Noorelt õpitud!

Riigikogu arutas ülemöödunud nädalal oluliselt tähtsa riikliku küsimusena noortevaldkonna teemasid ja noorsootöö arendamise võimalusi. Räägiti haridusest, tervislikest eluviisidest, kodusest kasvatusest, tööhõivest ja noorte võimalusest ühiskonna protsessides enam kaasa rääkida. Noorte endi peamise sõnumina jäi kõlama valimisõiguse andmine kohalikel valimistel alates 16. eluaastast. Ja miks ka mitte!

Noortena peame silmas 7-26 aastaseid inimesi, keda on Eestis 290 000, moodustades 22,4% kogu rahvastikust. Kahjuks on see trend langev. Riigi eesmärk on noorte suurem kaasatus ühiskonnaprotsessidesse ja kvaliteetse noorsootöö jätkuv areng, et noortel oleks avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, et kujuneda täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks. On ilmselge, et kõik saab alguse kodusest kasvatusest, mis kujundab noore inimese hoiakud, käitumise, väärtushinnangud ning ellusuhtumise. Kui koduse kasvatuse vundament on puudulik, on väär arvata, et kool suudab üles ehitada kvaliteetsed seinad ja katuse.

Konkurentsivõimeline ja tööturuootustele vastav haridus on üks olulisemaid eelduseid elus edukaks hakkama saamiseks. Tähtis on õppekavade pidev kaasajastamine, et ühiskonna ja tehnoloogiate arenguga sammu pidada. Meie õppekavad peavad enam vastama tööturu ootustele, pakkudes juba põhikoolinoortele võimalusi praktiliste oskuste kujundamiseks.

20140508-151813.jpg

Väga olulisel kohal on loovuse, ettevõtlikkuse, analüütilise mõtlemise, julge pealehakkamise, “finantsilise kirjaoskuse” ning õppimisvõime arendamine. Suure osa nendest oskustest annab gümnaasiumides pakutav ettevõtlusõppe programm. Kiiduväärt on algatus lülitada ettevõtlusõpe ka põhikoolide õppekavasse.

Formaalhariduse kõrval on tähtsal kohal ka nö mitteformaalne haridus ehk huvialaringid. Näiteks osalemine erinevates otsustuskogudes, noorteorganisatsioonide töös jne. Ettevõtjad on ühe töölevõtukriteeriumina välja toonud just eelneva osalemise ka mitteformaalses hariduses.

Noorsootöö on Eestis suhteliselt hästi korraldatud. Valdkond põhineb suuresti omaalgatusel hõlmates 5000 ametikohta ja lisaks tervet hulka vabatahtlike. Meil on üle 200 noortekeskuse, ca 650 huvikooli, 48 noortemalevat, erinevaid noorteühinguid ja  osaluskogusid. Samas on probleemiks ebaühtlane tase üle riigi, mis on tingitud finantsilistest ja inimressursi erinevustest. Koostöö ja kogemuste vahetamine on siinkohal olulised märksõnad. Kiita tuleb meie kohalikke omavalitsusi, kuna koguni 221 nendest panustab noorsootööalasesse tegevusse.

Senisest enam tuleb tegeleda noortega, kes ei ole ühiskonnas aktiivsed, ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel (nö NEET noored). Fookus peab olema selle sihtrühmani jõudmisel, nende enamal kaasamisel ning ühiskonnaellu integreerimisel.

Meie noorte üldine füüsiline võimekus on kahjuks aasta aastalt kehvemaks muutunud. Kindlasti mängivad siin rolli arvutid, nutiseadmed ja teler, mille taga veedetakse üha enam aega. On muidugi ka muid tegureid. Ometigi on Eestis üsna head võimalused tervislikult ja sportlikult aega veeta, alustades kehalise kasvatuse tundidest, koolispordist ja spordiringidest ning lõpetades värskes õhus mängimise ja looduses viibimisega. Noorte jaoks on väga oluliseks eeskujuks ema-isa, sõbrad, õpetajad ja iidolid. Lisaks isiklikule eeskujule  tuleks kaaluda täiendava kehalise kasvatuse tunni lisamist õppekavva ning kohalike spordibaaside tasuta kasutamise võimaldamist noortele.

Rääkides noortest ei saa üle ega ümber tööhõive teemast. Noorte töötus Euroopa Liidus (EL) kasvab. Kui 2008. aastal oli töötuid noori EL-is kokku 4,18 miljonit, siis käesolevaks aastaks on see number tõusnud 5,56 miljoni nooreni. Eestis seevastu on noorte tööpuudus viimastel aastatel vähenenud. Kui 2010. aastal oli 33% noortest tööta, siis tänaseks on see number langenud 16%-le. Seda suuresti tänu EAS-i ja Eesti Töötukassa erinevatele meetmetele ning riigi otsustavale tegevusele. Euroopas nähakse võimaliku lahendusena tööjõu senisest veelgi vabamat liikumist ja ühtsemat ent dünaamilisemat majandusruumi. Välja on töötatud ka EL-i Noortegarantii põhimõtted.

Vesteldes ettevõtjatega, on nad probleemina välja toonud noorte töökogemuste ja – oskuste puudumise. Seetõttu on väga tähtis noortes tööharjumuste tekitamine ja töökogemuste omandamine. Karjäärinõustamine, täiendavate praktikavõimaluste ning malevakohtade loomine ka väiksematesse omavalitsustesse on tähtsal kohal noorte sisenemisel tööjõuturule. Paraku on Eestis kohati liiga paindumatud tööregulatsioonid. Tuleb kaaluda tööaja ning lubatud töövaldkondade loetelu senisest paindlikumaks muutmist. Ettevõtjad on hädas ka kohati liigse bürokraatiaga. Samas on tähtis järjepidev kontroll, et noorte õigused oleksid kaitstud.

Noorte võimalused ühiskonnas kaasa rääkida on aasta aastalt paranenud. Noortevolikogude loomine kohalike omavalitsuste juurde, erinevate osaluskogude ja noorteorganisatsioonide teke ning aktiivne tegevus on noorte hääle kuuldavamaks teinud. Valimisõiguse andmine kohalikel valimistel alates 16. eluaastast oleks minu meelest abiks, et noorte võimalused ühiskonnas kaasa rääkida veelgi suureneksid.

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.