Selleks, et avalikud teenused oleksid kättesaadavad kogu Eestis

• kiitis valitsus heaks ja esitas Riigikogule haldusreformi seaduse

Haldusreformi eesmärk on tagada kvaliteetsed avalikud teenused ja tugevad omavalitsused, et kohalik elu oleks Eesti inimeste jaoks veelgi paremini korraldatud. 87% omavalitsustest on ühinemisläbirääkimistes.

• suurendas valitsus avaliku sektori efektiivsust

Selleks, et avaliku sektori osakaal võrreldes tööealise elanikkonnaga ei kasvaks, väheneb 2016. aastal keskvalitsuse töötajate arv keskmiselt 1% võrra ning majandamiskulud 3% võrra aastas.

Et Eesti oleks hästi kaitstud

• tõstis valitsus kaitsekulud tasemele 2,07% SKP-st

Eesti julgeoleku tugevdamiseks kaetakse 2%-le lisaks liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud ning investeeritakse täiendavalt 40,6 miljonit eurot NATO liitlaste kohalolu soodustava taristu ehitamiseks (ehitatakse NATO staabihoone, Tapa kasarmud, laod liitlaste varustuse ladustamiseks ja laiendatakse väljaõppealasid).

• saab Eesti kaasaegse ja turvalise idapiiri

Valitsus eraldas 2016. aastal idapiiri väljaehitamiseks 20 miljonit eurot, millele lisandub: 7,6 miljonit piiripunkti ja kordoni investeeringuteks
17 miljonit eurot tolliseadmete soetamiseks
135,6 km pikkusest piiriribast on praeguseks puhastatud 90%

Et majandus kasvaks ja inimeste sissetulekud suureneksid

• langevad tööjõumaksud ja tõuseb tulumaksuvaba miinimum

Riigikogus vastu võetud seaduse järgi langeb 2018. aastaks sotsiaalmaks 1% võrra, tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2019. aastaks 51 euro võrra ja alates 2017. aastast saavad alla 649 euro kuus teenivad inimesed taotleda esimest korda maksutagastust möödunud aasta tulude eest.

• valitsemissektori eelarve on ülejäägis

Riigi rahandus on korras ja eelarvepoliitika on vastutustundlik. Eestis on Euroopa Liidu kõige madalam avaliku sektori võlakoormus.
+ 2015. aastal oli valitsemissektori eelarve ülejääk esialgsetel andmetel 0,4% SKPst
+ 2015. aastal oli riigi võlatase 9,7% SKPst

• möödus õpetajate keskmine palk Eesti keskmisest palgast

2015. aasta detsembris oli õpetajate keskmine palk 1135 eurot, võrreldes 2014. aastaga kasvas õpetajate keskmine palk 11%, moodustades 107% Eesti keskmisest palgast.
2019. aastaks tõuseb õpetajate palk 120%ni Eesti keskmisest palgast.

• hakkab kolmelapseline pere saama 420 eurot kuus

Alates 1. juulist 2017 tõuseb kolmelapselise pere toetus 400 euroni, 1. jaanuariks 2019 tõuseb toetus 420 euroni. Nelja aastaga kasvab kolmelapselise pere toetus kokku 2,2 korda.

• tõusis toimetulekupiir ühe pereliikme kohta 130 euroni

Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõusis toimetulekupiir 90 eurolt 130 eurole pereliikme kohta, kasvades 44%. Selle sammuga paraneb raskustesse sattunud perede igapäevane toimetulek ja suureneb toetuse saajate hulk.

• on loodud üksi elava pensionäri toetus ja üksikvanemate elatisabi skeem

Alates 2017. aastast makstakse üksi elavatele pensionäridele esmakordselt täiendavat toetust 115 eurot aastas. Elatisabi skeem garanteerib üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha ning elatisvõlglastelt võlgade karmi sissenõudmise.

Valitsusel tuli reageerida ettearvamatutele olukordadele

• Estonian Air’i pankroti järel jätkusid lennud uue rahvusliku lennufirmaga. Reisijate lennupiletite kompenseerimiseks eraldas valitsus 6,2 miljonit eurot.

• Raskustesse sattunud põllumeestele eraldati erakorralist kriisiabi ca 33 miljonit eurot.

