Pensioniea tõstmine on vajalik eelkõige selleks, et tänane pension ei väheneks.
Kuna meie ühiskond vananeb ning seeläbi ka maksumaksjate hulk väheneb, peame juba täna mõtlema sellele, kuidas kaitsta tänaseid ja tulevasi pensionäre nii, et nende pensione ei peaks vähendama. Pensionite kaitsmiseks olemegi otsustanud pensioniiga tõsta.
Kuigi me räägime pensioniea tõstmisest täna, tõuseks see 2 aasta võrra alles 16 aasta pärast. Siinkohal on oluline mainida, et tänaste pensionäride pensioniiga ei tõuse. Kuid see puudutab kindlasti minuealisi.
Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63 eluaastani. Eelnõu kohaselt hakkaks alates 2017. aastast pensioniiga kõigil järk-järgult tõusma (3 kuu võrra aastas) ning 2026. aastaks on see nii naistel kui meestel 65 eluaastat.
Seejuures on tähtis teada ka seda, et kesmine oodatav eluiga on viimase 8 aasta jooksul tõusnud neli aastat ning tõus jätkub. Keskmine oodatav eluiga on 2008. a andmetel 74 aastat.
Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldab peale 2026. aastat 5-10% suuremat keskmise vanaduspensioni maksmist. See tähendab lisaks ka 15 000-20 000 täiendavat töötavat inimest, mis aitab osaliselt leevendada tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust.
Tõepoolest, hetkel on meil lühiajaliselt tegu kõrge tööpuudusega, kuid pikemas perspektiivis jõuavad vähesest sündivusest tulenevad probleemid tööjõuturule. Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium prognoosib juba 2016. aastaks tööjõupuudust.
Praegu on Eestis iga vähemalt 65-aastase inimese kohta 4 tööealist. 2030. aastaks kahaneb see aga 3-ni ning 50 aasta perspektiivis koguni 1,8 inimeseni.
Pensioniiga ei pea siiski ilmtingimata tõstma. Meil on lisaks kavandatule veel kolm alternatiivi: vähendada pensioneid, tõsta sotsiaalmaksu või meelitada riiki massiliselt võõrtööjõudu.
Kui jätta pensioniea tõus ära, langeks tänane 42% keskmisest palgast moodustav vanaduspension 32%-ni keskmisest palgast. Oleme seisukohal, et pensioneid ei tohi vähendada ei täna ega tulevikus. Pensionid peavad kasvama koos majanduse kasvuga.
Tööjõumaksud (sotsiaalmaks) on Eestis suured, neid tuleb pigem alandada. Kõrged tööjõumaksud takistavad uute töökohtade teket ja ei aita kaasa tööpuuduse vähenemisele. Seetõttu oleks ka sotsiaalmaksu tõstmine suhteliselt lühinägelik samm.
Täna kehtib Eestis sisserände piirmäär, mis on 0,1% elanikkonnast ehk 1340 inimest aastas. Üldise pensioniea tõusu ärajätmisel tuleks sisserännet suurendada 15 – 20 000 inimeseni aastas. Kas see meeldiks meile? Kuid just selleni jõuaksime, kui inimesed lahkuksid endiselt tööturult praeguses pensionieas.
Võttes arvesse ülaltoodud alternatiive ning nende rakendamisest tulenevaid tagajärgi, julgen tulevase pensionärina, kes saab puhkusele alates 65. eluaastast, kinnitada, et pensioniea tõstmine on täna laual olevatest alternatiividest kõige mõistlikum variant. Seda selleks, et kaitsta tänaste ja tulevaste pensionäride pensione.
Lauri Luik
Riigikogu liige
