Minu tänane ettekanne
Haridus- ja teadusministeerium on uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse näol hakkama saanud suure tööga. Ilmselt ei kahtle keegi, et hariduse seadusandlikku maastikku tuleb tõsiselt korrastada. Antud eelnõu on selleks hea algus.
Uues PGS-i eelnõus on palju olulist, mis tuleb võimalikult kiiresti ellu viia. Olgu selleks siis meie seadusandluse jaoks uudne õppekava alusväärtuste defineerimine, õpilaste koolikohustuse täitmise parandamine, väljalangevuse vähendamine, hariduslike erivajadusega õpilaste toetamine või vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise tagamine koolis.
Lisaks eelmainitule peame oluliseks lisada eelnõusse ka eraõiguslike institutsioonide kaasamise võimaluse omavalitsuste üldhariduskoolide ülalpidamiseks, mis esitatud dokumendis ei sisaldu.
Kohtumistel haridusspetsialistidega erinevaist omavalitsusest oleme saanud palju ettepanekuid antud eelnõu veelgi paremaks muutmiseks, millest osa kajastub ka meie muudatusettepanekutes.
Samas on antud eelnõus sätteid, mille rakendamisega sellisel kujul nõustuda ei saa.
Nii näiteks ei pea me õigeks seda, et soovitakse kaotada omavalitsustevaheline tasaarvlemise süsteem. Minister ei ole esitanud piisavalt kaalukaid põhjendusi, miks peaks juba paika loksunud süsteemi muutma hakkama. Hetkel puudub ülevaade, mida antud tasaarvlemisesüsteemi kaotamine KOV-idele kaasa toob. Enne, kui piisavaid põhjendusi ei esitata, ei saa me sellega nõustuda.
Õppekavaarendus, muutused koolivõrgu korraldamises ja õpetajakoolituse uuendamine peaksid käima ühte sammu nii sisulises kui ka ajalises mõttes, milles aga praegu kindel olla ei saa.
Viimasel ajal on palju räägitud põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamisest. Näeme, et see on vajalik samm, üks olulisemaid meie hariduskorralduse reformimises. Eelkõige keskhariduse taseme õppekvaliteedi parandamiseks läbi paindlikumate õppekavade rakendamise. Kuid ka selleks, et parandada õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.
Me küll näeme ette, et parimate lahenduste leidmine nõuab veel tükk tööd ja vaevanägemist, kuid oleme õigel teel ja peame selle vaeva ette võtma. Küsimusi, mille kallal tööd teha, on mitmeid.
Näiteks, täna puudub ülevaade, milliseks võib antud reformi maksumus lõppkokkuvõttes kujuneda.
Eelnõu selgitamiseks ja sisu paremaks muutmiseks ootame ka omavalitsuste suuremat kaasamist eelnõu ettevalmistamisse.
Head kolleegid, reformierakonna fraktsioon toetab antud eelnõu edasi menetlemist, aga eelnõu kallal tuleb veel tublisti tööd teha. Jõudu meile selleks.