• Seoses naftahinna langusega otsustas valitsus toetada Ida-Virumaa ettevõtteid:
+ langetades oluliselt keskkonnatasusid ja luues töökohtade toetuse
+ kiirendades tööstusparkide laienemise riiklikku toetamist

Taust makronäitajatest 2015. aastal:

• Keskmine brutopalk kasvas 6%, reaalne netopalk 7,8%
• Tarbijahinnad langesid 0,5%
• Eratarbimine kasvas 4,8%
• Registreeritud tööpuudus oli 4,4%
• 2015. aasta maksulaekumine ületas prognoositut 136 miljoni euro võrra
• SKP kasv oli 1,1%

Täna korraldasid reforminoored Viljandis kanepiteemalise debati. Kokkuvõtte sellest leiad siit: http://tv3play.tv3.ee/sisu/7-uudised-klipid/713579?

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lauri-luik-riigi-stabiilne-tugi-toidupangale-on-vaga-tahtis?id=73859223

Riigikogu Toidupanga toetusrühma esimehe Lauri Luige hinnangul täidab Toidupank ülimalt olulist ülesannet ning seega on ka riigi ja kohalike omavalitsuste täiendav stabiilne tugi neile väga tähtis.

Erakoolidega arvlemise teemal viimasel ajal võetud seisukohad ja retoorika, justkui oleks tegu piinliku praagiga, on pehmelt öeldes üllatav ning isegi solvav. Olen alati olnud seisukohal, et olemuslikult pole vahet, kes on kooli pidaja, kas eraomanik, riik või kohalik omavalitsus (KOV), peamine, et tagatud oleks riiklikus õppekavas sätestatud nõuded ja kvaliteet. See, et koolide rahastamissüsteemid on olnud keerulised ja pidevalt muutuvad ning neisse on tekkinud omanditüübiti erinevused, on aga hoopis teise vaidluse koht. Olen igati päri, et need erinevused tuleks kiiremas korras ära tasandada. Loomulikult ei ole normaalne, et riik maksab erakoolidele õpilase kohta 1,6 korda rohkem kui munitsipaalkoolidele, kuid see ei tähenda, et erakoolid oleksid kurjast, nagu ma loen välja viimasel ajal kasutatavast retoorikast. Samuti ei tähenda see seda, et erakoolidega arvlemine oleks kuidagi vale. Vastupidi, see on igati loogiline.

Erakoolidega arvlemise loogika seisneb selles, et kui kaks omavalitsust arvlevad omavahel (nt Ridala vald maksab Haapsalu linnale oma valla elanikest õpilaste pealt, kes käivad Haapsalus koolis), siis peaks samadel alustel arvlemine toimuma ka omavalitsuse ja erakooli vahel. Mina siin küll midagi piinlikku ei näe.

Kui omavalitsuse territooriumil tegutsevad kõrvuti kaks põhikooli, üks munitsipaal- ning teine erakool, siis on igati loogiline, et neid võiks ja peaks kohtlema võrdsetel alustel. Tänane süsteem on selles mõttes küll veidi vildakas, et erakool võib küsida õppemaksu, munitsipaalkool ametlikult mitte (kohustus tagada tasuta kättesaadav põhiharidus). Kuigi me teame, et tegelikult maksavad nii mõnedki lapsevanemad oma laste eest ka munitsipaalkoolis teatud täiendavaid kulutusi, tehes annetusi kooli juurde loodud MTÜ-le. See ei pruugi ka olla üdini vale, kuna tihti pakub kool selle raha eest täiendust riiklikult õppekavale (nt teatriõpe, lisa inglise keele tunnid vms), st kohustuslik tasuta osa on tagatud.

Möödunud kultuurikomisjoni kooseisus sai tehtud ettepanek kaaluda võimalust, et KOV-ilt tegevustoetuse saamisel erakool õppemaksu küsida ei tohiks (riiklikku õppekava puudutava osa pealt). Kuid siin on oluline tähele panna erinevusi koolide sisus ja eesmärkides. Arvan, et kui tegemist on nö selgete erisustega ja täiendavate asjadega programmis, on õppemaksu võimaluse olemasolu igati põhjendatud. Pean silmas nt kristlikke koole – erakooliseaduse järgi võib konfessionaalset usuõpetust õpetada vaid erakoolis, mitte munitsipaalkoolis. See aga ongi õppemaks teatud erisuse eest.

Tänase süsteemi juures on veel üks hüpoteetiline ohukoht, millele on erakoolidega arvlemise kriitikud tähelepanu juhtinud. Kui KOV eeldab, et peab oma vallas elavale nt 100-le lapsele tagama koolikohad ning teebki seda, aga 60 õpilast otsustab minna hoopis erakooli, siis peab KOV maksma justkui kahe kooli eest. St, KOV on valmis ehitanud oma kooli ning peab lisaks munitsipaalkoolis käivatele lastele maksma kinni veel ka nende 60 lapse kulud, kes otsustasid erakooli minna. Nõus, see võib tekitada KOV-ile finantspingeid, kuid seda argumenti ei saa panna vaid erakoolide konteksti. Kirjeldatud hüpoteetiline oht on täna täpselt sama moodi üleval ka omavalitsuste vahel liikuvate noorte puhul. St kui Ridala valla 60 õpilast otsustavad ühel päeval Haapsallu kooli minna, siis peab Ridala vald maksma Haapsalule nende 60 õppuri eest, lisaks pidama ülal oma koolimaja, kus õpib nüüd 60 last vähem.

