Riigieelarve toob raha Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumile

Üle-eelmisel nädalal läbis Riigikogus esimese lugemise 2011. aasta riigieelarve, mis muuhulgas toob rea otseinvesteeringuid ka Läänemaale. Üheks näiteks on suurinvesteering Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone renoveerimiseks.

Haapsalu Gümnaasiumi, linna algkooli, Nikolai kooli, Lihula Gümnaasiumi spordisaali ning Taebla kultuuri- ja spordikompleksi täiendavateks investeeringuteks rahade leidmine on lähituleviku järgmised prioriteedid.

Wiedemanni kooli kõrval oleme CO2 saastekvoodi müügitulust kavandanud investeeringuid ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse võimla ja Paliveres asuva Vidruka Kooli peahoone tarvis. Ligi pool miljonit krooni kavandame Noarootsi riigigümnaasiumi õpilaskodu akende vahetuseks. Lisaks rahastame kvoodimüügi tuludest Päästeameti Lihula ja Risti depood. Haapsalu kultuurikeskuse renoveerimise jätkufinantseerimiseks oleme eelarves planeerinud kaks miljonit ning Haapsalus asuva veterinaarkeskuse büroohoone tarvis viis miljonit krooni.


HWG vilistlasena seisan selle eest, et koolimaja saaks korda. Foto: erakogu

Järgmise aasta riigieelarve kulude maht on 94 miljardit krooni ning tulusid 89 miljardit. Meie eesmärk on võimalikult kiiresti saavutada taas eelarve kulude ja tulude tasakaal. Oluline on rõhutada, et riigi tegevuskulud on külmutatud. Avalikus sektoris järgmisel aastal palgad ei tõuse.

Investeeringutel on 2011. aasta eelarves läbi aegade suurim osakaal. Investeerime 16 miljardit krooni. Välistoetusi on järgmise aasta riigieelarves 15,5 miljardit krooni.

Hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti. Oleme suurendatud omavalitsuste hariduskulude katteks vabade vahendite mahtu 110 miljoni krooni võrra. Täiendavaid vahendeid saavad omavalitsused kasutada uuele õppekavale ülemineku rahastamiseks või tugipersonali palkamiseks. Samuti saab eraldatavat raha kasutada õpetajate täiendavate tasude maksmiseks. Lisaks mahukatele Euroopa Struktuurifondide toel tehtavatele investeeringutele kavandame 814 miljoni krooni ulatuses täiendavaid haridusinvesteeringuid ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu. Samuti on kavas suurendada kõrghariduse baasfinantseerimist.

Sotsiaalsed tagatised jäävad samaks- pensionid, peredega seotud toetused ega hüvitised ei vähene. Selleks, et aidata inimesi tööle tagasi, suuname tööturumeetmeteks 400 miljonit krooni. Puuetega inimestele abivahendite soetamiseks planeerime 95 miljonit krooni.

Ettevõtlustoetuste maht kasvab võrreldes selle aastaga 10 protsenti ulatudes ca 1,3 miljardi kroonini. Transpordisüsteemi arendamisse oleme 2011. aastaks planeerinud investeerida kokku üle 6 miljardi krooni.

Põllumajanduse ja maaelu arengusse suuname üle nelja miljardi krooni. Regionaaltoetuste maht on tuleval aastal 2,2 miljardit. Nende toetustega tehakse korda koole, lasteaedu. Samuti aitavad need investeeringud luua regioonidesse uusi töökohti, sest toetatakse tööstusalade, kompetentsikeskuste ja turismiobjektide arendamist.

2011. aastal kujuneb kaitse-eelarve suuruseks 1,9% sisemajanduse koguproduktist. Keskkonnaalane järelvalve muutub tõhusamaks. Samuti on eesmärgiks EL-i struktuurivahendite otstarbekam kasutamine. Energeetikas on esikohal efektiivsus ja energiasääst.

Jätkame kasvuhoonegaaside kvootide müügitegevusega. Saastekvootide müügist laekuvate vahendite arvelt oleme aastatel 2010-2013 planeerinud investeeringuid 2 miljardi krooni ulatuses. Käesolevaks hetkeks on allkirjastatud saastekvoodi müügilepinguid kogumahus 1,6 miljardit krooni. Selle raha eest tehtavad investeeringud aitavad muuta energiasäästlikumaks suure osa avalikke hooneid.

Kultuurieelarve kindlustab mitmekülgse kultuurielu Eestis. Finantseerime kultuuripealinna programmi 50 miljoni krooniga. Arvo Pärdi keskus saab tuleval aastal toetust neli miljonit krooni. Enim toetame muuseumivaldkonda, mille eest ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone. 19 miljoni krooni ulatuses toetame noorte laulu- ja tantsupidu.
Küberkuritegevuse vastase võimekuse tõstmiseks investeerime kokku kaks ja pool miljonit krooni. Infoühiskonna arendamiseks planeerime järgmisel aastal üle 400 miljoni krooni.

Eesti peab jätkama tavaks saanud konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis on meie riiki majanduslanguse tingimustes oluliselt aidanud. Eesti majandust on peetud Euroopa Liidus üheks jätkusuutlikumaks. Eesti riik ei pea tagasi maksma hiiglaslikku riigilaenu, vaid saab selle raha suunata uude majanduskasvu.

Lauri Luik
Riigikogu liige
Reformierakond

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.