Parlament kinnitas möödunud kolmapäeval 2010. aasta riigieelarve. Järgmise aasta eelarve on Eestile jõukohane ning Euroopa Liidus ühe kõige väiksema puudujäägiga. Eelarve kulude maht on 89,7 ning tulude maht 84,5 miljardit krooni. Eelarve kavandatav tekkepõhine puudujääk on 5,2 miljardit krooni ja valitsussektori puudujääk 3% SKP-st ehk 6,3 miljardit krooni.
Pean suureks töövõiduks, et pensionid ei vähene. Vanemahüvitise maksmise süsteemi säilitamine senisel kujul on samuti väga olulise tähtsusega. See on pööramas üle pika aja meie iivet positiivseks. 2010. aasta riigieelarve täidab Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid, mis on oluliseks eelduseks üleminekul eurole aastal 2011. Range eelarvepoliitika on märksõna, millest lähtuvalt oleme riigi fiskaalpoliitikat teinud.
Tulenevalt maailmamajanduse keerulisest seisust on ka Eesti majandusruumis tulnud teha palju olulisi ja raskeid valikuid. Ainuüksi käesoleval aastal oleme suutnud valitsussektori tasakaalu parandada 19 miljardi krooni ulatuses. Eesti valitsussektori võlakoormus on seejuures kõige väiksem Euroopa Liidus. Eesti valitsussektori reservides on üle 20 miljardi krooni. Jooksva konto suur defitsiit on asendunud ülejäägiga. Eesti on ka üks väheseid riike Euroopa Liidus, kus valitsus pole pidanud praeguses ülemaailmses finantskriisis kulutama pangandussektori päästmiseks maksumaksja raha.
2010. aasta eelarves suurenevad kulutused haridusele, mis on oluline eelkõige pikemat perspektiivi vaadates. Kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Hariduskulud suurenevad miljardi krooni võrra ehk 11 miljardi kroonini.
Vastu võetud eelarves on suur rõhk pandud investeeringuprojektidele, et elavdada majandust. Investeeringute maht on kasvanud 14%. Valitsussektoris on kavas investeerida 13,3 miljardi krooni ulatuses.
Meie prioriteet on ka järgmisel aastal kasutada maksimaalselt eurotoetusi, et elavdada majandust, suurendada tööhõivet ning investeerida haridusse ja keskkonda. Eurotoetuste osakaal on kasvanud ca 15 %.
Kaitsekulutused moodustavad tuleval aastal 1,86% sisemajanduse kogutoodangust, st suhtarv SKT-ga jääb senisega samale tasemele.
Järgmise aasta riigieelarvega oleme jõudnud riigiasutuste tegevuskuludega allapoole 2007. aasta taset. Eelmisest aastast alates on riik oma tegevuskulusid vähendanud 2,6 miljardi krooni võrra.
Range fiskaalpoliitika huvides oleme pidanud tegema ka üsna ebapopulaarseid otsuseid. Alates 1. jaanuarist 2010 tõuseb alkoholiaktsiis 10%, tubakaaktsiis tõuseb alates 1. jaanuarist 2011. aastal. Elektriaktsiis tõuseb 2 senti kw/h kohta, mille mõju elektriarvele on 1,5%. Kütuseaktsiisi tõus tõstab bensiini ja diisli hinda tanklas 3% ehk koos käibemaksuga 43-46 senti. Erimärgistatud kütuse hind tõuseb 82 sendi võrra (koos KM-ga), jäädes 5-6 krooni tavadiislist odavamaks.
Täiendavaid lisavahendeid oleme leidnud omavalitsustele, põllumeestele, päästetöötajatele ja Olümpiakomiteele. Omavalitsustele minevaid vahendeid suurendasime 40 miljoni krooni ulatuses, lisaks 2009. aastast ülekantav 50 miljonit. Selles kontekstis on hea meel tõdeda, et näiteks Haapsalu sai paari nädala eest 2,8 miljonit krooni täiendavat riigipoolset toetust. Põllumajanduse otsetoetusteks lisasime nn top-up-i lisaks 20 miljonit krooni ning päästetöötajatele 15 miljonit. Samuti lisasime Eesti Olümpiakomiteele olümpiaettevalmistuseks üle 10 miljoni krooni.
Raskel ajal on tarvis teha resoluutseid ja ka valusaid otsuseid. Seda eelkõige selleks, et keerulisest olukorrast kiiresti ja võimalikult valutult välja tulla. Konservatiivne eelarve on Eestile kasulikum kui laenu toel kriisi tulevikku veeretamine. Julgen väita, et oleme teinud endist sõltuva tagamaks Eesti riigi kiire ja võimalikult valutu väljatuleku majanduskriisist,
Lauri Luik
Riigikogu liige
