Täna võõrustasin Riigikogus Gruusia spordi- ja noorsooministeeriumi delegatsiooni eesotsas aseministriga.
Rääkisime Eesti spordi juhtimisest ja rahastamisest, noortespordist ja poliitilisest olukorrast Gruusias, Eestis ning Venemaal.
Foto: Henri Ausmaa
Kolmikliit on tunduvalt keerulisem moodustis kui kahe erakonna koalitsioon. Kui me märtsi alguses neljakesi laua taha istusime, siis mõtlesin, et küll tuleb alles sõit. Sõit, millesarnast ma senise 15 aasta vältel poliitikas veel kogenud ei ole. Tõsimeeli oli hetkeks tunne, et ehk suudame nelja erakonnaga koalitsiooni üle 20 aasta taas luua. Paraku läks siiski teisiti.
Väikese vahelduse mõttes otsustasin selles koosseisus töötada maaelukomisjonis, mulle juba meeldib 🙂
Poliitilise kandepinna ja kaasamise mõttes oleks Vabaerakonna koalitsioonivastutuse võtmine olnud musternäidis. Värskendus koalitsioonijõududes oleks olnud tervendav. Samas on ka mõnes mõttes arusaadav, et kogenud poliitikud noore partei ridades ei tahtnud võtta riske, mida valitsusvastutus endas paratamatult kannab. Lihtsam on opositsioonis olles oma kuvandit hoida, kuigi EKRE-l ja Keskerakonnal pole sealgi täna lihtne. Ma oleks väga tahtnud, et Vabaerakond osalenuks ka hariduse, kultuuri ja spordi teemalistel läbirääkimistel. Nendes valdkondades oleksime kindlasti leidnud päris suure ühisosa. Spordimehena tundub mulle, et nad andsid liiga vara alla, katkestasid maratoni esimestel kilomeetritel. Aga neli aastat on pikk aeg, selle jooksul võib nii mõndagi juhtuda.
Ka kolme erakonnaga on poliitilise ühisosa leidmine paras väljakutse, eriti veel seisus, kus peamised valimislubadused olid nii kulukad, et igaühe eest oleks võinud ehitada neljarealise Haapsalu raudtee. Samas teeb see koalitsioonileppes kokku lepitu veelgi väärtuslikumaks, kuna iga erakond pidi säilitama oma näo. Mulle meeldis läbirääkimiste formaat, kus kõik sõlmküsimused võeti valdkonnapõhiselt üksipulgi lahti ning arutati detailideni läbi. Mul oli au juhtida hariduse töörühma ning kaasa rääkida ka kultuuri ja spordi aruteludel. Kõnelused neis kolmes valdkonnas kestsid küll hommikust õhtuni kaks päeva järjest, kuid vaatamata sellele sai leppe ühisosa üllatavalt suur.
Milles siis enam kui kuu aega väldanud koalitsioonikõnelustel kokku lepitud sai? Kuna leppe kogumaht on ca 40 lehekülge, peatun kolmel peamisel valdkonnal: rahvuslikul julgeolekul, Eesti rahva püsimajäämisel ja tööjõumaksude vähendamisel. Detailse ülevaate koalitsioonileppest leiad valitsuse kodulehelt.
Esiplaanil on riigikaitse küsimused, et saaksime jätkuvalt elada vabas Eestis. Peame Eesti iseseisva kaitsevõime tagamisel võrdselt oluliseks kõrgetasemelise ettevalmistusega kutselisi kaitseväelasi, hästi kokkuharjutanud reservväelasi, pühendunud kaitseliitlasi, kodanikukohust täitvaid ajateenijaid ning tihedat koostööd tsiviilstruktuuridega. Hoiame riigikaitse kulud vähemalt kahel protsendil SKT-st ning jätkame tihedat koostööd meie liitlastega. Tõstame kutseliste kaitseväelaste palka ning poole võrra ajateenijate hüvitist. Kompenseerime kõigile reservkogunemistel osalejatele seetõttu saamata jäänud töötasu.
Eesti rahva püsimajäämine on rahvusliku julgeoleku kõrval teine ääretult oluline väljakutse. Selleks kavandame igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200-eurost lasterikka pere toetust (täiendavalt kehtivale 100-eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele). Ka pere esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60 euroni, kuid soovime, et kolmelapseline pere saaks Eestis uueks normaalsuseks.
Reformierakonna üks valimislubadusi oli ka tööjõumaksude alandamine. Tulumaks on viimase kümne aastaga alanenud kuue protsendipunkti võrra. Nüüd oleme kokku leppinud sotsiaalmaksu määra vähendamises 33%-lt 32%-le. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste rahastamine seejuures ei kannata. Ravi– ja pensionikindlustuse osa kompenseerime riigieelarve muudest tuludest.
Madalapalgaliste toimetuleku parandamiseks tõstame tulumaksuvaba miinimumi 154 eurolt 205 euroni kuus. Eakate toetamiseks tagame pensionide kasvu kooskõlas palkade kasvuga. Keskmine vanaduspension jääb tulevikuski tulumaksuvabaks.
Ma pean töövõiduks ka seda, et Haapsalu raudtee sai koalitsioonileppes ära mainitud. Olgem ausad, see polnud lihtne, kuna kõiki teemasid, mis puudutasid mingilgi määral riigi rahalisi kohustusi, analüüsis põhjalikult ka rahanduse töörühm, mille peamiseks töövahendiks olid „käärid“. Praegune sõnastus ei garanteeri, et Haapsalu raudtee 100% kindlalt tuleb, kuna ehitamisele peab eelnema veel põhjalik analüüs, kuid kahtlemata annab see meile senisest tugevama pinnase liikumaks oma plaanidega edasi. Ja seda me kindlasti ka teeme.
Poliitikas, nagu igas teiseski eluvaldkonnas, on visadus ääretult tähtis omadus. Justnimelt visadus on märksõna, mis uut koalitsiooni ilmselt kõige paremini iseloomustab. Enneolematult kaua kestnud ühisosa otsimine IRL-i, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vahel päädis hea koalitsioonileppega, millest Eesti valitsus järgmistel aastatel juhindub. Visadus viib sihile.
Lauri Luik
Eile osalesin Eesti Koolispordi Liidu esindajana EOK üldkoosolekul. Põhifookuses oli majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaade EOK tegevusest.
Koalitsioonileppe spordiosa sai üle ootuste positiivne, selle üle tasub küll uhke olla.
Esmaspäeval kutsus vend Margus mind Kristiine Gümnaasiumisse oma klassile esinema. Rääkisime elu põhiväärtustest ja edu saavutamise valemist. Noored on ellu astumiseks ette valmistatud. Tänud Margus, oled head õpilased kasvatanud.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Lauri Luige eestvedamisel moodustati täna parlamendis Haapsalu raudtee taastamist toetav saadikuterühm. Haapsalu raudtee toetusrühm tegutses ka XII riigikogus.
13-liikmelise toetusrühma eesmärk on toetada Riisipere-Haapsalu raudtee taastamise ideed ka seadusandlikul tasandil.
„Peagi kinnitatavas koalitsioonileppes on Haapsalu raudtee teema samuti ära mainitud, mis on Lääne-Eesti inimeste jaoks kindlasti väga hea uudis. See muidugi ei tähenda, et meil raudtee taastamise küsimuses enam väljakutseid ei oleks, toetusrühmal jagub tööd küllaga,“ lausus Luik.
Toetusrühma kuuluvad Lauri Luik, Kalle Laanet, Valdo Randpere, Kalle Palling, Rainer Vakra, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Yoko Alender, Enn Eesmaa, Andres Ammas, Igor Gräzin, Raivo Aeg ja Hannes Hanso.
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliit on seadnud koalitsioonileppes eesmärgiks analüüsida regionaalse rongiliikluse taastamist Riisipere-Haapsalu lõigul.
Lisainfo:
Lauri Luik
Riigikogu liige
Homme , reedel 06.märtsil Viljandis algav rahvusvaheline koolinoorte võrkpalliturniir „Sadolin Cup“ toob kokku ligi 150 gümnaasiumiastme õpilast üle Eesti ja lõunanaabritelt Lätist.
14. korda toimuva turniiri teeb eriliseks mäng segavõistkondadena. Võimalus on mängida kahes erinevas liigas moodustades kooli võistkonna 4 neiust + 2 noormehest või vastupidi. Kaasa võivad mängida vaid nn.puhtad amatöörid, kes ei oma võrkpallis mängija litsentsi. Mängureelites on antud eelis neidudele, sest nende ründelööke ei tohi poisid blokeerida. Samuti ei ole lubatud hüppelt palling.
Mängud algavad homme Viljandi Spordihoones kell 11.00.
Õhtul toimub noortele tutvumis- ja puhkeõhtu Pärimusmuusika Aidas.
Võistlust korraldab Eesti Koolispordi Liit koostöös Viljandimaa Spordiliiduga.Turniiri peasponor on Akzo Nobel Baltics As.
Madis Pettai
Eesti Koolispordi Liit
peasekretär
Tel. 66 70 604
Mob.50 49 044
Tänu Sinule, hea valija, on Reformierakond 2015. aasta Riigikogu valimiste võitja!
Lääne-Eestis tegime ühe parematest tulemusest kogu vabariigis, edestades lähimaid konkurente enam kui kaks korda.
Eesti inimesed väljendasid selgelt, et meie rahva püsimajäämine, riiklik julgeolek, arenev majanduskeskkond, tugi noortele peredele ja pensionäridele ning kvaliteetne haridus on nende jaoks olulised. Nende väärtuste eest me ka seisame.
Suur tänu veel kord Sulle abi eest.
Läheme üheskoos kindlalt edasi!
Lauri
Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil 46 poolthäälega (1 erapooletu) heaks Riigikogu otsuse “Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030” (828 OE).
„Riigikogu toetus spordipoliitika strateegiadokumendile annab kindla aluse, mille põhjal saab hakata lahendama spordivaldkonna olulisi küsimusi riigi, kohalike omavalitsuste ja spordiorganisatsioonide koostöös. Üks peamisi eesmärke on, et meie inimesed elaksid tervena ja kauem,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.
Spordipoliitika põhialused põhinevad VIII Eesti Spordi Kongressil heaks kiidetud ettepanekute kogumil. Dokumendis on kindlaks määratud Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad aastani 2030, mida soovitakse saavutada nii valdkonna arenguks kui ka spordi kaudu elukvaliteedi ja elukeskkonna parandamiseks.
Visiooni järgi vastab 2030. aastal eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele. Eestis on selleks ajaks välja kujunenud elukeskkond, mis soodustab kehalist aktiivsust ning teenused, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea tõusu, sellega kaasnevat eneseteostust ja majanduskasvu.
Visiooni saavutamiseks tähtsustatakse üleriigilise eesmärgina liikumisharrastuse ja spordi kasvavat rolli eestimaalaste elujõu edendamisel, võimalusterikka elukeskkonna loomist ning Eesti riigi hea maine kujundamist selles valdkonnas.
Prioriteetsete arengusuundadena on sihiks seatud inimeste liikumisharjumuste kasvatamine, spordi kui majandusharu ja tööandja rolli arendamine, spordi kui positiivsete väärtushinnangute kandja rolli avardamine ning Eesti spordiliikumise esindatuse tõstmine rahvusvahelisel tasemel.
Spordipoliitika põhialused aastani 2030 on aluseks valitsuse tegevuste planeerimisele spordi valdkonnas. Otsuse järgi annab kultuuriminister igal aastal Riigikogule ülevaate spordipoliitika põhialuste elluviimisest.
Läbirääkimistel sõna võtnud Toomas Tõniste pooldas spordipoliitika põhialuste vastuvõtmist.
Istungi stenogramm: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=12&date=1424257081
Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee
Tartu maraton, 48. kilomeeter. Mõtlen endamisi, et kui jooksumaratonil saabub “haamer” tavaliselt 32. km, siis mitmendal peaks see juhtuma suusatamises. Ootan… ei kuskil.
Tagasi algusesse. Stardin positsioonilt 4992. Tundub, et mu selja taga on veel paar inimest. Mul on elu jooksul all sama palju suusakilomeetreid kui Pulleritsul möödunud nädalal, seetõttu ei huvita kedagi mu jooksumaratoni isiklik, amatöörid lõppu. Stardijooneni jõudnuna olin end juba peaaegu ära külmetanud.
Esimene laskumine oli tore. Keppe murdus ja inimesed kuhjusid üksteise otsa nagu heinapallid põllul. Minu kolmest energiageelist püksitaskus jäi alles vaid kaks. Üks neist voolas peale esimest kuhjumist mööda jalgu alla.
Tõus. Mu uued suusad saavad kõva koormuse, kuna kõik astuvad teineteise jalgadele, torgivad keppidega ja üritavad kiiresti järgmise laskumiseni jõuda. Järgmine laskumine. Oleme targemaks saanud. Kõik sõidavad pool mäge “kääri”, et hoog ei saaks tasakaalust võitu. Näib ilmvõimatu, et sellise kiiruse pealt keegi kukkuda võiks. Mõnel siiski õnnestub. Poole laskumise peal tekivad lumme taas suusarajad ning inimesed otsustavad otse alla sõita. Vägev, mõtlen. Kuna mu Fischer on hirmus libiseja, siis ootan, et eessõitjaga väike vahe tekiks. Laskun. Kiirus suureneb. Ootamatult toimub ees suuremat sorti pudenemine. Katsun suure hoo pealt vaba kohta leida ja kõrvale põigata, imekombel õnnestub teisele rajale saada. Olen vist päästetud, jõuan mõelda. Samal hetkel moodustub uus kuhi inimesi mu rajale. Enam pole pääsu, tuleb rajalt välja sõita. See ei jäänud viimaseks kukkumiseks. Kuid pole hullu, üle viie korra ma ei libastunud.
Sõidan edasi. Aeg-ajalt näen murdunud keppe maas vedelemas ja raja kõrval mõnda vanduvat kaassõitjat. Hea kulgemise tunne on. Jõuan jälgida superilusat Lõuna-Eesti loodustki. Üritan laugemate tõusude peal kasutada Veerpalu klassikalist, aga tehnika on päris toores.
Uus ja omamoodi huvitav kogemus on hoo pealt joomine. Kõigepealt kulub aega, et joogipudel kätte saada ning siis kui jooma hakkad, avastad, et koos käega on suusakepp hõivanud naaberraja. Inimesed on pahased. Õigustatult. Järgmised joogisõõmud teen viisakalt raja kõrval kulgedes. Toitlustuspunktides on see-eest lihtsam, seal inimesed valdavalt seisavad või liiguvad väga aeglaselt. Saab kiirelt tüki banaani suhu pista ja topsi sooja spordijooki alla kallata. Edasi.
Viimased 15 kilomeetrit on jäänud. Olen selleks ajaks tõusnud oma 3200 kohta, mis on nõudnud nii umbes 100 reavahetust (lisaks need 5 kukkumist) ja mitmeid spurte mäkke, et laskumistel eesotsas olla ja kuhjumisi vältida. Sinna nahka on läinud vast pool tunnikest kindlasti. Tunne on täitsa hea, võhma nagu oleks. Käed aga hakkavad enneolematult surisema. Tempo on lõpu eel päris kiireks aetud. Stardinumbreid, mis algavad 1000-ga on seltskonda päris palju kogunenud. Ei saagi päris täpselt aru, milleks neid jalgu tarvis treenida on, kui kogu tegevus ümberringi käib vaid paaristõugetel. Õpin nendelt, kes seda ilmselt varemgi teinud ning edaspidi liigun ainult käte jõul. Jalgade funktsioon tundub olevat lihtsalt suuskasid keha küljes kinni hoida.
Kaks kilomeetrit enne lõppu pakub üks abikäsi mulle Löfbergs Lila kohvi. See mõjub soojendavalt ja ergutavalt ning aitab paaristõugetega lõpuni ponnistada. 1738-l inimesel õnnestus sel korral enne mind finišeerida. Ma ei kujutanud ette, et Eestis üldse nii palju suusatajaid on :). Aega oli kulunud 4 tundi ja 32 minutit.
Saun. Soe meeõlu Ale Coqilt. Väärimise tunne.
Kumb on raskem, kas 42 km jooksu või 63 suuska? Mulle jäi mulje, et 63 km suuska on oma olemuselt umbes sama koormav nagu 35 km jooksu. Kindlasti mitte rohkem. Seega suusatamine on päris mõnus. Eriti ilma kukkumisteta laskumistel.
Kogemus sai suurepärane. Üks selle aasta sportlikke eesmärke seega täidetud. Tartu maraton on ju sportlaste laulupidu, seda peab omal nahal kogema. Medal kaelas.
Järelkuulatav siit:
http://podcast.kuku.ee/2015/02/12/valimisstuudio-2015-02-12/
Selle parlamendikoosseisu poolt on tehtud kõik, et ka 16-aastased saaksid kohalikel valimistel kaasa rääkida. Järgmine riigikogu peab seda samuti toetama ning siis ongi tehtud! Palju edu ja õigeid valikuid!
Käesoleval aastal toimub rida positiivseid muutusi, mis aitavad kaasa Eesti ja Läänemaa inimeste heaolu paranemisele: vähenevad maksud, suurenevad peretoetused ja pensionid ning jätkub panustamine rahvusliku julgeoleku tagamisse.
Selleks, et Eesti oleks jätkuvalt kaitstud, oleme seadunud Reformierakonna julgeolekuprogrammi kandvateks ideedeks laiapõhjalise riigikaitse ning kodanike aktiivsema kaasamise rahvusliku julgeoleku tagamisse. Perede toetuseks ja Eesti rahva jätkusuutlikkuse tagamiseks kavandame, et peale vanemahüvitise lõppu makstakse perele alates kolmandast lapsest 300 eurot kuus. Tasuvate töökohtade tekkeks ja majanduse arendamiseks soovime vähendada tööjõumakse. Seda kõike saame teha muidugi vaid siis, kui ka Läänemaa inimesed meie plaane toetavad.
Rida positiivseid muutusi leiab aset juba sel aastal. Tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile ning töötuskindlustusmakse määr kolmelt protsendilt 2,4 protsendile. Töötasu alammäär tõuseb 355 eurolt 390 eurole. Tõuseb ka maksuvaba tulu määr − 144 eurolt 154 eurole. See tähendab, et 2015. aastal teenitavast 390-eurosest brutopalgast saavad inimesed kätte 332 eurot.
Miinimumpalga tõus toob kaasa vanemahüvitise kasvu, sest need on omavahel seotud. Nii saab vanemahüvitise alammääraks 355 eurot, maksimummääraks aga 2549 eurot. Tasub üle korrata, et vanemahüvitis ei ole sotsiaaltoetus, vaid demograafiline meede, mille eesmärgiks on toetada peresid, kuhu on sündinud laps, makstes vanemale väikelapsega kodus oldud aja eest tasu, mille suurus sõltub varem makstud sotsiaalmaksust.
Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 45 eurole ning kolmanda ja iga järgneva lapse toetus 100 eurole. Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega (senine koefitsient oli 0,8).
Häid uudiseid toob alanud aasta nii nendele, kelle elutöö on juba tehtud kui ka inimestele, kes parajasti otsivad oma kohta tööturul. Töötutoetuse määr tõuseb 3,6 eurolt 4 euroni päevas ehk 112 eurolt 124 euroni kuus. Vanaduspensionid suurenevad 6,3 protsenti. Keskmine vanaduspension jääb tulumaksuvabaks.
Matusetoetus tõuseb aasta algusest 250 eurole ja laieneb toetuse saajate ring – alates 1. jaanuarist 2015 makstakse matusetoetust ka vähekindlustatud peredele, kes viimase 12 kuu jooksul on saanud toimetulekutoetust.
Eestil on lähiaastatel kolm suuremat eesmärki: sise- ja välisjulgeolek, sündide suurendamine rahvaarvu hoidmiseks ning inimeste jõukuse kasv. Esimest saab tagada läbi kaitsetahte, toimivate liitlassuhete ning aruka välispoliitika. Teine eesmärk eeldab lastega perede senisest suuremat väärtustamist, samuti vähemkindlustatud perede sihipärast toetamist, et ükski laps ei peaks kasvama vaesuses. Kolmas eesmärk on saavutatav meie majandus- ja maksukeskkonna hoidmise ja arendamisega, hariduse väärtustamisega ja tööturul osalejate selliste oskuste arendamisega, mis võimaldaksid neil oma igapäevatöös suuremat väärtust luua. Selle eest Reformierakond ka seisab.
Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
