Tänan kõiki inimesi, kes täitsid neil valimistel oma kodanikukohust ning käisid hääletamas. Tänu Teile, tublid inimesed, oleme me täna moodustamas uut valitsust, mille veduriks on Reformierakond ning koostööpartneriteks suure tõenäosusega Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Sotsiaaldemokraadid (SDE) ning Eestimaa Rohelised.
Hea valimisaktiivsus Eestis, mis ületas 61% piiri ning ka Läänemaal (59%) kinnitas veel kord, et inimesi huvitab üha enam see, kes ja kuidas meie riiki juhib ning inimeste huve teenib. Selle üle on hea meel. Pea kõigi erakondade jaoks (va Rahvaliit) olid need valimised edukad. Jätan siinkohal arvestamata mõnede parteide utoopilised mandaatide prognoosid valimiste eel ning arvestan seisu võrreldes eelmise Riigikogu koosseisu kohtadejaotusega. Kõik võitsid.
Valimas käinud 61% inimeste hääl osutas, millised on jõujooned tänases Eesti poliitikas. Reformierakond võitis 153 044 valija usalduse ja sai seeläbi 31 mandaati Riigikogus, mis on meie läbi aegade parim tulemus. Julgen seda lugeda osalt hinnanguks Reformierakonna poolt seni tehtule ning ka meie programmilistest seisukohtadest lähtuvatele tulevikusuundadele.
Keskerakonna 29 kohta pole samuti paha tulemus. Poliitikas reeglina kahe partei ühinemise puhul lihtne aritmeetika ei kehti, st 1+1 ei võrdu 2 vaid pigem 1,5. Seega oli IRL-i tulemus ka enam vähem 19 mandaadi kanti prognoositav ning minu arvates ka kiitust väärt. Sotsiaaldemokraatide 10 kohta oli ka pigem prognoositav, kuid siiski üsna tubli töö. Rohelistele ja Rahvaliidule ma päris 6 mandaati ei ennustanud, kuid nii siiski läks. Rohelised tegid super tulemuse, Rahvaliit aga ei suutnud välja tulla oma erakonna tollase esimehe Villu Reiljani kahtlase taustaga tegemiste varjust, mida oli ka arvata. Ega valijad rumalad ole, seda peaks iga poliitik endale teadvustama!
Alates pühapäevast on käimas olulised koalitsiooniläbirääkimised, millele eelnesid pikad ja põhjalikud konsultatsioonid kõigi parlamendierakondadega, va Rahvaliit. Konsultatsioonide eesmärgiks oli kõigepealt välja selgitada kattuvad ja mittekattuvad seisukohad erakondade valimisprogrammides. Pikkade ja sisukate kohtumiste tulemusena selgusid lähtepunktid, mis võimaldasid edasi liikuda ja alustada möödunud pühapäeval koalitsiooniläbirääkimisi. Keskerakond jäi kõrvale. Ühtin nende inimestega, kes siinkohal rahulolevalt ohkavad. Kuigi jään alati nutikate inimeste ütluse juurde: ära iial ütle ei iial.
Selge on see, et IRL-il on Reformierakonna programmiga kõige enam kattuvaid osi. Rohelistega ei ole samuti väga probleemi, kuigi nad peavad taganema mõnest oma väga olulisest valimiste eel välja käidud seisukohast. Mõnevõrra keerulisem on lugu SDE-ga, mis on oma maailmavaatelt selgelt teistest võimalikest koalitsioonipartneritest Reformierakonnast kõige kaugemal seisev partei. See, kui palju järeleandmisi erinevates poliitikates koalitsiooniläbirääkimised nõuavad, selgub peagi, kuid täna oleks seda siiski veidi ennatlik teha. Üks on aga kindel. Meie selge eesmärk on oma valijate usaldust maksimaalselt realiseerida ehk siis viia ellu Reformierakonna programm võimalikult suures osas.
Seni on koalitsioonikõnelustel läbi arutatud pere- ja majanduspoliitilised teemad. Mõned küsimused jäid siiski ka neis valdkondades veel üles ja nende juurde tullakse tagasi. Artikli kirjutamise hetkel käivad läbirääkimised palgapoliitika, haridus- ja teaduspoliitika ning sotsiaal- ja tervishoiuküsimuste üle. Osapooled on teatanud, et siiani on läbirääkimised kulgenud edukalt, tehtud on head tööd ning kõik on positiivselt meelestatud. Kuid selge on ka see, et kokkulepet pole senikaua, kuni kõigis detailides pole kokku lepitud. Loodetavasti suudetakse koalitsioonilepe allkirjastada 26. märtsiks, veel enne seda, kui uus Riigikogu koosseis koguneb.
Paljud meediakanalid on rääkinud võimalikest valitsuse kohtade jaotusest, isegi erinevatest nimedest. Olenemata sellest, et näiteks Jaanus Tamkivist on räägitud kui tulevasest keskkonnaministrist, ei pruugi see nii minna, kui ei saavutata koalitsiooniläbirääkimistel üksmeelt ja ei lepita kokku selles, et see valdkond jääb Reformierakonna vastutada. Positsioonid ja kõik sellega kaasnev saab tulla arutlusele alles siis, kui programmilised eriarvamused on selgeks räägitud. Igasugused jutud kohtade arvust ja persoonidest valitsuses on selged spekulatsioonid, millele täna, kus läbirääkimised programmiliste seisukohtade osas veel käivad, ei ole mõtet isegi mõelda.
Olen veendunud, et peaminister Andrus Ansipi eestvedamisel suudab peatselt loodav koalitsioon püsida koos kauem kui selle eelkäijad. Loodetavasti kogu järgneva valimisperioodi ehk 4 aastat. Olen realist ja tean, et 100% kindlust maailmas ei eksisteeri, kuid kindel on see, et ühtse ja tugeva koalitsiooni nimel me võitleme. Loodan, et ka meie tulevased koostööpartnerid.
Lauri Luik
Reformierakonna juhatuse liige