Ideaalset lahendust ma täna ei näe. Igal juhul peab KOV oma laste koolitamiseks vajamineva summa eelarvesse arvestama, sest laps võib kooli vahetada ühes või teises suunas iga kell. Oleks ju taas ebavõrdne lubada lapsel liikuda teise munitsipaalkooli, kuid keelata tal liikumine erakooli suunal. Mingis osas ja teatud tingimustel võiks aga KOV-idel olla kaalutlusõigus, et kas vastavasse piirkonda on tarvidust täiendavat erakooli luua või mitte, vältimaks koolide nö vohamist. Riigil on siin selged ohjad, kuna haridus- ja teadusministeerium kontrollib koolituslubade väljaandmist. Siingi pole olukord must-valge. Ühe näitena võib taas tuua kristlikud koolid ja konfessionaalse usuõpetuse. See tekitaks väga selge ebavõrdse kohtlemise ohu, kui nt üks kogudus või konfessioon saab luua kooli, teine aga mitte, või et rahastatakse vaid üht.

Kokkuvõtteks. Omal ajal Lukase juhitud ministeeriumi poolt tehtud muudatusettepanek erakoolidega arvlemiseks oli igati teadlik otsus ning lähtus loogikast, et era- ja munitsipaalkooli õpilastel ei tohi vahet teha. Mõlema haridusse tuleb panustada samaväärselt. See, et ministeerium ei suutnud välja töötada adekvaatset rahastamismudelit, mis kohtleks era- ja munitsipaalkoole võrdselt, ei tähenda, et erakoolid oleksid olemuselt halvad või nendega arvlemine oleks kuidagi ebaloomulik. Minu hinnangul on KOV-ide arvlemine erakoolidega igati loogiline ning see peaks kindlasti jätkuma. Toetussummad tuleb aga loomulikult ära tasandada. Kõige selle juures tuleb anda erakoolidele piisav üleminekuaeg muutustega kohanemiseks.

Lauri Luik
Riigikogu liige

Eile külastas peaminister Läänemaad. Soovisime temaga rääkida Haapsallu kavandatavast vehklemishallist ja raudteest. Taavi sõnum, et Haapsalu on Eesti vehklemispealinn ning väärib kindlasti ka korralikke treening- ja võistlustingimusi, annab meile kindlust projektiga edasi liikuda. Olen veendunud, et vehlemishall tuleb.

Haapsalu raudtee olulisust, seisus, kus pealinna vahet sõidab igapäevaselt ca 1000 inimest, mainiti pea kõigil kohtumistel. Ma tean, et Taavi mõistab väga selgelt meie plaani ning selle argumente. Kahtlemata andis see käik ka

 

http://online.le.ee/2016/02/28/peaminister-taavi-roivas-tuleb-haapsallu/

Järgmisel reedel, 4. märtsil külastab Haapsalut peaminister Taavi Rõivas.

„Olen üritanud peaministri kord aastas ikka Läänemaale tuua, et näidata talle meie kandi viimaseid arenguid. Praegu on kuum teema haldusreform. Tahame rääkida ka vehklemishallist, et saaks valitsuselt tuge,” selgitas Läänemaalt riigikokku valitud Lauri Luik.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles saatis jaanuari alguses peaministrile kirja, et taotleda valitsuselt vehklemishalli tehnilise lahenduse tarbeks 350 000 eurot. Peaminister kinnitas jaanuaris Lääne Elule, et suhtub Haapsalu vehklemishalli tehnilise varustuse eelarvetaotlusse sümpaatiaga, ja palus kultuuriministril see projekt järgmise aasta eelarve tegemise ajaks põhjalikult läbi töötada.

Haapsalu linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Tõnu Parbus ütles, et peaminister saab nüüd oma silmaga näha, millistes tingimustes vehklejad praegu põhikooli võimlas treenivad, ja talle tutvustatakse ka uue vehklemishalli projekti.

„Võib-olla tuleb peaminister Haapsallu mingi sõnumiga. Ei välista,” märkis Haapsalu linnapea Urmas Sukles eile volikogu istungil peaministri külaskäigust rääkides.

