Targa maja idee vajab poliitikute seas enam levitamist

Targa maja või aruka hoone ideed tuleb ka Eesti poliitikute seas enam levitada, kuna energiasääst ja ökonoomsus (mida intelligentsed hooned peaasjalikult pakuvad) on ühed olulisemad lähiaja märksõnad. Seetõttu kavatsengi Riigikogu juurde asutada targa maja toetusrühma, mille üks eesmärke on selgitada välja vajadus ning võimalikud kohad seadusandluses, mida tuleks reguleerida, et arukate hoonete kasutamist hoogustada.
Aprilli keskel esinesin Rakveres targa maja konverentsil, kus andsin ülevaate oma selleteemalisest magistritööst. Nii minu tööst kui ka antud konverentsilt joonistus välja tõsiasi, et Eestis on antud valdkond veel lapsekingades ning vajab lähitulevikus kindlasti tõsist selgitus- ja populariseerimistööd. Kuigi arukate hoonetega tegelevaid ettevõtteid on juba mõnikümmend.

Eesti on täis aastakümneid tagasi ehitatud korruselamuid, mille puhul energiasäästust ja kokkuhoiust rääkida ei saa, kuid mida annaks targa maja hooneautomaatikatehnoloogiaid kasutades tunduvalt efektiivsemaks muuta.

Lihtne näide, kui ebaökonoomne on tüüpiline Lasnamäe maja. Talvel, kui väljas on külm, töötavad radiaatorid (reeglina mittereguleeritavad) täiskuumusel. Kui inimestel hakkab palav, siis (selle asemel, et radiaatorit reguleerida) avatakse aken. Ja nii kütamegi taas karget talveõhku. Intelligentses hoones aga seadistub temperatuur ise just sellisele tasemele, kuhu peremees ta programmeerib. Ehk et siis kui soovime jahutust, ei avane mitte aknad vaid väheneb kõigepealt küte ning vajadusel hakkab tööle konditsioneer jne.

Tutvu ka minu magistritöö järeldustega SIIN!

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga