Koolireformist Avinurmes

Täna kohtusin Avinurmes haridusspetsialistide ja – huvilistega, et arutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi.

Olulisemate murekohtadena tõstatusid:
* tugipersonali rahastamine
* hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste integreerimine tavakoolidesse
* koolivägivald
* kooliastmete rahastamise lahutamine
* riigieksamite korraldus
* õpetajate täiendkoolitus (rahad)
* gümnaasiumid, mille puhul tehakse erandid
*  õpetajate palgad ja palgaastmete kaotamine
* koolidevahelise kauguse nõue
* 3 õppesuuna vajalikkuse küsimus
* põhikooli õppekirjanduse ühtlustamine
* kahekeelsete koolide täiendav rahastamine
jm

Teemade ring on väga lai ning põhimõttelisi otsuseid vajavaid muudatusi üsna palju. Tänaseks oleme läbinud riigikogus esimese lugemise ning komisjonis käib aktiivne töö alateemadega. Näiteks täna arutasime riigieksamite küsimust, eelmisel korral kooliastmete lahutamist jne.

 

Noppeid eelnõus olevatest olulisematest muudatustest:

· Eelnõu sätestab selge riikliku vastutuse riiklikele õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu eest.

· Riik võtab suurema vastutuse õpetajate täienduskoolituse korraldamisel ja rahastamisel – mis tähendab keskselt koordineeritud, korraldatud ja rahastatud täienduskoolitusi.

· Kaob jäik nõue arenguvestluste korraldamiseks kord aastas, koolid saavad rohkem vabadust sisehindamise korraldamisel ja kooli arengukava koostamine on muudetud paindlikumaks.

· Suureneb hoolekogu roll kooli elu korraldamisel. Hoolekogu saab õiguse ning kohustuse esitada arvamus kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtete kohta.

· Suureneb koolijuhi vastutus kooli personali- ja palgapoliitika kujundamise eest.

· Õpetaja tööaja nädalanormiks kehtestatakse 35 tundi, mille sees peab väärtustama kõiki õpetaja tööülesandeid ja mitte üksnes klassis antud tunde. Täna mõõdetakse õpetaja töökoormust vaid klassi ees seistud tundide alusel, kuigi suur osa koormuse kasvust on andnud just muud ülesanded.

· Eelnõuga loobutakse järk-järgult jäigast ametijärkude ja atesteerimissüsteemist. 2014. aastast hakatakse õpetajate kutsemeisterlikkust ja kvalifikatsioonitaset hindama kutseseaduse alusel nagu teistegi elukutsete puhul.

· Eelnõuga antakse KOVidele antava haridustoetuse komponentidele selge sihtotstarbe ning eristatakse põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palgaraha.

· Täpsustatakse õpilastele elukohajärgse kooli määramise põhimõtteid – põhikooli peab vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kui pärast seda on koolis vabu kohti, võib vastu võtta ka teisi soovijaid.

· Kõigi põhikooli lõpetajate jaoks peavad gümnaasiumi vastuvõtutingimused olema võrdsed. Vastuvõtu aluseks võib teha katseid ja moodustada kooli eripärale vastavate õpilaste pingerea.

Lauri Luik
www.lauriluik.ee
https://www.facebook.com/lauriluik
https://twitter.com/lauriluik
http://www.riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=ikaart&pid=0c8c32b6-5add-4058-acb8-c76822d1d06b

Kategooria: Blogi Kommentaare: 0

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.