Rõivas avab ka samal päeval Haapsalu põhikoolis peetava noorte infomessi „Oma rada”.
„Ma loodan, et noored saavad peaministrilt innustust, kui ta räägib, kuidas tema oma teed alustas, oma eesmärke seab ja neid saavutab,” märkis Luik.

Pärast seda on linnavalitsuses peaministri osalusel haldusreformi arutelu, kuhu on kutsutud kõik Läänemaa omavalitsusjuhid ja volikogude liikmed.

Kahtlemata ei pääse Rõivas veel ühest Läänemaal kuumast teemast, milleks on raudtee taastamine. „Ma olen korduvalt peaministriga sellel teemal rääkinud ja soovin, et ta kuuleks ise, mida meie kohalikud mehed raudtee vajalikkusest räägivad ja miks see meie inimestele nii oluline on,” ütles Luik.

Peaministrile tehakse ka ringkäik Läänemaa suurima tööandja Haapsalu Uksetehase tootmishoones. Päev enne kohtub peaminister Läänemaa erakonnakaaslastega.

Sel nädalal algatasime seaduseelnõu, mis loob legaalse raamistiku nö kokkuleppevedude toimimiseks ja arendamiseks Eestis. Hetkel käib samal teemal ka Riigikogu konverentsisaalis arutelu. Kiitus Kallele, kes on selle teema üks aktiivsetest eestvedajatest. Näiteks koostööplatvormi loomine maksuameti ja Uberi vahel teeb Eestist selle valdkonna pioneeri, olles suunanäitajaks kõigile teistele, kel sihiks läbipaistev ja aus ettevõtlus. Marek Helm teeb maksuameti juhina kahtlemata ajalugu. ‪#‎sharing_economy‬

Maaelukomisjoni kohtumisel Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitisega arutasime seakatku piirangute leevendamise ja toiduohutuse tagamisega seotud küsimusi. Leian, et senikaua kuni Valgevene ei anna antud küsimuses infot välja, on meilgi väga raske saavutada mõjuvaid tulemusi. Seega on esimene ülesanne saada lähiriigid ühise laua taha. Õnneks on teema laual ning töö läbipaistvuse nimel käib.

Tallinn Motor Show avatud. Tulud lähevad noorte motospordi edendamiseks, seega rangelt soovituslik osaleda 🙂

Tulevad kaks väga põnevat päeva täis proovisõite, mudeliesitlusi jpm vägevat. Muuhulgas saab kuulata EOK presidendikandidaatide mõtteid Eesti spordi tulevikust. Hea töö Andre Sepp ja Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon! ‪#‎tallinn_motor_show‬

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/toomas-vara-on-suur-oht-et-parast-reklaami-keelustamist-alkoholitarbimine-hoopis-suureneb-ja-seda-eelkoige-noorte-hulgas?id=73801127

Kirjutan alla. Keelata on sama lihtne nagu šampust avada, tagasi keerata täpselt sama lugu, ainult vastupidi. Kui vabadust tundub tõesti liiga palju käes olevat, võib ju proovida alternatiive, piirid on lahti (veel).

Tõsisemal noodil jätkates. Ainus, mis inimkonda päästa võib, on mõistus. Kodune kasvatus, tervislike eluviiside propageerimine ja üldine harimine kaalub üles kõik vaheseinad, kuivad tanklad, pimedad telerid, tühjad plakatid ja tummad raadiod.

L

18.-19. veebruaril käisime Reformierakonna fraktsiooniga Valgamaal.

Neljapäeval külastasime Sooru taastatud lahingupaika, kus 1944. a augustis toimusid visad, kuid verised kaitselahingud. Osalesime meiegi ühes põnevas lahingusimulatsioonis.

Reede hommikul oli esimene külastus Moon OÜ-sse, mis on 90. lõpul loodud jalatsitööstus, kus täna palgal ca 50 töötajat. Jalanõud lähevad 100% ekspordiks. Kuna pole varem miskipärast ühtegi kingatehasesse sattunud, oli see minu jaoks väga hariv ja põnev külastus. Omanikku tegi murelikuks sotside pressing alampalga liig kiireks tõusuks, mis paneb ettevõtjad keerulisse olukorda. Samas mõisteti, et ka vähem teeniva osa töötajate palk peab elukallidusega sammu pidama.

Kuna Vabariigi aastapäev on kohe ukse ees, andsin Pühajärve põhikooli aktusel oma tervitused ka noorele kooliperele ja õpetajatele edasi. Rõhutasin vabaduse olulisust ning tuletasin meelde, et vabadust ei tohiks kunagi võtta iseenesest mõistetavana. Vabaduse eest tuleb igapäevaselt seista.

