Õpetajaamet ausse!

Haridus algab kodust. Ilma koduse kasvatuseta ei saa eeldada, et lapsest kasvaks täisväärtuslik ühiskonnakodanik. Kuid lisaks kodusele kasvatusele on ääretult oluline roll koolil ehk kitsamalt võttes õpetajal, kes suunab õpilasi esimestest teadlikest hetkedest kuni täisealiseks saamiseni. Seetõttu on õpetaja roll vanemliku kasvatuse kõrval peaaegu sama oluline.
Õpetajaameti tähtsustamine ja väärtustamine, nn talentõpetajate leidmine ning muudes eluvaldkondades end juba tõestanud inimeste enam kaasamine õpetamisprotsessi, peaksid olema meie lähituleviku prioriteedid, kui räägime õpetamise kvaliteedist ja väärt õpetajatest.

Vanemaid endale valida ei saa. Õpetajate puhul on olukord lihtsam, kuid väikeses kohas on needki valikud piiratud. Nii kurb kui see ka pole, on Eestis üksjagu inimesi, kes oma loomu ning vahel isegi emotsionaalse intelligentsuse poolest õpetajaks ei sobigi. Nendel on heal juhul õpetajale hädavajalikud faktiteadmised, kuid puudub nö õpetajatalent.

Olen pigem seda meelt, et õpetajaametiks tarvilikud iseloomuomadused on inimesele sünniga kaasa antud ning neid õppida ei saa. Küll aga saab õppida faktiteadmisi, mis ühes emotsionaalse intelligentsusega moodustavad heaks õpetajaks olemise alused.

Ometigi käivad nii mõnedki õpetajad, kel need kaks omadust kombineeritud pole, päevast päeva koolis ning täidavad seda rolli, mida õppeasutus ja õppekavad neile ette kirjutavad. Soovitav tulemus, kvaliteetne haridus, jääb aga noortel madalalt kvalifitseeritud pedagoogi tõttu saamata. Mida ette võtta?

Enam tuleb panustada heade õpetajate, nn talentide leidmisse, nende koolitamisse, hoidmisse ja motiveerimisse. Õpetajaameti rolli on raske üle tähtsustada, seetõttu peame sellega tõsist vaeva nägema.

Tähtis on, et õpetajakutse valikut pakutaks aktiivselt juba alates keskkoolist, lähtudes „Noored kooli!" ja teiste sarnaste projektide kogemusest. Õpetajatele peab olema tagatud kõrgetasemeline baas- ja täiendkoolitus.

Õpetajatalent, hea suhtlusoskus, positiivne ning energiline hoiak, värsked ja kaasaegsed teadmised ja oskus õpetada ning oma teadmisi õpilasele edasi anda, on need, mida õpilane vajab, et laduda kvaliteetse hariduse vundamenti.

Hugo Treffneri Gümnaasiumis alustati aastate eest projektiga, kus kaasati õppetöösse ühiskonnaelus tuntud ja edu saavutanud inimesi. Noorte hoiakud ja suhtumine nendesse inimestesse on üllatavalt head ning seetõttu on tunnis õpetataval hoopis parem efekt. Leian, et igas koolis, ka pisikestes maakoolides, võiks analoogse projekti käivitada.

Meil on Eestis terve rida huvitavaid, oma valdkonnas läbi löönud inimesi. Meil on maailmatasemel ettevõtjaid ja ärigeeniusi, meil on 101 parlamendiliiget, lisaks ministrid ning kohalikud poliitikud. Meil on tuntud ühiskonnateadlasi, ajaloolasi, olümpiavõitjaid jm oma ala absoluutseid tippe. Olen veendunud, et enamik neist osaleks õpetamisprotsessis suurima heameelega. Tasub vaid kutsuda.

Tihtilugu meeldib meile end võrrelda põhjanaabrite soomlastega, kui ühe maailma parima koolisüsteemi loojatega. Külastasime paari aasta eest riigikogu kultuurikomisjoniga Soome üldhariduskoole ning saime palju huvitavat teavet, mis on kindlasti järgimist vääriv.

Soomes on õpetajaameti kohale kõrge tung, sealsed palgad on ihaldusväärsed ja teiste ametitega võrreldes täiesti arvestatavad ning õpetajaamet ühiskonnas kõrgelt respekteeritud. Õpetajate palka oleme aasta aastalt võimaluste piires tõstnud. Loomulikult peaks ka Eesti nooremõpetaja tulevikus saama vähemalt keskmist palka. Nii kurb kui see ka pole, on rahal kui motivaatoril üsna oluline ja määrav roll.

Õpetajaamet on ka eelistatuim valik Soome keskkoolilõpetajate hulgas. Põhjanaabritel on levinud arusaam, et õpetajast sõltub meie homne päev. Meie kõigi roll on õpetaja ametit enam hinnata ning selle tähtsust propageerida, küllap siis muutuvad tasapisi ka ühiskonna hoiakud tervikuna.

Õpetajakoolituse nõuded on Soomes tunduvalt kõrgemad kui meil Eestis. Õpetajalt nõutakse teadusliku mõtlemise ja metoodikate valdamist. Ülikooliõpingute aegu peab tulevane õpetaja osalema teadustöös. Sealsetel õpetajatel on pea kõigil magistrikraad, ka väikelaste õpetajatel!

Meie õpetajakoolituse kvaliteeti tuleb samuti tõsta. Tänast taset, mida pakuvad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool, ei ole väga raske parandada. Suuremat rõhku tuleb panna just õpetamiskoolitusele ja koolipraktikale mitte niivõrd ainekoolitusele, kuigi ka see on oluline.

Õpetaja ülesanne ei ole pelgalt õpetada ainet vaid ta peab aitama lapsi leida enestes taskaalu ja õpetama otsustama, mis õige, mis vale. Õppimine põhikoolis ja gümnaasiumis peab muutuma rohkem elukeskseks ja aitama noortel pigem teha oma eluks vajalikke otsuseid. Õppimise õpetuse olulisust ei tohiks alahinnata.

Soomes on kohati klassis mitu õpetajat, mis tagab tunnis parema korra ning suurema tähelepanu õpilasele. See on ilmselgelt kulukas, kuid samas tulemuslikkus korvab selle investeeringu tulevikus mitmekordselt.

Kahjuks on kujunenud tüüpõpetaja kuvandiks tige krunniga vanaproua, keda kõik kardavad ning kes rakendab õpetamismetoodikaid, mis pärit Nõukogude Liidu ajast. Kuigi tegelikult on Eestis väga palju värvikaid õpetajaid, keda lapsed austavad ja armastavad. Nii näiteks on minu kodulinnas Haapsalus õpetaja Heinar Tuulberg, keda teavad ja austavad kõrgelt paljud linna lapsed. Sellele annab kinnitust ka ühte interneti suhtluskeskkonda loodud fännileht.

Õpetaja kui arvamusliidri kujundamine meedia abil võiks olla üks võimalik lahendus, kuidas selle professiooni väärtust ka tavainimese teadvusesse enam tõsta. Aasta õpetaja tiitli üleandmine võiks leida meedias enam kajastust ja tähelepanu. Meie haridusmaastikul on palju säravaid inimesi, keda saaks läbi meedia senisest tunduvalt enam esile tõsta ning seeläbi väärt õpetaja eeskujuks tuua.

Hea lastetuba ning tasemel õpetaja on kaks peamist väärtust, mis aitavad noorel inimesel kujuneda täisväärtuslikuks kodanikus, meie tuleviku teerajajaks. Kui me soovime, et meil oleks parimad õpetajad, siis on oluline senisest enam õpetajaametit väärtustada (seda nii finantsilises kui ka olemuslikus mõttes). Tähtis on rõhku panna talentõpetajate leidmisele, koolitamisele ja motiveerimisele ning ühiskonnaelus edu saavutanud inimeste aktiivsemale kaasamisele õpetamisprotsessi.

Lauri Luik
Reformierakond
Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.