võimalikult adekvaatne. Kui üldse rääkida, siis nii nagu asjad on. Ja kui aru ei saa, võib alati helistada. Seetõttu pean vajalikuks autorile selgitada, kuidas tegelikult asjad olid.
Alo, see lugu, millest te kirjutate, on ajendatud koolijuht Andres Ammase väljaütlemisest, kus ta sõimab Reformierakonda ja Eesti inimesi, kes on oma hääle usaldanud meie esindada, sõnadega, mis kuuluvad pigem tualetti. Ilmselt saate ise ka aru, et üks koolijuht ei tohiks avalikult sellist sõnapruuki kasutada. Ja sellele pidasin mina vajalikuks oma blogis tähelepanu juhtida. Ärge ütelge, et tolereerite koolijuhi sellist käitumist.
Kui kirjutate, et nüüd teate, milleks reformierakondlased suud kasutavad, siis antud juhul te eksite. Soovitan teha vahet teie poolt mainitud teistel kehasaadustel (millest räägib Andres Ammas) ja sellel, millest mina kirjutasin. Kordan selguse huvides veel. Mina arvan, et koolijuht, antud juhul Andres Ammas, ei tohiks avalikult sellist sõnavara kasutada ning võlgneb avalikkusele vabanduse.
Jõudu ja jaksu!