Hiljem andsin põhikooli kolmandale astmele ühiskonnaõpetuse tundi. Rääkisime aga hoopis filosoofilisematel teemadel (mis on elus oluline, millised on meie alusväärtused, kuidas saavutada kõike, mida tõsiselt soovid jne).

Hellenurme vesiveskit külastades sain teada, et see on ainus toimiv vesiveski Eestis. Arutasime veeseaduse muudatusi ja veskile seatud muinsuskaitsenõudeid. Omanikul on mure seoses tema võimaliku kohustusega hakata rajama lõhelistele kalapääsu, et juhtida neid vesiveskist mööda. Antud teema on Riigikogu keskkonnakomisjoni töölaual ning tuleb peagi taas arutelule, nüüd on enam infot ka otsustamiseks.

Igal juhul au ja kiitus perenaisele, kes on oma vanavanaisalt päritud veski taas elule puhunud.

Visiidi võtsime kokku Pühajärve GMP restoranis.

Üldmulje Valgamaast on jätkuvalt positiivne. Tunnen, et saime kohalikele ka nõuga pisut abiks olla ning oma silmaringi taas laiemaks. Tõsised kaalumis- ja järelduste tegemise kohad on aga aktsiisimuudatustest tulenevad palju kallimad alkoholi ja kütuse hinnad, mis tõrjuvad kliendid Lätti ning pärsivad seeläbi ettevõtlust.

Loomulikult ei ole ilus lahkuda Otepäält ilma suuska alla panemata 🙂
Suur tänu Sulle Meelis, Harry ja co.

L

Lauri Luik, Riigikogu liige (Reformierakond)

Eesti ees seisab täna mitmeid väljakutseid, mis on paljuski mõjutatud poliitilisest ja majanduslikust olukorrast maailmas, kuid ka siseriiklikest arengutest. Peatun neist kolmel: rahvuslik julgeolek, majanduskeskkond ja haldusreform.

Julgeolekuohtude suurenemisega peame ka Eestis olema jätkuvalt valvsad ning panustama riigikaitsesse ja liitlasvägede kohalolekusse. Naftahinna langus ja maailmamajanduse jahenemine puudutavad väga otseselt meie inimeste käekäiku, mistõttu peame suutma riigina olla efektiivsemad ning järjepidevalt looma paremaid võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks. Kui suudame seeläbi Eesti majandust stimuleerida, siis paraneb ka iga kodaniku heaolu. Soov parema elukeskkonna, kvaliteetsemate teenuste ning kõrgema elatustaseme järele tingib vajaduse haldusreformiks.

Alustan julgeolekust, kuna see on üldises plaanis minu arvates kõige olulisem küsimus. On riigi ülesanne, et inimesed tunneksid end oma kodus kindlalt. Selleks, et tagada tänavatel rahu ja turvalisus ning aidata hätta sattunud inimesi, on Eesti riigis politsei, sealhulgas abipolitseinikud. Kuna kõik vabatahtlikud on väga oodatud registreeruma abipolitseinikuks või liituma Kaitseliiduga, siis ei näe ma vajadust hakata looma täiendavaid omaalgatuslikke struktuure, olgu nendeks siis Odini sõdalased või keegi muu. Me peame kokku hoidma, mitte ühiskonda lõhestama.

Piirid paika

Ilmselt ei leidu enam kõhklejaid, kes seaksid kahtluse alla meie pingutused panustada riigi julgeolekusse minimaalselt kaks protsenti SKP-st. Oleme seda kohusetundlikult teinud läbi mitmete aastate ning jätkame panustamist ka tulevikus. Lisaks investeerime arvestataval määral Eesti riigipiiri tugevdamisse ja liitlasvägede kohaloleku tagamisse. Rahvusvaheline julgeolekualane koostöö on siinkohal võtmetähtsusega. Loodetavasti jõuab alanud aastal lõpule ka Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine. Praegu seisab see Venemaa taga. Paigas piir on heanaaberlike suhete eelduseks.

Eesti on maailmamajanduse tõmbetuultes nagu globaliseerumise tõttu iga teinegi riik. Ometigi sõltub meist endist väga palju. Riigi ülesanne on luua ahvatlev ja konkurentsivõimeline keskkond, et meelitada suuri ettevõtteid Eestisse investeerima ning n-ö tarku töökohti looma. Tööjõumaksude jätkuv vähendamine ja väiksematesse piirkondadesse rajatavatele ettevõtetele eeliste loomine on minu hinnangul kaks olulist sammu, millega saaks riik ettevõtjaid toetada ning elu väiksemates piirkondades jõulisemalt arendada. Sama tähtis on meie ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamine, toomaks majandusse lisaraha. Mitmemiljardiline Aasia ja kiirelt kasvav Aafrika turg ootavad meid.

Skype, Transferwise ja GrabCAD on kuldsete tähtedega Eesti riigi visiitkaardil, kuid see nimekiri peab järjepanu täienema. Eesti ei peaks enam konkureerima odava allhanke riikidega, vaid pakkuma võimalusi kõrge lisandväärtusega ettevõtetele, kus luuakse suuremat jõukust. Loomulikult tuleb seejuures tagada, et inimesed, kes ettevõtete ümberstruktureerimise käigus end täiendama või koguni ümber orienteerima peavad, leiaksid võimalikult kiiresti uue rakenduse. Töötukassa koostöös haridusasutuste ja teiste osapooltega teeb selle nimel igapäevast tööd. Vähetähtis pole fakt, et kvalifitseeritud tööjõudu on meil jätkuvalt vajaka.

Uber-majandus

Mida kasumlikum ja lihtsam on Eestis ettevõtlusega tegeleda, seda paremini läheb perspektiivis meie inimestel. E-residentide projekt, mis loob võimalused kasutada e-Eesti teenuseid üle maailma, näiteks anda digiallkirju, on üks ilmekas näide viimastest edusammudest. Neil päevil oleme riigikogus algatamas eelnõu, mis loob seadusliku raami n-ö jagamismajandusega tegelevatele ettevõtetele nagu sõidujagamisteenust pakkuv Uber. Eestil on täna võimalus ja võimekus uue majanduse arenguloos olulist rolli etendada ning seda me ka teeme. Nii anname hoogu majanduskasvule ja tõestame, et oleme jätkuvalt Euroopa innovatsiooniliidrite seas.

Haldusreform on kahtlemata viimase kümnekonna aasta üks suuremaid ja komplekssemaid väljakutseid. Keskvõimu kõrval on siin kandev roll kohalikel omavalitsustel. Peagi on riigikogu menetlusse tulemas seaduseelnõu, mis loob raamid haldusreformi edukaks läbiviimiseks. Suure tõenäosusega on 2017. aasta kohalikeks valimisteks Eestis rida senisest tunduvalt võimekamaid omavalitsusi, mis suudavad tulevikus pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid ning paremat elukeskkonda. See sõltub aga paljuski kohalikest omavalitsustest ning nende omavahelisest koostöövõimekusest.

Läänemaal näen ma täna kahte loogilist varianti: kolme omavalitsusega maakond (Haapsalu, Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Läänemaa) või siis tervet maakonda liitev omavalitsus. Fakt on see, et niisama käed puusas vaatama jääda ei ole tark, sest riigi poolt loodud suhteliselt kopsakad rahalised motivaatorid rakenduvad vaid vabatahtliku liitumise puhul.

Head omavalitsusjuhid ja volinikud, Teie käes on täna võimalus teha üheskoos midagi tõeliselt suurt, et Läänemaa inimeste eluolu paraneks, teenused muutuksid kvaliteetsemaks ning elukeskkond kaasaegsemaks. Jõudu ja tarkust selleks!

Aasta alguses uuris üks mu tuttav ajakirjanik, millistest põhimõtetest lähtun investeerimisel. Sel teemal ilmus ka lugu Ärilehes:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sportlane-riigikogu-liige-arimees-ja-pangajuht-kuidas-nad-investeerivad-ja-miks?id=73441633

1. Milline on Sinu kokkupuude säästmise ja investeerimise valdkonnaga? Milliste investeerimislahendustega omad kokkupuudet, mida võiksid soovitada?

Viimastel aastatel on kokkupuude suhteliselt vahetu, kuigi loen investeerimist siiski pigem hobiks või nö passiivseks kõrvaltegevuseks. Samas uurin huviga investeerimisalaseid raamatuid ja hoian silmad-kõrvad lahti. Kindlasti ei pea ma end mingiks investeerimisspetsialistiks, seetõttu tuginen järgnevas vaid oma isiklikule praktilisele kogemusele ja veendumustele ning jätan muu targa jutu raamatute ja spetsialistide kanda.

Minuvanuste generatsioon peaks säästmist ja investeerimist võtma kui kohustuslikku osa oma finantskäitumisest, olenemata sissetuleku suurusest. Peaaegu alati on võimalik millegi arvelt säästa ja need vahendid investeerida, et teenitud intress omakorda reinvesteerida. Tänapäeval on nii palju erinevaid võimalusi, isegi suhteliselt väikeste summadega saab alustada.

Väga oluline on vahet teha spekuleerimisel ja investeerimisel. Tõsi, vahel võib see piir olla hägune. Ideaalis võiks investeerimisportfell koosneda instrumentidest, mida hästi tunned ning olla tasakaalus (nii likviiduse, riskiastme kui perspektiivi osas).

Algusaastatel emotsiooni pealt tehtud aktsiainvesteeringud olid minu hinnangul selge spekulatsioon ning kogemus on õpetanud selliseid asju vältima, kuigi lootus lotoga võita on ka tore emotsioon. Aktsiate või osakute suhtes olen ma veendumusel, et kõige kindlam (mis ei tähenda, et ka kõige kasumlikum:) on investeerida oma ettevõttesse, kus kontroll ja raha saatus on su enda kätes (kuigi see eeldab isikliku ettevõtte olemasolu ning loomulikult ka tõsist panustamist sellesse). Loomulikult on investeering ka oma ettevõtte käekäiku panustatud aeg! Alles siis tulevad minu jaoks teised väärtpaberid, mida õigupoolest olen viimasel ajal suuresti üldse vältinud, kuid ei välista lähitulevikus.

Nagu elus laiemalt, nii üritan ka oma vahendite paigutamisel hoida tasakaalu. Stabiilsus ja kindlus on oluline, kuid ka mõõdukaid ja kaalutud riske võtta on huvitav ning vahel vajalik, et saavutada võimendust. Olen stabiilselt läbi aastate hoidnud osa oma vahenditest väärismetallides. Teise osa portfellist moodustab kinnisvara. Kahte noort ettevõtet üritame ka partneritega vaikselt käima jooksutada. Põhitöö kõrvalt nokitsemiseks praegu enamaks võimekust ei ole. Taskaalustamiseks, leian, on siiski tarvis veel panustada madalama riskitaseme ning likviidsema olemusega valdkondadesse.

2. Millal või millega seoses see teema muutus Sinu jaoks aktuaalseks? 

Säästmise olulisus sai selgeks juba üsna varajases nooruses, kui sai hoolsalt kõik tulud ja kulud isa tehtud finantspäevikusse üles täheldatud. Kusjuures mitte kunagi ei ole mul kulud tulusid ületanud- see oli säästmise peamine iva, millest tuli rangelt kinni pidada. Pean siiani. Säästetud vahendite teadlik investeerimine muutus aktuaalseks keskkoolipäevil, mil hakkasime koolipidusid tegema. Plaatide ja vajaliku helitehnika soetamine oli tollal mu peamine investeering. Ehk kui lihtsustatult võtta, investeerisin oma ettevõtmisse, et oma kliente (pidulisi) värske muusikaga hästi teenindada. Teenitud tulu sai reinvesteeritud uutesse plaatidesse jne.

Ülikoolis õppisin küll riigieelarvelisel kohal, kuid õpingute kõrvalkulutusi võtsin samuti kui investeeringut. Mõni vend ostis õppelaenu eest “mosse”, teine valas lihtsalt kõrist alla, kuid leidus ka neid, kes suhtusid õppelaenu kui haridusse investeerimise laenu. Mina olin üks nendest. Poliitikas olles olen väga tihti kokku puutunud suhtumisega, kus laenuvõtmist peetakse tabuks ja pigem negatiivseks. Öeldakse, et võlg on võõra oma. Tõsi, on. Aga kui see laen aitab lisaks laenuandjale ka sul teenida, siis mis seal halba saab olla. Väga oluline on vahet teha nö heal ja halval laenul. Laen, mis aitab sul oma investeeringut võimendada ning mis toob sulle seeläbi raha sisse, on hea laen.

3. Kui raske või kerge oli teha esimest sammu selles valdkonnas? Mis olid põhilised hirmud?

Kui ma investeerisin plaatidesse, siis tundsin pigem rõõmu ja kindlust, samuti siis, kui finantseerisin laenuga oma õpinguid. Sest ma teadsin, kuhu ma investeerin ning mida teen. Ma teadsin oma väärtust DJ-na ning tunnetasin ka oma vaimseid võimeid ülikoolis, mis tegi endasse investeerimise vahvaks ja suhteliselt riskivabaks ettevõtmiseks.

Küll aga tundsin ma ebamugavust, kui tegin esimesed (tagantjärgi hinnates) spekulatiivsed investeeringud aktsiatesse. Ilmselgelt ei tundnud ma neid ettevõtteid piisavalt. Ma polnud lugenud nende finantsaruandeid ega jälginud tähelepanelikult nende käekäiku, veel vähem teadsin ma, mida tulevik neile tuua võib. Kartus end hiljem rumalana tunda oli umbes sama suur kui kartus raha kaotada.

4. Öeldakse, et säästmise ja säästude investeerimisega võiksid tegeleda praktiliselt kõik, piisab juba sajast-paarisajast eurost kuus. Miks Sinu arvates sellegipoolest väga paljud eestlased ei mõtle investeerimisele (ei mõtlegi siin aktsiaturgudel kauplemist ise, mis eeldab suuri valdkonnateadmisi, vaid ka pankade fondidesse investeeringu usaldamist, III sammast vmt)?

Üsna tihti olen kuulnud vabandust, et teenitakse liiga vähe selleks, et midagi üldse kõrvale panna, saati siis veel kuskile investeerida. Nagu juba mainisin, on tänapäeval nii palju erinevaid võimalusi, et isegi suhteliselt tagasihoidlike summadega saab alustada. Võttes eesmärgiks säästa iga kuu konkreetne protsent palgast, on juba suur samm edasi. Vahel tähendab see millestki meeldivast loobumist, kuid sellest distsipliinist kinnipidamine on ülimalt oluline. (Poliitikuna pean kohaseks siiski mainida, et jätan antud kontekstis teadlikult kõrvale juhtumid, kus sissetulek on nii väike, et ei võimalda täita tühja kõhtu. See on tõsine problem, millega kohalike omavalitsuste sotsiaalosakonnad, sotsiaalministeerium jt vastavad instantsid tegelevad ning mis väljub antud intervjuu raamidest. Siiski leian, et ka nende inimeste jaoks on lootus tulevikus investeerida täitsa olemas. Valdav osa edust oma elus sõltub lõppkokkuvõttes ikka endast).

Vanemad inimesed ütlevad teinekord, et nad on juba liialt vanad, et alustada. Tõsi, mida varem alustad, seda suuremat efekti liitintress suudab pakkuda. Vaatamata sellele olen seisukohal, et mitte kunagi ei ole hilja alustada. Pealegi tekitab säästmine ja oma vahendite enese jaoks tööle panemine väga mõnusa tunde, minu jaoks tihti isegi meeldivama kui millegi soetamine.

Kolmas levinud argument on hirm kaotada raha. Ehk hirm teadmatuse ees. Kuid seda hirmu ei teki, kui tead, mida teed. Kõige lihtsam viis nende hirmude hajutamiseks on õppida valdkonda tundma ja mitte näppida instrumente, mida ei tunne. Nö passiivse investorina pole end kõigi detailidega kurssi viia alati siiski võimalik. Sellistel puhkudel tuleb usaldada ka oma sisetunnet. Väga praktiline on omada mentorit või valdkonnas tegelevaid tuttavaid. Mul on kõikides valdkondades, kuhu olen vahendeid paigutanud, tuttavad praktikud (mitte teoreetikud!), kellega saan vajadusel konsulteerida ning kelle praktiline kogemus on mulle kõige suurem garantii. Eesti on nii väike, et siin pole väga keeruline leida oma valdkonna parimaid tegijaid ning nendega ka kontakti saada. Nad jagavad oma kogemusi hea meelega. Näiteks möödunud suve lõpus võtsin ühendust ühe Eesti viimase aja edukama kinnisvaraettevõtjaga ning juba paari päeva pärast pidasime maha väga informatiivse vestluse, kust sain palju uusi mõtteid. Soovitan julgelt ustele koputada.

Kindlasti soovitan ma vältida inimesi, kes ise ei oma praktilist investeerimiskogemust ning kes ei tea päris täpselt, mida nad teile müüa üritavad.

5. Millesse Sina ise soovitad investeerida ja miks?

Investeerimine on minu jaoks pikaajaline stabiilne protsess, kuna teen seda põhitöö kõrvalt ja ei suuda igapäevaselt nö graafikuid jälgida. Kiiret ei ole. Seega julgen 100% kindlalt soovitada lugeda läbi vähemalt 50 investeerimisalast raamatut. Kui pingutada, on see aastaga tehtav. Paralleelselt soovitan kindlasti leida igast end huvitavast investeerimisvaldkonnast üks-kaks Eesti (või maailma) parimat praktikut ning lasta neil end coachida. Kui investeerida nö passiivselt, siis on ülimalt oluline järgida lihtsat reeglit: säästa, investeeri targalt, reinvesteeri kasum (ära seda mingil juhul ära kuluta!). Tee seda kõike järjepidevalt ja ilma mööndusteta ning liitintress hoolitseb kõige muu eest.

Head.

Lauri Luik